Maailm on pidevas muutumises ja eriti viimased sada aastat on olnud planeedil Maa väga kiire arenguga, kus piltlikult öeldes oleme isemajanduslikust tõe ja õiguse ajastust jõudnud tehnoloogiaajastusse ehk elame infotehnoloogia revolutsiooni sees.
Kõik see kiirendab maailmapildi olekult ja seda sama tunneb ja tajub iga elanik. Astume õnneks ka meie siin mail samme selle roheluse säilitamise suunas tulevastele põlvedele, aga samas – mida suudab ära teha üks väike Eesti, kui muu maailm ja suurriigid ei tule sellega kaasa?
Või mida suudab ära teha viimsilane oma metsade ja keskkonna kaitseks ja arvestades otsuseid, mis tehakse kellegi või millegi huvides.
Soove on palju
Kui midagi planeeritakse – soovitakse juurde rajada elamuühikuid või siis äripindasid –, peaks olema praegustel otsustajatel nii palju mõistust, et näha ajast edasi, et mida miski otsus toob kaasa tulevikus.
City tähendab veelgi suuremaid rahvahulki, sõidukeid ja neid me armastame ohtralt.
Vallasisesed teed saavad samuti järkjärgult korda. Eks tempo võiks alati kiirem olla, aga samas teavad kõik, et eelarve seab piirid ette. Kõik soovivad oma valdkondades tõuse ja arenguid kiiremini näha, kui hetkel võimalik.
Jah, laenurahaga saaks kiiremini, aga siin nähakse vahest kolli, kus seda pole ja vahest ka on. Seda siis nii teede kui ka mänguväljakute osas. Lisaks kaua oodatud Haabneeme koerteplatsi osas, et kortermajade elanikud saaksid ka oma koerad turvaliselt mängima lasta. Töid ja soove, mida väike omavalitsus Tallinna külje all arendada soovib, on palju – et elanik saaks kõik vajaliku oma kodu lähedalt kätte.
Iseennast tuleb muuta
Mis on need top 10 otsust, mis on toonud vallale majanduslikult või keskkonnale halbu tulemusi, või kus on mingid piirkonnad ülerahvastatud, mille tulemused on käes ja mille tulemusi näeb ka tulevikus aina enam?
Rajame suure city, et siis kõik jääks siia ja välja enam ei liiguks? Ettevõtte omanik, kes enne ei liikunud tippaegadel, ei liigu seda ka siis, kui kontor kohapeal, aga töötajad ei ole kõik Viimsist ja loota, et nüüd kõik kohe siia kolivad, on sama, kui oodata, et iga jaanipäev oleks 20 kraadi sooja, aga reaalsust me ju teame.
City tähendab veelgi suuremaid rahvahulki, sõidukeid ja neid me armastame ohtralt. Ikka üksi liigelda ja seista ummikus, kuigi ühistransport kõrval liikumas, aga mul on ettekääne, et pean sinna ja tänna veel liikuma, ja peabki. Aga samas vingun, et teed on kitsad ja veel sada jama, aga ennast ei soovi muuta, et kasutada kasvõi kord nädalas ühistransporti.
Ja kui ilmad on ilusad, siis lisaks ühistranspordi kasutamisele lisada veel juurde üks-kaks päeva jalgrattaga liiklemist või mingi vahemaa läbimist jalutades.
Tervis tervem, endal olek parem ja kõik mõtted läbi peas mõeldud ning läbi analüüsitud. Jah, ummikud suurenevad ja nende ots on varsti raudteeni välja, mida rohkem elamuid juurde tuleb, ja seda city toodab!
Eelistus kasutada ühistransporti
On elukohad, töökohad, asutused, aga on ka inimesi ja ummikuid samamoodi rohkem. Tallinn ei hakka oma teid laiemaks tegema, et üksikud sõitjad saaks kiirelt sõita kesklinna, või tunnelit rajama, et veel kiiremini keskusesse jõuda!
Mida teeb linn? Paneb hoopis aina suurema osa kesklinna tsoonist sõidukitele kinni, mis omakorda tekitab doominoefekti järjekordade suurenemisel ja viib mingil hetkel ühistranspordi eelistamiseni.
Selge on ka see, et diisli/bensiini ajastu on lõppemas – tossavad bussid on varsti ajalugu ja nende asemel vuravad rohelisemad sõidukid. Päikse jõul veel ei suuda ja selleks läheb veel hulk aega, kui meie kliimas suudavad bussid sõita triiki täis inimestega ja igal aastaajal. Suvel veel, kui seda päikest jagub, saaks buss sõidetud mingi vahemaa, kliima sees hoida, et bussis ära ei küpseks, aga pimedal ajal, mil seda valgust jagub vaid kuueks tunniks, on antud bussil meie kliimas veel palju miinuseid. Ka seda saab tulevikus lahendada, tehnoloogia on ju juba kasutusel, et buss laetakse peatuses elektrienergiat täis.
Trammist droonideni
Kuid hetkel on käimas Tallinna ja Harjumaa trammiliinide võrgustiku laiendamine. Trassikoridor on hetkel paika pandud. See võib veel natuke muutuda, lisaks depoo rajamine lõppu, et saaks varem hommikul liikuma.
Tänased trammid saaks juba hetkel panna liikuma ise ehk juhtida neid juhtimiskeskusest. See on ka uute trammide eesmärk, et need oleks n-ö robotsõidukid, mida juhitakse ühtsest juhtimiskeskuses ja Haabneemest Kadriorgu ja Hobujaamani jõuaks 20–25 minutiga ehk selgelt kiiremini, kui seda oleks üksi vuramine oma autoga!
Trammil on oma koridor, sinna ei eksi ära mõni sõiduk, kes arvab, et ta on buss või minister, kes arvab, et võib sõita seal, kus tahab.
Tramm sõidab elektri jõul, mida ta ka ise võrku tagasi toodab. Trammi saab samuti teha räniga kokku ehk päiksepaneelidega katta, mille tulemusel on elektritoodang suurem kui kulu.
Viimsist kiirelt Järvele või Koplisse?! Miks ka mitte. Analüüsid, suunad, kui palju miski maksma hakkab – hetkel töö aktiivselt käib, sest kui järgmised voorud avanevad, oleks Viimsi koos Rae, Maardu, Harku ja loomulikult Tallinnaga stardijoonel oma taotlustega esimesed.
Kui miskit ei muutu, siis 2021 peaks voorud avanema. Kuigi seda, milliseks tulevik kujuneb, hetkel ei tea, aga kindlasti saame mingi aja pärast istuda ühe-kahe-nelja inimese drooni ja lennata sihtpunkti. Sellise lennuliikluse koordineerimine saab olema päris huvitav, aga eks IT-inimesed teevad ajapikku vastavad algoritmid ja programmid, mis liiklust ohutult suunavad ja reisijad kohale viivad. Esimesed linnad, kus selles vallas katsetud käsil, on juba kaardil, aeg läheb kiirelt.
Kainet meelt!
