„On rõõm tõdeda, et Viimsi rahvas on terviseteadlik ja spordilembene ning hindab kõrgelt olemasolevaid võimalusi,“ kommenteeris rahulolu-uuringu tulemusi Viimsi vallavalitsuse spordi ja rahvatervise vanemspetsialist Kaie Mamontov. „Kindlasti on veel palju ära teha spordirajatiste igapäevases hoolduses ja arendamises.“

Mamontovi sõnul avatakse õige pea ka Viimsi discgolfirada ning uuendatud rulapark, mida on kaua oodatud. „Mitmetele külaplatsidele paigutasime välilauatennise lauad ning Pranglil valmis multifunktsionaalne spordiväljak,“ loetleb ta juba tehtut, kuid peab uuringus toodud mõtteid ja soove samuti oluliseks aluseks edasiste projektide elluviimisel. „Ootame hoolivat ja aktiivset kasutust ning loome koos uusi sportimis- ja puhkamisvõimalusi Viimsi rahvale.“

Toetusi võiks alati rohkem olla

Uuringu tulemustest võib välja lugeda, et elanikud muretsevad sotsiaalteenuste sisu ja kvaliteedi üle Viimsis. „Oleme Euroopa Sotsiaalfondi ja ka valla eelarvelisi võimalusi kasutades käivitanud nii intervallhoiuteenuse kui ka päevahoiuteenuse mäluhäiretega inimestele, samuti võimaluse koduteenuse kasutamiseks,“ kommenteeris valla sotsiaal- ja tervishoiuteemade eest vastutav abivallavanem Annika Vaikla. „Meil tegutsevad aktiivselt ka eakate päevakeskused. Samuti jätkame puudega inimeste kodude kohandamisega, et parandada tingimusi, mis võimaldaks füüsilise puudega inimesel paremini hakkama saada koduses keskkonnas.“

Äsja valmis Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel ka uuring Viimsi valla eakate vajadustest. „Tegutseme vallas selle nimel, et eakas saaks kauem elada oma kodus, seega edaspidi suuname rõhuasetuse koduteenuste arendamisele,“ lisas Vaikla. „Ka eelpool nimetatud uuringust tuli välja, et Viimsi valla eakas on rahul oma eluoluga, küll aga on neil kõrged ootused valla poolt makstavate täiendavate toetuste tõstmise osas.“

Annika Vaikla sõnul on Viimsi eripära see, et võrreldes teiste omavalitsustega on meil vähem sotsiaalhoolekande kliente ehk abivajajaid, mistõttu on võimekus, aga ka oskused keskenduda probleemidele lahenduste otsimisele väga head. „Viimsi vald on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kes on kasutanud ära sada protsenti riigi puudega laste lapsehoiuteenusele eraldatud rahast,“ toob ta näite. „Selle raha eest on tasutud väga erinevaid teenuseid nii keskmise, raske kui ka sügava puudega laste eest. Lisaks oleme valla eelarvest tasunud täiendavalt puudega laste teenuste eest.“

Kui avatakse uus tervisekeskus, siis on sealsed töötingimused perearstidele niivõrd atraktiivsed, et neil puudub soov ja vajadus liikuda Tallinnasse.

Uuringu tulemustes on küsitud ka traumapunkti Viimsisse. „Täna eraldab oma eelarvest rahalisi vahendeid Viimsi vald selleks, et Tallinna Kiirabil oleks valmisolek abivajadusele reageerida ka Viimsis. Mõistan muret, et nii mõnigi perearst on oma praksisega kolinud Tallinnasse, mis raskendab Viimsi elanikul kontakteerumist perearstiga. Kui avatakse uus tervisekeskus, siis on sealsed töötingimused perearstidele niivõrd atraktiivsed, et neil puudub soov ja vajadus liikuda Tallinnasse.“

Rahaasjad on korras

Viimsi valla käesoleva aasta esimese poolaasta finantsseis vastab prognoositud eelarve mahtudele, kinnitab vallavalitsuse rahandusosakonna peaökonomist Liina Koppel.

Põhitegevuse tulusid laekus poolaasta jooksul 20,7 miljonit eurot (eelarve täitmine 56,9 protsenti) ehk 6,9 protsenti prognoositust enam. Valla põhitegevuse tuludest on suurima osakaaluga maksutulud – neid laekus kokku 15,4 miljonit eurot ja need moodustasid põhitulude kogumahust 74,2 protsenti.

Maksutuludest laekus füüsilise isiku tulumaksu vallale 14,0 miljonit eurot (+ 5,1%) ja maamaksu 1,3 miljonit eurot (+ 0,8%).

Ka kohalikke makse (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) laekus prognoosikohaselt või veidi enam, kuid nende osakaal valla eelarve tulude kogumahust on tunduvalt väiksem. Tegevuskuludeks saadi toetusi 4,5 miljonit eurot, millest enamuse ehk 4 miljonit eurot moodustasid riikliku toetus- ja tasandusfondi eraldised.

Kuludes on kõige suurema osakaaluga põhitegevusekulud – esimese poolaasta mahuks kujunes 15,5 miljonit eurot ning neis saavutati väike kokkuhoid (2,9%, eelarve täitmine 47,1%), sh majandamiskuludes säästeti 5,3% ja tööjõukuludes 1,8% .

Valla investeerimistegevused on samuti käivitunud prognoosikohaselt. Investeerimistegevuse kulutusi on esimesel poolaastal tehtud mahus 7,7 miljonit eurot, sh põhivara soetusega seotud kulutusi 3,5 miljonit eurot. Valla esimese poolaasta netovõlakoormus oli 47,4 protsenti ja jääb seadusega lubatud piiridesse.