Augusti lõpul avati ametlikult põhjaliku renoveerimise läbinud Naissaare sadam. Töö siin aga ei lõpe. Kavandamisel on vallale kuuluvate Leppneeme ja Kelnase sadamate korda tegemine ja väljaarendamine.

Naissaare sadam on valla üks vanimatest sadamatest. Kuigi sadama täpne rajamise aasta pole teada, siis toimus see erinevate allikate kohaselt 1912.-1913. aastate paiku. Omal ajal oli tegu sõjasadamaga, mille kaudu veeti saarele rannapatareide ehitusmaterjale ja relvastust. Peagi 110 aastaseks saav sadam sai ümmarguse sünnipäeva eel väärika kingituse – renoveerimise.

Tegus 10-aastane teekond

Idee teha sadam korda koostöös riigiga tekkis kümmekond aastat tagasi. 2012. aastal sõlmisid Viimsi vald ja AS Saarte Liinid hoonestusõiguse lepingu, millega anti sadam 50 aastaks Saarte Liinidele. Seejärel asuti kavandama sadama põhjalikumat renoveerimist. Riik nägi ette Saarte Liinidele 15%-lise omafinantseeringu ning 2015 aastal sai projekt „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ rahastuse EL Ühtekuuluvusfondi raudteeliikluse arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmest. Tööd toimusid aastatel 2018-2020 ning 21. augustil 2020 toimus sadama pidulik avamine. Ajalooline sõjasadam oli ümber sündinud nüüdisaegseks reisisadamaks.

Renoveerimine ja pommid

Sadama renoveerimistööd teostas OÜ BauEst. Tööde käigus süvendati sadama akvatooriumi ja veeteed, kindlustati olemasolev lainemurdja ja rajati selle pikendus. Uuendatud lainemurdja vähendab tormilainete mõju enne sadamasse jõudmist ja takistab sissesõidutee setetega täitumist. Lisaks sai korda sadamakai kate, paigaldati ujuvkai, rajati kommunikatsioone, remonditi sadamakai tuulekaitsesein, rekonstrueeriti ramp. Tööde kogumaksumuseks kujunes 3,3 miljonit eurot. Sadama süvendamise ja kai ehitustööde käigus tuli merepõhjast välja ka mitukümmend lõhkekeha ja mürsku, millest suurim oli 470-kilone. Nii tuli vahepeal appi merevägi, kes aitas põrgumasinad lõhata.   

Tõhus koostöö Saarte Liinidega

Vallavanem Illar Lemetti tänas Naissaare sadama avamisel AS Saarte Liinide meeskonda ja senist koostööd. „Loodan, et selline koostöö vorm saab eeskujuks ka teiste valla sadamate puhul,“ sõnas Lemetti. Viimsi allavolikogu on andnud vallavalitsusele volitused pidada läbirääkimisi AS-ga Saarte Liinid Leppneeme ja Kelnase sadamatele hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmiseks. Septembris saatis vallavalitsus täiendava pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, millega tehti ettepanek allkirjastada kolmepoolne koostöölepe ministeeriumi, AS-i Saarte Liinid ja valla vahel. „Lepingu allkirjastamine oleks esimene reaalne samm väikesaartega ühenduse pidamisel riigi tervikliku sadamavõrgustiku loomisel,“ sõnas vallavanem Lemetti. Koostöökokkuleppe sõlmimine võimaldaks asuda tegevusi ette valmistama ja kavandama vajalikke finantsvahendeid.

Leppneeme ja Kelnase sadamad

Sadamate valdkonna eest vastutava abivallavanema Margus Kruusmägi hinnangul vajavad Leppneeme ja Kelnase sadamad hinnanguliselt 6 miljoni eurost investeeringut, et sadamad tervikuna korrastada ja välja arendada (sh rajada sadamahooned, välja ehitada territooriumid ja taristu, lisada paadikaisid, teha sadamaid tormikindlamaks). „Kindlasti on vajalik sadamaid tulevikus laiendada ja sadamateenuseid juurde luua,“ selgitas abivallavanem Kruusmägi. Viimsi piirkonnas elab palju paadiomanikke ning nõudlus paadikohtade järele kasvab aasta-aastalt. Vallavalitsus on koostanud nii Leppneeme kui Kelnase sadama laiendamise eskiisprojektid, milliste täpsem lahendus selgub peale keskkonnamõjude arutelusid. „Sadamate laiendamine on ühelt poolt reaalse sadamateenuse vajaduse tõttu tarvilik, kuid teisalt seab see suuri finantskohustusi kohalikule omavalitsusele, samas meetmed sadamate välja ehitamiseks on piiratud,“ selgitas Kruusmägi. Siin tulebki  kaaluda, kas jätkata sarnaselt praegusele ning vastavalt võimalustele jälle teha midagi paremaks või kavandada terviklikku väljaarendamist, mis nõuab olulisi ressursse.

Riigi sadamavõrgu osana

AS-le Saarte Liinid kuulub täna 18 sadamat üle Eesti, millest toimub ühenduse pidamine ja avalik liinivedu väikesaartega. Kohaliku omavalitsuse pidada on jäänud Eestis väikesadamatest vaid Viimsi valla Leppneeme ja Kelnase sadamad. Palju on erinevaid arvamusi ja hirme sadamate riigile andmisel. Samas Naissaare sadama edulugu kinnitab, et see on perspektiivikas ja tulemuslik. Ka teised Saarte Liinide sadamad on korrastatud ja pakuvad laia valikut sadamateenuseid. Koostöö Saarte Liinidega võimaldab Euroopa Liidu toetusi sadama renoveerimisse suunata, kuna riigi sadamavõrgu arendamine on prioriteet. Kehtiv transpordi infrastruktuuri arendamise määrus toetab samuti suurte ja riiklikult oluliste rajatiste toetamist, millised on eelnevalt kinnitatud Vabariigi Valitsuse investeeringute kavades. Sadamate liitmine riigi sadamavõrku avab uusi võimalusi Leppneeme ja Kelnase sadamate väljaarendamiseks, mida sadamad väärivad.

Naissaare sadam

Sadamapidaja: AS Saarte Liinid

2018 a. 1499 alust, 6826 külastajat, 308 tonni kaupa

2019 a. 1413 alust, 6625 külastajat, 80 tonni kaupa

Kommertsvedu: laevad Katharina, Monica

Navigatsiooniperiood: 15. aprill – 15. oktoober

Suurim aluse pikkus: 40 m; süvis: 3,5 m

Kailiini pikkus: 258 m; ujuvkailiin 72 m

Kelnase sadam

Sadamaoperaator: OÜ Viimsi Haldus

2018 a. 713 alust, 2377 külastajat

2019 a. 933 alust, 3321 külastajat

Navigatsiooniperiood: 01. jaanuar – 31. detsember

Avalik liinivedu: reisilaev Wrangö

Suurim aluse pikkus: 25 meetrit; süvis: 2,5 m

Kailiini pikkus: 168 m

Leppneeme sadam

Sadamaoperaator: OÜ Viimsi Haldus

2019 a. 1506 Wrangö reisi, 27 240 reisijat

Navigatsiooniperiood: 01. jaanuar – 31. detsember

Avalik liinivedu: reisilaev Wrangö

Suurim aluse pikkus: 25 meetrit; süvis: 2,5 m

Kailiini pikkus: 277 m