Linnaplaneerimise, koosloome ja uute tehnoloogiate kõrval on üheks oluliseks võtmesõnaks liigirikkus.

AU projekti partnerlinnad (Viimsi, Tallinn, Helsinki, Gävle ja Cesis) on kaardistanud pilootaladel võimalused, kuidas liigirikkust säilitada ja parandada. Linnalises keskkonnas on eriti oluline, et jätkuks erineval perioodil õitsvaid taimi, mis pakuvad tolmeldajatele (liblikad, kimalased ja mesilased) toidulauda. Partnerlinnad pööravad tähelepanu sellele, et planeeritav haljastus ei oleks monokultuurne vaid võimalikult mitmekesine. Haljastuse kvaliteet ja rohkus mõjutab väga suurel määral kohalikke elanikke ja inimeste valikuid viibida vabas õhus. Looduslikus keskkonnas taastub inimene ka kiiremini.

Randvere tee inimkesksemaks

Inimmõõtmeline ja liigirikas avalik ruum on fookuses ka Viimsi pilootalal Haabneemes, sest koostamisel on Haabneeme ja selle lähiala üldplaneering. Vald tellib üldplaneeringu sisendiks 2020. aasta sügistalvel Haabneeme rohealade eksperdihinnangu, sest tegemist on olulise ja keskse Viimsi asustusüksusega. Eesmärk on säilitada olemasolevad rohealad ja läbimõeldud haljastuslahendustega ja parandada liigirikkust, et pikas perspektiivis muutuks Viimsi vald haljastuse poolest veelgi lopsakamaks ja rohelisemaks.

2020. kevadistel töökoosolekutel esitlesid üldplaneeringu koostajad tähelepanekuid Randvere tee inimesekesksemaks muutmise vajadusest. Randvere tee on Viimsi tuiksoon, mille ümber on koondunud paljud olulised avalikud funktsioonid. Ajastus ja ettepanekud langesid viljakale pinnasele, sest paralleelselt oli koostamisel Randvere tee eskiisprojekt, milles samuti mitmekesine haljastus ja inimkesksus väga tähtsateks tunnussõnadeks olid.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess, mille üheks oluliseks osaks on ka kaasamine. Uue üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja laiem kaasamine on planeeritud käesoleva aasta lõpus.

Erinevad lähenemised
Projekti partnerite pilootalade mastaap ning iseloom tingivad erinevaid lähenemisi.
Nii tegelevad Tallinn ja Gävle projekti raames mõnevõrra sarnase lahenduse väljatöötamisega. Gävles on fookuses korterelamute hoovialade renoveerimine, pidades silmas eelkõige mitmekesiseid tegevusvõimalusi elanikele, samuti liigirikka haljastuse rajamist.

Tähelepanu pööratakse elanike harimisele, et elanikud tunneksid taime- ja tolmeldajate liike ning võtaksid osa hoovi haljasala eest hoolitsemisest. Haljasala eest koos hoolitsemine ühendab ja loob paremaid heanaaberlikke suhteid, mis on vananevas ühiskonnas eriti oluline. Taimede ja tolmeldajate tutvustamiseks prototüübitakse spetsiaalne liitreaalsuse rakendus.

Tallinnas on pilootalaks endine kõrgepingeliinide alune rohekoridor, mis projekti käigus nimetati ümber Putukaväilaks, sest toimib hästi tolmeldajate koridorina. Projekti raames välja töötatud Putukaväila kontseptsioon esitatakse ka Euroopa Rohelise pealinna tiitli finaalvõistlusele. 20. septembril lansseeritakse Putukaväilal selle maastikuarhitektuurset lahendust tutvustav liitreaalsuse rakendus.

Cesis tegeles projekti raames roheala aktiveerimisvõimaluste otsimisega, sest pilootalale annab loodusvaade suure potentsiaail, täna on ala aga alakasutatud. Elanike kaasamiseks töötati välja lihtne veebirakendus, mille abil said inimesed oma ideid pakkuda.

Helsinki töötas projekti raames välja pilootalale (Teollisuuskatu) inimeste ideede kogumiseks kõige mitmekihilisema ja tehniliselt keerukama tööriista. Pilootalast tehti 3D mudel, mida oli võimalik vaadelda läbi virtuaalreaalsuse prillide erineva haljastusega erinevatel aastaaegadel ja kellaaegadel. Elanikud said VR prillidega tunnetusliku kogemuse ning jätsid oma kommentaarid ja ideed 3D mudelisse.

Mida arvavad viimsilased valla peatänava eskiislahendusest?

Kristjan
Haabneeme elanik

Super! Olen esitatud eskiisprojektist vaimustatud ja loodan, et see ka teostatakse lähiajal. See tekitas minus häid emotsioone, rikkalik elukeskkond muudab inimesed ikka rõõmsaks. Hetkel ei ole Randvere teel kõige parem lahendus, vähe on puhkealasid, mänguväljakuid ja lihtsalt ajaveetmise kohti. Eskiisprojektis jäigi mulle silma huvitav haljastuslahendus, eriti tänava keskne alleehaljastus ja kõnnitee rohekoridor.

Mulle meeldisid ka need lahendused, mis muudavad keskkonda ökoloogilisemaks ja loodussõbralikumaks nagu näiteks putukahotell. Meeldis, et on projekteeritud Randvere tee äärde mänguväljakud, mis hetkel puuduvad. Kui peatänava ääres paiknevad mänguväljakud ja puhkekohad, siis tulevad ka inimesed kodudest välja peatänavale. Pean väga oluliseks, et peatänaval saaksid kokku nii noorem generatsioon kui ka vanem. Tegevusi jagub nii täiskasvanutele, lastele kui ka pensionäridele. Mulle väga meeldis eskiislahendus, omalt poolt soovitaksin avalike joogiveekraanide ja WC lisamist.

Rebeka
Haabneeme elanik

Randvere tee vajab kindlasti praegusega võrreldes kaasaegsemat ja valla keskusele väärilisemat lahendust, mis pakuks vaba aja veetmise võimalusi erinevatele vanusegruppidele märksa rohelisemas keskkonnas ning oleks turvaline igal teelõigul. Pean sellise kaasaegse avaliku ruumi keskkonna loomist väga oluliseks.

Uus lahendus tundub suurepärane. Tõmbaksin siin paralleeli Reidi teega, mis pakub nii silmailu kui ka tegevusi. Eriti hindan uue lahenduse juures rikkalikku haljastust ja istumise alasid, mis tekitavad tervikuna kodutunde. Usun, et kui elukeskkond pakub huvitavaid tegevusi vabaaja veetmiseks õues, siis see meelitab ka noori arvutite ja nutiseadmete tagant õue sõpradega kohtuma. Just selliseid võimalusi nagu sõpradega silmast silma suhtlemine istumisaladel, keksu ja õuemale mängimine ning mängualadel vaba aja veetmine, üks kaasaegne vallakeskus pakkuda võikski.

Võimalusel lisaksin juurde veel jõulinnaku elemente, sest nii hea kui saaks lapsega mänguväljakule minnes või oma sõpradega vabas õhus trenni teha. Lisaks ei saa alahinnata ka vajadust kord loodu eest pidevalt hoolt kanda, et kaunist elukeskkonna jätkuks pikkadeks aastateks.

Erki
Haabneeme elanik

Randvere tee vajab täna inimkesksemat lahendust. Praegune keskkond on üsna tehnitsistlik, millest paistab küll inseneri mõte ja ratsionaalsus, aga mitte inimesest hooliv lähenemine. Tegemist on Viimsi ühe keskse tuiksoonega, nii autoliikluse kui jalakäijate mõttes, kuid tegelikult ei ole seal ei autojuhtidel ega jalakäijatel hea. Täna on ta eklektiline, iganenud ideoloogiaga, on mitmed üksikud tükid, mis ei moodusta tervikut.

Loodud peatänava lahendust iseloomustaksin märksõnadega: inimkeskne ja mõnusalt liigendatud mõeldes erinevatele vanuse- ja huvigruppidele. Lahendus on terviklik ja heas mõttes natuke hull. Laste mängutsoonid batuutide ja turnimisrahnudega on hea ja värske lähenemine. Inimene on terve nii vaimselt kui füüsiliselt kuniks ta liigub. Kui tee on igav, siis pole vahet, kas minna poodi jala või autoga, aga kui tee on äge, siis lähed palju meelsamini jala poodi või õhtul välja jalutama.

Üldiselt tahaks näha suurt tervikpilti kogu Haabneemest, Randvere tee on ainult üks tükk. Võiks olla lahendatud kogu Haabneeme või Viimsi valla üldplaneering ja Randvere tee lõik ei jääks pretsedendiks. Mõelda tasuks, kuidas park ja rand jalutamistsoonidena ühendada.