RAHULOLU-UURING. Kaks nädalat tagasi käivitunud Viimsi valla rahulolu-uuringule on vastuseid andnud veidi üle 400 kodaniku, kuid tõese pildi saamiseks vallaelanike ootustest ja soovidest on kokku vaja saada vähemalt tuhande inimese seisukoht ja rohkem vastuseid ka väikeküladest.

Kõige aktiivsemad uuringuküsimustele vastajaid tänaseks on Haabneeme aleviku elanikud. Tublid on olnud ka Viimsi aleviku ja Pärnamäe küla elanikud, aga vastuseid oodatakse veel kõikidelt Viimsi valla elanikelt sõltumata elukohast.

„Julgustan takka ka külade ja saarte elanikke olema aktiivsed kaasarääkijad, sest rahulolu-uuringu eesmärgiks on tegeleda Viimsi valla kui tervikuga, mitte fokusseerida ainult tõmbekeskustele,“ selgitas Viimsi vallavalitsuse arendusjuht Mailis Alt.

Veel saab uuringule vastata

Uuringu korraldamist koordineeriv Viimsi vallavalitsuse partnerlussuhete juht Liia Lõpp lisas, et kuna Viimsi vald on mitmekülgne elukeskkond, kus kohtuvad linnamelu ja kalurikülade rahulikum ja traditsiooniderikas igapäevaelu, on valla tulevikuarengute võtmes ääretult oluline, et oma vastuseid annaksid ka väikekülade ja saarte elanikud. „Näiteks Naissaarel elab vaid 13 inimest, aga saare roll Viimsi valla arengustsenaariumites on igast vaatenurgast oluline. Seetõttu oleks rõõm, kui kõik saare elanikud küsimustiku täidaks, et kõlama jääks üksikute mõtete asemel just ühised soovid ja nägemused,“ rääkis Lõpp.

Möödunud aastal väisas Naissaare sadamat ligi poolteist tuhat alust ning üle 6800 külastaja, näitab Veeteede Ameti kogutud statistika. See teeb Naissaare sadamast Eesti kõige populaarsema väikesadama.

„Ka Prangli saare 63st elanikust oli viimastel andmetel oma Viimsi valla arengumõtted uuringuküsimustiku läbi fikseerinud vaid kaks elanikku, aga järelduste tegemiseks vajame vähemalt 10-20 inimese vastuseid,“ julgustavad Alt ja Lõpp vallaelanikke leidma oma ajast 15-20 minutit ja rääkida suud puhtaks. „See ongi see koht, kus seda teha, sest nii saavad vallajuhid ka sisulist ja kasulikku sisendit, millises suunas laeva tüürida homme ja kümne aasta pärast, teades, et see pole üksikute kodanike kõlav nõudmine, vaid ühisosa kõikide nägemustest,“ lisas Alt. „Kõik vastama!“ teeb ta käega laikimise märgi. „Me ei pane enne kinni uuringut, kui meil on vähemalt tuhat vastust koos.“

Ühine plaan tuleb sõnastada

„Seni on inimesi enim arutlema sundinud transpordi, teedeehituse ja tänavavalgustuse teemad ning muret valmistab ka üldise pildi nappus Viimsi valla terviklikust kasvustrateegiast, näitavad esimesed sissevaated uuringuandmetesse,“ ütles uuringujuht Kaido Väljaots HeiVäl Consultingust.

„Ühelt poolt tekitab elanike juurdevool ajutisi või lühiajalisi ebamugavusi, aga teisalt näitab see, et Viimsit elukeskkonnana armastatakse.“

Vallavanem Laine Randjärv

„See kõik puudutab inimesi iga päev ja see, kui teel on ummik, buss on rahvast täis või kõrvaltänavas võetakse puu maha, puudutabki inimesi otseselt,“ kommenteeris vallavanem Laine Randjärv. „Esimese asjana saabki vallavalitsus parandada infolevi, sest ega nende probleemide või murekohtade tõttu ei pea veel peatuma valla areng, küll aga peame paremini näitama, millised teemad millises valdkonnas ja millal lahenduse leiavad.“

Viimsi elanikud soovivad Eesti parimat haridust, pangateenuseid, perearstikeskuseid ja valveapteeke, kuid samal ajal peatada kinnisvaraarendused ning elanike juurdevoolu, näitab toimetusele tehtud esmane vahekokkuvõte rahulolu-uuringust. „Viimsis on väga selge detailplaneeringute kord ja põhimõtted, keegi pole kunagi mõelnudki rohealasid hävitama hakata,“ rahustab vallavanem Randjärv. „Aga kõiki soove läbi arvutades on selge, et elukvaliteedi tõstmine läbi mitmekülgsete ja hästi toimivate teenuste nõuab ka rohkem maksuraha. Läbi rahulolu-uuringu ja kommunikatsiooni parendamise saame kõigepealt vallaelanikele anda parema pildi, mis tegelikult toimub ja uuringutulemuste põhjalt langetada juba ka kõigi huve enam arvestavaid tulevikuotsuseid,“ selgitab ta.

Infolevi peab paranema

„Ühelt poolt tekitab elanike juurdevool ajutisi või lühiajalisi ebamugavusi, aga teisalt näitab see, et Viimsit elukeskkonnana armastatakse. Kui kuskil Eestis on see võimalik, siis just Viimsis – elada kesklinnas, mere ääres ja metsa sees,“ sõnas Randjärv. „Rahulolu-uuringu olulisus seisnebki selles, et kõik saavad oma isiklikud nägemused, vajadused ja ootused kirja panna, et vallajuhid saaksid seejärel langetada otsuseid, mis võimaldavad luua ideaalilähedast elukeskkonda kõigile valla kogukonnaliikmetele.“

Toimetuse analüüs uuringu vahetulemustele näitab, et Viimsi areneb elanike soovides oluliselt kiiremini, kui valla finantsid reaalsuses võimaldavad – seega on arengukavale 2020. aastast juba praegu pandud peale suured ootused ja samas ka pinge.

„Me otsime ka head lahendust hetkel selleks, et inimest otseselt puudutavad arengud ja otsused – on need siis haridust, ehitust või olmeküsimusi puudutavad – jõuaksid vallaelanikuni võimalikult otse ja lihtsalt,“ ütles arendusjuht Alt. „Arusaam sellest, miks ja kuidas vald areneb ja mida tegelikult on kas juba ära tehtud või kuidas ja mida tulevikus elukeskkonna parandamiseks tehakse, peab igal juhul paranema.“