Haabneemes jõudis lõpule LIFE projekti raames rajatud sademevee säästliku lahenduse testala, mille kandvaks ideeks on luua looduslähedane sademevee süsteem, eesmärgiga vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni ja seeläbi ennetada üleujutusi.

Haabneeme testala on oma olemuselt parkla, milles on kombineeritud mitmesugused erinevad katted. Parkimisalad jaotuvad kolme katte vahel: dreenasfalt ja kaks erinevat sillutuskatet, mida ümbritseb välisservast filterriba (ala kuhu vesi imbub siis, kui katte all olev pind ei suuda nii suures koguses vett vastu võtta). Testala erineva katendiga alad on rajatud eesmärgiga viia läbi katendite veeläbilaskvuse katsetused. Igal alal on omaette drenaaž ja nad on teineteisest eraldatud geomembraani (plastist vettpidav kangas) abil. Nii imbub igalt katendi alalt (kokku kolmelt alalt) sademevesi pinnasesse, misjärel see suunatakse drenaaži ja sealt kaevu (kus asuvad mõõturid) ning peale kaevu juba kraavi, mida mööda vesi läheb torustikku ja seejärel merre. 

Parkla ehitas OÜ Verston Ehitus. Lisaks kogu testala uudsele lähenemisele kasutati parkla rajamisel ka mitmeid innovaatilisi tehnoloogiaid (kaevus olevad sademevee mõõturid) ja materjale. Verston Ehitus objektijuhi Kimmo Paapi sõnul oli Viimis LIFE projekt ehitusliku poole pealt väga huvitav ning tagasivaates väljakutsuv, kuna tegemist on suhteliselt väikese alaga aga samas arvestades erinevate katendite arvu, oli antud objektiga omajagu tööd. „Objektis on peidus rohkem, kui esialgu silma võib hakata, selle all mõtlen erinevaid dreenivaid katteid ning iga katte jaoks eraldi rajatud kogumisalasid, mille kaudu vesi juhitakse mõõtekaevudesse. Kõik see tervikuna muutis projekti ehitaja seisukohalt unikaalseks ja teistsuguseks võrrelduna tavapärase teedeehitusliku tööga,“ sõnas Paap.

Mõõtekaevud, milles paiknevad seadmed edastavad infot sademevee koguste kohta. Foto Alar Mik
Mõõtekaevud, milles paiknevad seadmed edastavad infot sademevee koguste kohta. Foto: Alar Mik

Parkla sõiduala, mis on ka suurim kattega ala, tehti plastikasfaldist. See on Eestis tootena suhteliselt uus materjal. Plastikuga asfaldi tootmise meetodi on välja töötanud Šoti firma MacRebur, kelle tehases töödeldakse plastikjäätmed spetsiaalse tehnoloogia abil ümber graanuliteks. Nende asfaltbetooni lisamine võimaldab vähendada kasutatava bituumeni kogust asfaldis. Plastikjäätmetest graanulid sulatatakse asfaltsegu sisse piisavalt kõrgel temperatuuril, mille juures plastik seguneb ühtlaselt ning kahjulikke mikroplastkiude ei teki – peale asfaldi kasutusea lõppu saab teematerjali ümber töödelda ja teedeehituses uuesti kasutada.

Verston Ehitus juhatuse esimees Veiko Veskimäe rõhutab, et bituumeni kasutamise vähendamisega ehk plastikgraanulite lisamisega saame teedeehituses oma ökoloogilist jalajälge vähendada kasutades vähem naftabaasil toorainet. 

Plastikgraanulite kasutamine asfaldisegudes aitab parandada teekatte kvaliteeti. Maailmas on sama tehnoloogiaga rajatud teed saanud juba palju positiivset tagasisidet. 2019. aastal rajati Tallinnas plastikasfaldist kõnnitee testlõik ja 2020 suvel Järvamaal sõidutee testlõik. Viimsi vald on kolmas koht Eestis, kus plastikust tee rajatakse. Meie vallas testitakse just parklat, kus sõidukid teostavad palju manöövreid erinevalt sõiduteest, millel toimub otsesuunas liiklus.

Dreenasfalt vs plastikasfalt. Dreenasfalt on peale sademeid kuiva pinnaga. Foto Alar Mik
Dreenasfalt vs plastikasfalt. Dreenasfalt on peale sademeid kuiva pinnaga. Foto Alar Mik

Jälgime huviga, kuidas plastikust asfalt käitub meie kliimas, kuidas ta peab vastu parkla tingimustes (kus palju manööverdatakse) ning kuidas kate käitub testalal koostoimes teiste katetega. Kuna plastikjäätmete kasutamine sideainena on uudne lahendus, ei ole veel võimalik öelda, kas sellise tehnoloogiaga rajatud teed on sama pika elueaga kui tavaline asfaltbetoon. 

Teise uudse materjalina kasutati poorset asfalti ehk dreenasfalti. Tegemist on maailmas suhteliselt levinud, kuid Eestis vähekasutatud tootega. Ehitajal oli varasem kogemus ja teadmised dreenasfaldi paigaldamisel, kuna tööde käigus on oluline teatud nüansse järgida kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. „Kui tavaasfaldi puhul on oluline, et asfalt laseks vett läbi minimaalselt, siis dreenasfaldi puhul on eesmärk täpselt vastupidine,“ sõnas Veskimäe. Dreenasfaldi puhul on tegu asfaltbetooniga, mille sõelmete ja sideaine suhe võimaldab kattel suurt jäävpoorsust (kate jääb peale rullimist maakeeli n-ö „auklikuks“), mis omakorda laseb veel läbi asfaltkatte imbuda. Nii on asfaltkate alati kuiv – vesi ja õhk lihtsalt läheb sellest läbi.

Erinevad katted. Esiplaanil sõelmetega filterriba, seejärel sõelmetega täidetud kivisillutis, plastikasfaldist sõiduala ja tagaplaanil murukivikate. Foto Alar Mik
Erinevad katted. Esiplaanil sõelmetega filterriba, seejärel sõelmetega täidetud kivisillutis, plastikasfaldist sõiduala ja tagaplaanil murukivikate. Foto: Alar Mik

Verston Ehitus objektijuht Kimmo Paap lisas, et hea on näha, kui tellija poolt ollakse valmis kasutama uudseid lahendusi ning otsitakse nii keskkonda säästvaid ideid. „Tahan tänada Viimsi valla inimesi mõistva suhtumise eest ehitajatesse ning eriti selle eest, et käidi ja tunti huvi, et mida täpsemalt antud projekt endast kujutab ning milleks on see vajalik. See suhtumine näitab, et inimesed hoolivad enda ümber toimuvast,“ sõnas Kimmo Paap.

Avafoto autor: Siim Reinla