Viimsi vald kavandab uut bussiliiniveo hanget perioodile 2022–2029. Riigihange vedaja leidmiseks viiakse läbi koostöös Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega. 

Uue lepinguperioodi tingimuste väljatöötamisel on vallavalitsus arvesse võtnud elanike ettepanekuid, arvestanud erinevates pöördumistes välja tulnud asjaolusid ning kaardistanud sagedamini esinenud probleeme. Rõhku on seatud ka kvaliteedi tõusule ning ette on nähtud erinevate süsteemide kasutuselevõtt, et tuua uue teenuseperioodiga ühistransporti uut kvaliteeti ja mugavust ning tõsta teenuse turvalisust.

Uus bussipark

Hankega on plaanis kasutusele võtta 12 m pikkused linnalähiliini-tüüpi normaalbussid, millel on 80 kohta (sh 28 istekohta). Bussid tagavad kiire sisenemise ja maksimaalse mahutavuse, mis on eriti oluline hommikustel aegadel ja alates lõunast, koolitundide lõpust, kui väga palju sõitjaid peab korraga ühte bussi mahtuma.

Bussid saavad vastama EURO 6 standardile ja on madalapõhjalised. Bussidel on alkolukud, mootoriruumi tulekahjusignalisatsioon, uste vahel oleva takistuse korral uste kohese avamise funktsioon. Bussi esiküljele ja paremale küljele paigaldatakse täismaatriks LED-tehnoloogia välistablood, kus on kirjas liini number ja marsruut, tagaküljel kuvatakse vaid liini numbrit. Busside salongi tuleb peatuste teavitamise audiovisuaalne süsteem, mis koosneb sisetabloost (kuvatakse järgmise peatuse nimi) ja audiosüsteemist. Salongid saavad USB-pistikupesad (6 tk bussi kohta), mille kaudu laadida nutiseadmeid. Istmed tulevad mugavad koos padjaga ning buss võimaldab küljekallutust (peatusesse saabumisel).

Turvalisus

Turvalisuse tagamiseks on kõik istekohad turvavöödega, talvises oludes nähakse ette talviste rehvide kasutus. Turvalisust tagavad ja kliendikaebusi aitavad lahendada kaamerad. Kaamerate vaateväli katab sõitjate salongi ning uksed ja täiendav kaamera suunatakse esiakna ette, et tuvastada, kas isik oli peatuses või mitte, näiteks, kui laekub kaebus bussi peatusest möödasõidu või muu taolise olukorra osas. Palju on esinenud juhtumeid, kus kirjutatakse, et buss sõitis mööda ja inimesi peale ei võtnud või et salongis oodati ukse taga mahaminekut ja buss eiras peatust. Kaamerad aitavad kiiresti fikseerida tegelikud asjaolud ja seeläbi saab ka teenuse kvaliteeti parendada. 

Lapsevanker, tõuks 

Kõikidel bussidel peab olema vähemalt kaks teenindusust, milledest vähemalt üks uks on piisava laiusega (vähemalt 120 cm) ratastooliga või lapsevankriga sisenemiseks. Ratastooli või lapsevankriga sisenemiseks mõeldud ukse juures asub bussijuhi poolt avatav, põrandasse paigutatud ramp ratastoolikasutajate bussi sisenemiseks ja väljumiseks. Signaalnupuga saab ratastoolikasutaja anda bussijuhile märku rambi avamise soovist. Ukse juurde paigutub ka ilma statsionaarsete istmeteta ala, mis on varustatud ratastooli ja/või lapsevankri kinnitamise võimalusega. Täiendavalt saab bussidesse olema tagatud sisenemine tõukeratastega, selleks eraldi loodud kohas on tõukerataste kinnitamise võimalus või hoiuala.

Gaas vs diisel

Gaasibusside puhul analüüsisime võimalikku kütusekulu. Võrdluseks võeti Scania 320 hj 12 m pikkune normaalbuss. Hinnaerinevused on ühe bussi puhul ca 20 00030 000 eurot diislikütusega bussi kasuks. Küll aga on kütusekulude osas suur vahe. Diislikütusega buss kulutab ligikaudu 25 liitrit 100 km kohta ja gaasibussi kulu on 24 kg CNG gaasi 100 km kohta. Kui arvestada, et aastane läbisõit on 60 00070 000 km bussi kohta, siis on diislikütus kokkuvõttes 30004000 eurot kallim (arvestades praeguseid hindu). Ehk teisisõnu on gaas 2530% odavam. Hanke perioodi peale teenib kallima gaasibussi hind end tagasi ja sõltuvalt koormusest veel enamgi. 

Kõige suurem pluss on selle juures puhtam keskkond. Kui bussid talvehommikul näiteks Viimsi keskuses töötavad ja välja sõidavad, siis õhk on nüüd puhas. Väljaheiteavast tuleb vaid veeauru. Viimsi vallal on 2022 jaanuarist kavas üle minna 100% gaasibussidele. Hetkel veel vallas CNG tanklat ei ole, aga kütuseketid laiendavad vaikselt oma võrgustikku ja esimene CNG tankla ehitusloa taotlus on juba menetlusse võetud.  

Süsteemid loovad mugavust

Peamistesse valla sõlmpunktidesse on eraldi kavas paigaldada reaalaja infot vahendavad ekraanid. Reaalaja infosüsteemi projekt on kavas läbi viia 20212022 aastatel ning Viimsisse paigaldatakse esialgu kokku seitse tablood. Vajadus on ka riiklikke infosüsteeme arendada, et infot kajastada. 

Piletimüügisüsteemid ja maksesüsteemid peavad toetama viipemakset ja mTaskut. Validaatoritel nähakse ette vähemalt kontaktivabade kaartide, NFC seadmete ning triip- ja QR koodide lugemise võimalus.

Loendurid ja pidev analüüs

Kaks bussi varustatakse automaatsete sõitjaloendussüsteemi seadmetega – see võimaldab hakata reaalselt erinevatel liinidel reisijaid loendama. Väga paljud reisijad ei valideeri oma sõitu ja seetõttu ei ole statistika täpne. Seadmed võimaldavad saada ülevaadet liini täpsest täitumisest ja sellel saab analüüsi teha erinevate väljumiste vajalikkuse jms kohta. Täpsemad andmed võimaldavad teha läbimõeldumaid otsuseid.

Liinimeister kui kvaliteedijuht

Senised kestvushanked on näidanud, et teenuse terviklikuks ja kvaliteetseks korraldamiseks on ennast õigustanud nn meistri institutsiooni loomine. Teehooldel on teemeister ja käidukorraldusel käidumeister. Uue bussiteenuse hankega nähakse liiniveo koosseisu liinitöö meistri funktsioon.

Liinitöö meister on ühistranspordi nõuetekohase juhtimise eest vastutav isik, kes korraldab siseliinide ja liinidega seotud ühistransporditeenuse toimimist kogu lepinguperioodi jooksul, tagades seeläbi ühtse, katkematu ja kvaliteetse teenuse osutamise. Tema töö seisneb seadmete töö pidevas kontrollimises (infotablood, teavitusseadmed, loendurid, kaamerad, piletimüügi süsteemid jms). Ka osaleb ta laekunud ettepanekute ja pöördumiste lahendamises ja teostab vajadusel välitööna kontrolli, vaatab kaameraväljavõtteid kaebuste korral jms. Lisaks tuleb kontrollida pidevalt busside seisukorda, korraldada infovahetust, välja töötada ühistranspordi infomaterjale ja uuendada infostende, teha igakuiselt põhjalikku ühistransporditaristu korrasoleku kontrolle. Nii tagatakse kvaliteet igal tasandil. Vajadus on hakata pidevalt tegema ÜTRIS-e ja teiste süsteemide (sh loendurid) analüüse, esitada erinevat sõitjatega seotud statistikat ja koostada liinide kasutatavuse või sõitjavoogudega seotud analüüse, ülevaateid otsuste tegemiseks (väljumiste muutmistest kuni lisareiside käima panemiseni). Vaja on viia kõiksugu tegevused senisest operatiivsemaks, sh operatiivsem ümbersõitude korraldamine, eraldi klienditeeninduslike tegevussuundade arendamine. 

Bussidel on Viimsile omane kujundus

Igal viimsilasel oli võimalik detsembri lõpust alates kahe nädala jooksul kaasa rääkida ja valida uute siseliinide bussi kujundust kolme erineva ettepaneku vahel. Kokku anti busside kujunduste valikul 687 häält. Rahva lemmikuks osutus kujundus A (49% häältest, vt artikli avafotot), teisele kohale jäi kujundus B (40% häältega) ning modernne kujundusvariant C sai 11% vastanute häältest. 

Uue teenusperioodi rakendamise eelduslik kava:

2021 I kvartal – hankedokumentide kinnitamine ja hanke avaldamine

2021 II kvartal – eduka pakkuja väljaselgitamine

2021 III kvartal – hanke võitja poolt busside hankimine

2021 IV kvartal – busside ettevalmistus ja tehnikaga varustamine

2021 detsember – busside ülevaatus 20 päeva enne lepingu algust

2022 jaanuar – uue liiniveo lepingu alusel teenuse käivitus

Sõitjate arvud ja läbitud liinikilomeetrid 2016-2020. Möödunud aastal põhjustas reisijate arvu languse koroonaviirus ja eriolukord. Eelduslik tegelik sõitjate arv (arvestades ka inimesi, kes ei valideeri) aastas võib olla kusagil 350 000 inimest.