Kohaliku omavalitsuse olulisem ülesanne on korraldada kohalikku elu, lähtudes elanike vajadustest ja huvidest ehk iga omavalitsus on kaasvastutaja oma elanike heaolu eest. Mida tervem ja rahulolevam on inimene, mida paremini ta endaga hakkama saab, seda väiksem on surve kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenustele.

Selleks, et valla elu paremini korraldada on aga tarvis teada, kes vallas elavad, milliseks nad oma praegust eluolu hindavad, millega on rahul ja mis tekitab rahulolematust. Neil põhjustel valmis aastatel 2020-2021 Viimsi Heaoluprofiil, mille tulemusi siinkohal teemade kaupa tutvustame. 

Rahvastik ja tööturg 

Kui vaadata Viimsi valla rahvastikupüramiidi ja elanike jagunemist vanuserühmade kaupa, siis võrreldes Eesti keskmisega on meil rohkem lapsi ja noori ning vanuses 30-49 inimesi ehk parimas tööeas elanikke.  

Valla sündimuse üldkordaja on kolmel viimasel aastal võrreldes Eesti keskmisega 10- 22% võrra kõrgem.

Võrreldes Eesti keskmisega on Viimsi vallas oluliselt rohkem kõrge haridustasemega ning vähem madala ja keskmise haridustasemega elanikke. Kõrgharitud tööealiste inimeste osakaal 59,1% Viimsi elanikonnast on kõige kõrgema näitajaga teiste kohalike omavalitsuste ja Eesti keskmisega (ca 35%) võrreldes. 

Rändesaldo kordaja on Viimsis võrreldes Eesti keskmisega aga kordades kõrgem (Viimsi vald 20,4, Eesti keskmine 4,1). Elanike kasvu peamine allikas on seni olnud sisseränne Tallinnast. Valdavalt on uued tulijad olnud noored (sh noored perekonnad), kelle jaoks on Viimsi sobiv elukeskkond laste kasvatamiseks.  

Samas on Viimsi omapäraks omavalitsusena igapäevase pendelrände väga suur maht ehk kodukoha ja töö või kooli vahet liigub umbes 12 000 inimest. Viimsi elanikud töötavad ja toimetavad päeval peamiselt Tallinnas. Üheks pendelrände genereerijaks on ka haridus, kuna vallas on puudu kohti igas haridusastmes, eriti gümnaasiumis. Seega on vaja teha investeeringuid lapsesõbraliku elukeskkonna ja haridusasutuste võrgu arendamiseks. Samuti on vaja luua eeldused kohapeal töötamise võimaluste laiendamiseks.  

Valla elanike arv on mobiilpositsioneerimise andmetel (2017) oluliselt suurem kui ametlik statistika. Arengupotentsiaali seisukohalt on oluline, et rahvastiku arvu kasvuga kaasneks ka maksumaksjate juurdekasv, mis suurendaks kohaliku omavalitsuse tulubaasi.

Viimsilaste keskmine brutotulu on Eestis kõige kõrgem (2019. aastal 1819 eurot, 2020. aastal 1874 eurot). Üleriigiline keskmine moodustab sellest vaid veidi üle 70%. Samas on Viimsi elanike sooline palgalõhe võrreldes Eesti keskmisega suurem, olles 4-5 protsendipunkti kõrgem.

Valdav enamus vallas registreeritud firmadest on mikroettevõtted, ent leidub ka väikeettevõtteid. Keskmise suurusega ettevõtteid on vähe ja suurettevõtteid vaid kaks. 

Võrreldes Eesti keskmisega on kõik Viimsi tööturuga seotud näitajad väga head (v.a sooline palgalõhe). Samas tulenevad need eelkõige Tallinna lähedusest. Kohapeal töökohti napib, sh peagi suurearvuliselt tööturule sisenevatele noortele. Töökohtade osas on eeskätt puudu Viimsi elanike profiili (noored ja kõrgelt haritud) arvestavatest töökohtadest nii tüübilt kui ka arvult, kuna vallas registreeritud ettevõtetest on enamus väikesed, paari töötajaga või seotud ehitusvaldkonnaga.  

Tervis 

Koolilaste tervise osas on murekohtadeks ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ning nägemis-, rühi- ja vaimse tervise häired. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata süsteemsele ennetustegevustele. Viimsis puuduvad mitmed teenused last ootavatele peredele, samas on need kättesaadavad Tallinnas, kus sihtrühm käib niikuinii meditsiiniteenuseid saamas. Viimsi Psühhiaatriakliiniku avamine on toonud mitmed uued teenused (nt nõustamine seoses alkoholitarvitamise häirega) ja valmisoleku veel täiendavate teenuste paketti lisamiseks (nt kriisinõustamine ja eneseabigrupid). Psühholoogilist individuaalnõustamist pakuvad alates 2021. aastast kaks teenusepakkujat. Mõned olulised nõustamisteenused on pikkade järjekordadega (nt psühholoogiline individuaalnõustamine) või puuduvad üldse (nt noorte seksuaaltervise alane nõustamine, ehkki seda võib osaliselt kompenseerida kooliõdede panus ja teenuse lähedus Tallinnas). 

Viimsi inimesi teenindavate perearstide nimistute täituvus on 2021. aasta 1. aprilli seisuga 22 178. Nimistute piirsuuruseks kokku on 24 800. Vallas on 12 perearstinimistut. 10 perearsti võtavad inimesi vastu Viimsi vallas ja kaks Tallinnas. Suureks väljakutseks on seoses rahvastiku arvu kasvuga uue 0 nimistuga perearsti koha mehitamine, kus väljakuulutatud konkursid on mitmel korral luhtunud. 

Ohutus 

Trendidest on positiivne varavastaste süütegude vähenemine (va jalgratta vargused). Ennetusvaldkondadest toimib kõige paremini liiklusohutuse ennetustöö- samas on liiklusega seotud väärtegusid stabiilselt ca 40-50 juhtumit aastas. Suureks probleemiks on jätkuvalt joobes juhtimine – aastas tabatakse ca 20 kriminaalses joobes juhti. Ohutust toetavas ennetustöös on palju kasutamata potentsiaali seoses vee- ja tuleohutusega. Kui uppumiste arv jääb Eesti keskmisega võrreldes madalamale, siis kasvutrendis on tulesurmade arv. Erilist tähelepanu vajab Viimsis lähisuhtevägivald.

Valdav enamus vallas registreeritud firmadest on mikroettevõtted, ent leidub ka väikeettevõtteid. Keskmise suurusega ettevõtteid on vähe ja suurettevõtteid vaid kaks. 

Võrreldes Eesti keskmisega on kõik Viimsi tööturuga seotud näitajad väga head (v.a sooline palgalõhe). Samas tulenevad need eelkõige Tallinna lähedusest. Kohapeal töökohti napib, sh peagi suurearvuliselt tööturule sisenevatele noortele. Töökohtade osas on eeskätt puudu Viimsi elanike profiili (noored ja kõrgelt haritud) arvestavatest töökohtadest nii tüübilt kui ka arvult, kuna vallas registreeritud ettevõtetest on enamus väikesed, paari töötajaga või seotud ehitusvaldkonnaga.  

Tervis 

Koolilaste tervise osas on murekohtadeks ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus ning nägemis-, rühi- ja vaimse tervise häired. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata süsteemsele ennetustegevustele. Viimsis puuduvad mitmed teenused last ootavatele peredele, samas on need kättesaadavad Tallinnas, kus sihtrühm käib niikuinii meditsiiniteenuseid saamas. Viimsi Psühhiaatriakliiniku avamine on toonud mitmed uued teenused (nt nõustamine seoses alkoholitarvitamise häirega) ja valmisoleku veel täiendavate teenuste paketti lisamiseks (nt kriisinõustamine ja eneseabigrupid). Psühholoogilist individuaalnõustamist pakuvad alates 2021. aastast kaks teenusepakkujat. Mõned olulised nõustamisteenused on pikkade järjekordadega (nt psühholoogiline individuaalnõustamine) või puuduvad üldse (nt noorte seksuaaltervise alane nõustamine, ehkki seda võib osaliselt kompenseerida kooliõdede panus ja teenuse lähedus Tallinnas). 

Viimsi inimesi teenindavate perearstide nimistute täituvus on 2021. aasta 1. aprilli seisuga 22 178. Nimistute piirsuuruseks kokku on 24 800. Vallas on 12 perearstinimistut. 10 perearsti võtavad inimesi vastu Viimsi vallas ja kaks Tallinnas. Suureks väljakutseks on seoses rahvastiku arvu kasvuga uue 0 nimistuga perearsti koha mehitamine, kus väljakuulutatud konkursid on mitmel korral luhtunud. 

Ohutus 

Trendidest on positiivne varavastaste süütegude vähenemine (va jalgratta vargused). Ennetusvaldkondadest toimib kõige paremini liiklusohutuse ennetustöö- samas on liiklusega seotud väärtegusid stabiilselt ca 40-50 juhtumit aastas. Suureks probleemiks on jätkuvalt joobes juhtimine – aastas tabatakse ca 20 kriminaalses joobes juhti. Ohutust toetavas ennetustöös on palju kasutamata potentsiaali seoses vee- ja tuleohutusega. Kui uppumiste arv jääb Eesti keskmisega võrreldes madalamale, siis kasvutrendis on tulesurmade arv. Erilist tähelepanu vajab Viimsis lähisuhtevägivald.

Arengukohaks on lähisuhtevägivallaga seotud teemade järjepidev käsitlemine (avalikus meedias, koolis jne). Teemat on vaja eraldi tutvustada ka gümnaasiumiealistele (kohtinguvägivalla ennetamine, ohvriabinumbri kasutamine).  

2019. ja 2020. aasta paistavad silma raske tervisekahjustuse tekitamise ja surmaga lõppenud juhtumitega – selliseid juhtumeid oli kokku neli. Kõik need on seotud lähisuhtevägivallaga. Viimsi vallas on võrgustikud, kes tegelevad igapäevaselt järelevalvemeetmetega ja abivajajatele vajaliku abi leidmisega. Info liigub võrgustikus pigem kiirelt ja jõuab õigete inimesteni. Samas on kohati korraga liiga palju juhtumeid, millega tuleb tegeleda ning töökätest ja -ajast jääb puudu. See takistab sügavuti minemist ja seetõttu ei tehta vajalikke järeltegevusi (s.t järelkontrolle). Järjest enam saavad inimesed teadlikumaks, et lähisuhtevägivald ei ole ainult pere siseasi ja otsivad julgemalt abi. Politseil on ressurssi järelevalve teostamiseks, sh on Viimsis aktiivsed abipolitseinikud, kes patrullivad just kohapeal. Alaealiste õigusrikkujate puhul kasutatakse taastavat õigust ja mõjutusvahendeid. 

Transport ja keskkond 

Viimsi valla ühistransport on sageduselt ja tihedusnäitajatelt kõrgeim Harjumaa KOV-ide (v.a Tallinn) seas. Piiratud ressursside tingimustes (busside arv, eelarve) on valla prioriteediks tagada õpilastele õigeaegne koolijõudmine ja koolist kojusaamine ühistranspordiga. Tänane liinivõrk on sedavõrd tihe, et võimaldab ka huviringi jõuda, kuid see ei pruugi alati kõigi soovidele vastata.  

Kergliiklusteede võrgustik moodustab ligikaudu veerandi kogu Viimsi teedevõrgust. Meil on täna ca 75 km kergliiklusteeid, mida mööda saab enamike oluliste ühiskondlike hooneteni. Kergliiklusteed asuvad enamikele kohalikest kuni 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.  

Kooliõpilaste seas on rattakasutus väga suur – jalgrattaga sõidetakse pea aastaringselt. Oluline ongi kujundada just noortes säästlike liikumisviiside harjumust, sest see on tuleviku seisukohalt jätkusuutlikum. Autokasutajate harjumuste ümberkujundamine on oluliselt keerulisem ning arvestades, et vallas elavad suuremas osas kõrgema sissetulekuga tööealised inimesed, kellel auto ei võta kuigi suurt osa kogusissetulekust ning kes hindavad aega, on nende meelitamine ühistransporti või jalgratast kasutama ülikeeruline. 

Samas on probleemiks kohati pikad vahemaad erinevate valla piirkondade, keskuse ja Tallinna vahel. Jalgrattaga on mugav sõita tööle ja kooli kuni 5 km, kuid Viimsi keskusest Tallinna kesklinna on oluliselt pikem vahemaa. Lahenduseks võiks olla kombineeritud liikumisviisid, kus osa teed sõidetakse jalgrattaga ja osa ühistranspordiga. Alates septembrist 2020 on loodud jalgrattaparklad bussi lõpp-peatusesse ning need on leidnud juba ka kasutust.

Rohealad on kõikjal umbes 15 minuti jalutuskäigu kaugusel – sõltuvalt piirkonnast on mets, park või haljasala. Spordi- ja mänguväljakute ohutuse olukord on üsna hea. Üldiselt ollakse olemasolevate spordi ja mänguvaälakutega rahul, kuid rohkem oodatakse eri vanusegruppidega arvestamist ning et väljakud oleksid igal pool elanikele võimalikult lähedal.  

Eraldi liikumisharrastuse nõustamisteenus Viimsis puudub. Grupitrennide võimalused on erinevate spordiklubide poolt kaetud, kuid kindlasti võiks selleks olla lisavõimalusi. Viimsis on ka spordiklubi, kes pakub aastaringselt tasuta ühistreeninguid vabas õhus eri spordialadel. Perspektiivis võiks elanikkonna kehalise aktiivsuse suurendamisse ja liikumisvõimaluste arendamisse vallavalitsuse toel kaasata erinevaid kogukonnagruppe ja seltse. 

Haavatavad sihtrühmad

Võrreldes Eesti keskmisega on Viimsi vallas elavate töövõimetoetuse saajate ning töövõimetuse tõttu pensioni saajate osakaal tööealisest elanikkonnast kordades väiksem. Väiksem on ka registreeritud töötus, mis tuleneb otseselt Tallinna lähedusest ja sealse tööjõuturu võimalustest.

Samas on puudega inimeste arv kasvavas trendis. Arvuliselt on enim liikumispuudega inimesi ja nende arv on suurenemas. Teisel kohal on liitpuudega inimesed. Kolmandal kohal on psühhikahäiretega inimesed, kelle arv on viimase kolme aasta jooksul kiirelt kasvanud. Kasvavas tendis on ka raske ja sügava puudega laste arv. Vald saab vanemaid toetada põhiliselt läbi vanemlusprogrammide ja pere tugiisiku. Siinjuures on arengukohaks tugiisikusüsteemi arendamine. Vähekindlustatud inimestele pakub Viimsi vald tervisekulude hüvitamiseks või kompenseerimiseks ravimitoetust või toimetuleku tagamise toetust. Liikumisraskustega inimestel on võimalik kasutada sotsiaaltransporti.  

Suureks väljakutseks on jätkuvalt lasteaiakohtade puudus. Ühe lahendusena on vald võrdustanud munitsipaallasteaias ja eralasteaias lapsevanema poolt makstava tasu ja rakendanud koduse mudilase toetust.  

Peret toetavate meetmete valikul lähtutakse konkreetse pere/lapse vajadusest ja probleemidest. Eelkõige toimub pere nõustamine, vajadusel ka lähem kontroll ja jälgimine. Koolides on hästi kättesaadavad karjäärinõustamine ja -info, kooli tervishoiutöötaja, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi (v.a Prangli saar) teenused. Puudu on eripedagooge ja logopeede. Suuremat tähelepanu vajab varajane märkamine koolides. Koolides rakendatakse kiusuennetuse programme.  

Viimsi valla territooriumil ei osutata turvakoduteenust, võlanõustamisteenust, puudega laste lapsehoiuteenust ja varjupaigateenust. Selles osas tehakse koostööd Tallinna teenuseosutajatega. Mitmete teenuste vajadus on tugevas kasvus (nt koduteenuse vajadus on võrreldes 2015. aastaga kasvanud poole võrra, ehkki klientide absoluutarv on väike; perioodil 2017-2020 kasvas täisealise isiku hoolduse teenuse saajate arv 44%, perioodil 2017-2019 kasvas tugiisikuteenust saavate laste arv 58%).  

Mitmed teenused tuleks arendada vajaduspõhisemaks (kliendi vajadustest lähtuvalt paindlikumaks), nt koduteenus ja sotsiaaltransporditeenus. Käesoleva aasta 1. aprillist alustas Viimsi hoolekandekeskus koduteenuse pakkumist, mida arendatakse vajaduspõhisemaks ja isikukesksemaks. Hoolekandekeskuse alla on koondatud ka tugiisikud (erivajadustega lastele ja täiskasvanutele). Kui oluline teenus Viimsis puudub, ostetakse see teenusepakkujatelt sisse. Probleemiks on kohapealsete teenuseosutajate vähesus ja sobivate tugiisikute leidmine. Sotsiaaltranspordi puhul on väljakutse teha kohandatud transport kättesaadavamaks. Vastavalt puudega laste perede soovile toetatakse igakuiselt transporditoetusega lapsevanemaid, kes viivad oma lapsi väljaspool Viimsit haridusasutustesse.  

Õigusrikkumise toime pannud lastele ja nende vanematele pakub KOV nõustamist ja erinevates programmides osalemist. Majanduslikes raskustes olevatele peredele on võimalik osaline või täielik teraapia eest tasumine. Viimsi vald osaleb koostöös politseiga ka taastava õiguse projektis. Arengukohtadeks on riskiperede aktiivsem ja regulaarsem monitooring ning juhtumivõrgustiku kõiki vajalikke osapooli hõlmav koostöö ja selgem rollide jaotus.  

Üldiselt on lastega perede elamistingimused Viimsis pigem head või väga head. Omavalitsus teeb koostööd Toidupangaga ning abivajavatele peredele on tagatud kord nädalas toiduabi.  

Suur vajadus on perenõustamise järele. Vanemlike oskuste ja toetamise vajadust hinnatakse juhtumipõhiselt. Lapsevanematele pakutakse erinevaid teenuseid ja programme. Vajadus vanemluse toetamisega seotud teenuste järgi kasvab pidevalt ja seda katta on aina keerulisem. Pideva teenuste vajaduse kasvamise tingib nii kiiresti tõusev rahvaarv, erinevad ühiskonnas asetleidnud kriisid kui ka asjaolu, et perekonnad on väga erinevad. Viimasest põhjusest tuleneb see, et üks-kaks universaalset lahendust ei pruugi osade perede vajadustega haakuda.  

Sotsiaalse kaitse kulutused valla eelarves on aasta-aastalt kasvanud tulenevalt teenuste parema kättesaadavuse võimaldamisest ja teenusmahtude kasvust. Toetustesüsteem on üles ehitatud vajaduspõhiselt, universaaltoetuste osakaal on pigem väike. 

Kokkuvõte 

Ükskõik millisest teenusest, elukeskkonnast või vajadusest me räägime, siis kõige aluseks on tervis. Terve olla on privileeg, mida enne probleemide tekkimist sageli ei teadvustata. See on midagi palju enamat kui elamine ilma haiguse või puudeta. Heaolu ja tervise lühi- ja pikaajaline mõju on tajutav kõikides valdkondades: majanduses, kultuuris, hariduses, turismis, planeeringutes, sotsiaalvaldkonnas. Tervise heaks tehtu või tegemata jätmise mõju kajastub peale tervisenäitajate ka teistes valdkondades ja vastupidi: teistes valdkondades tehtu või tegematajätmise mõju ilmneb varem või hiljem tervisenäitajates. Roheline ja turvaline elukeskkond, eneseteostusvõimalused, ühtehoidev kogukond, vajaduspõhised ja kättesaadavad teenused on märksõnad, miks me tahame elada just siin, Viimsis. Käitumise ja tervisenäitajate muutus võtab aega kauem kui üks kitsalt valdkondlik arengukava seda tavapäraselt planeerib. Seetõttu on valminud heaoluprofiil heaks sisendiks vallas pikaajaliste stateegiate planeerimisel.  

Heaoluprofiili lahutamatuks osaks on tegevuskava, mille koostamisel, elluviimisel ja hindamisel on väga oluline kaasata erinevaid osapooli, et saada võimalikult lai toetuspind ja kasutada parimate ja sidusamate lahenduste väljatöötamisel juba olemasolevat eksperteadmist ja kogemust. Tuleb keskenduda süsteemi loomisele ja arendamisele ning vajaduspõhistele ja tulemuslikele elanike tervist ning heaolu parandavatele sekkumistele. Viimsi vallas on planeeritud luua erinevate sektorite ja eluvaldkonna ekspertidest koosnev Heaolunõukogu, kelle üheks ülesandeks saab koostöös koostada Heaoluprofiili tegevuskava, mis saab olema üheks sisendiks valla pikaajalise strateegia planeerimisel ja tegevuste eelarvestamisel eelarvestrateegias.

Viimsi Heaoluprofiil valmis aastatel 2020-2021 varasema kolme aasta andmete alusel, võttes arvesse ka uusimaid arenguid (nt koroonapandeemia mõju). Profiili valmimisse panustasid valla erinevad osakonnad. Profiili koostamise käigus koguti ja analüüsiti Riiklike andmekogude andmeid (Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet andmebaasid, Sotsiaalministeeriumi S-veeb, Päästeameti interaktiivne kaart, Politsei- ja piirivalveameti andmed, haridusandmete portal HaridusSilm, Eesti Hariduse infosüsteem EHIS jt) ja valla enda kasutuses olevaid andmeid ja ekspertide hinnanguid.