Viimsi valla ühistranspordist rääkides tekib inimestel mitmesuguseid seisukohti ja emotsioone. Sageli kiputakse valla bussiliiklust võrdlema võrdlematuga. On see ühistransport siis paganama hea või paganama vilets? 

Viimsi vallavalitsuse eesmärk on pakkuda oma elanikele parimat ühistranspordi teenust. Selle tarbeks tehakse pidevalt sõitjate seiret, väljumiste tihendamisi, peatuste taristu parendust, viiakse ellu erinevaid strateegiaid ja tegeletakse veel kümnete taustategevustega.  

Viimsi vald on valmis saanud uue valdkondliku arengukava TRAK, millest kolmandik käsitleb ühistransporti. Arengukava näeb ette rohkelt tegevusi valdkonna paremaks korraldamiseks alates reaalaja süsteemidest kuni peatusevõrgu tihendamiseni. Et aga saada ülevaade valla praegusest ühistranspordi hetkeolukorrast, vaatame otsa arvudele ja võrdleme erinevaid näitajaid.

Ühistranspordi aasta läbi arvude

Valla liinivõrk koosneb 9 bussiliinist (V1 kuni V9), mida teenindavad 12 bussi. Lisaks vallaliinidele on meil vallas kolm maakonnaliini (114,115 ja 174), mis peavad ühendust kesklinna ja Balti Jaamaga. Täiendavalt toetavad liinivõrku Tallinna linnaliinid 1A, 38 ja 49 ja tööpäeva hommikuti linna väljuvad kaks koolibussi.

Vallaliini busside aastane läbisõit oli 2019. aastal ligi 708 600 liinikilomeetrit. Eelmisel aastal kasvas sõitjate arv vallaliinidel 20% võrrelduna varasemaga. Sõitjate kasv toimus ka maakonnaliinidel. Viimsi valda teenindavate maakonnaliinide läbisõit oli ligi 455 900 liinikilomeetrit.

Valla siseliinide kulu oli 2019 aastal 777 800 eurot, sellele lisandus piiriüleste liinide toetus 40 000 eurot ja koolibussi kulu 17 200 eurot. Ühtekokku moodustasid liinivõrgu kulud 835 000 eurot.

Kas väljumistel on piisav sagedus?

2019. aastal läbi viidud TRAK küsitluses tõid vastanud välja, et väljumiste sagedus ei vasta inimeste ootustele. Pakkusime hinnata erinevaid vahemikke ja tagasiside tõi välja tipptunni ajal kahe suurima vastanute grupi (58%) ootuse keskmisele ajale iga 17,5 minuti järel ja tipptunni välisel ajal on kahe suurima vastanute grupi (65%) ootus keskmiselt iga 25 minuti järel. 

Liinide sagedus on seotud asustustihendusega ja sõitjate olemasoluga. Ehk valla keskuses on liinivõrk tihedam (seal on rohkem elanikke ja reaalne sõitjate arv on suurem), kui külades, kus asustus on hajusam (sõitjaid ei ole alati). Lisaks võetakse väljumisaegade väljatöötamisel aluseks reisijate statistika. Nende kahe näitaja alusel pannakse kokku sõiduplaanide sagedused. 

Vaatame V3 piirkonda, kus liini teenindab siseliin V3, buss 174 ja osaliselt 1A. Hommikusel tipptunnil on tagatud busside väljumissagedused sagedasemalt asustatud piirkonnas ligi 10 min järel (Nelgi teel ja Vehema teel) ja kaugemates punktides ca 25 min järel. Rohuneeme tee piirkonnas on hommikusel tipptunnil busside (V1, V5, 114) sagedus keskmiselt iga 15 minuti järel. Leppneeme lasteaia ees on tipptunnil ühendus keskeltläbi ca iga 12 min järel. Tipptunnil vastab valla liinivõrk vastanute ootustele ja on suures osas isegi sagedasem. 

Tipptunni välisel ajal esineb sõiduplaanides ligi 1 tunni pikkuseid pause. Need on tingitud sellest, et sellel ajal ei ole varasematel aastatel reisijaid olnud ja väljumine on sellelt ajalt ära võtud. Tihendatud on aegasid, kus reisijaid on rohkem. Ka on tehtud ettepanekuid pikema vahega väljumisi tihendada ja kui oleme pannud busse käima kuu või kaks soovitud aegadel, siis praktika on näidanud, et reisijaid ei ole või ongi üksikutel päevadel üks inimene. Üldjoontes on keskmine väljumine tipptunni välisel ajal ligi 30 minuti juures, seega arenguruumi ootustele vastamiseks on. Liinide üldine väljumissagedus on aastatega muutunud ootustele vastavaks ja töö selle nimel jätkub.  

Võrrelda saab võrreldavaid 

Sageli kiputakse võrdlema Viimsi väljumisaegasid Tallinna kesklinnaga, kus elanike arv, asustustihedus jm näitajad ei ole võrreldavad. Samahästi võiks võrrelda busside väljumist Londoni kesklinnaga ja öelda, et meil on kõik halvasti. Oluline on võrrelda võrreldavaid suurusi või siis teisendada andmed suhtarvudeks, mida saab võrrelda. Nii on võimalik faktipõhiselt läheneda ja õigesti hinnata pakutava teenuse taset. 

Kui vaadelda busside väljumisaegasid Ravi teelt, Viimsi Keskus peatusest ja võrrelda neid Maardu kesklinnaga, Viljandi kesklinnaga, Harku valla Tabasalu piikonnaga, Rae vallas Peetrikülaga ja Tallinnas Nõmme linnaosa Vabaduse pst piirkonna peatuse andmetega, siis võrdleme enam-vähem võrreldavaid suurusi. 

Viimsi Keskuse peatuste väljumised on sarnaste suurustega piirkondade väljumiste puhul esirinnas. Vallakeskust teenindab väga tihe liinivõrk ja saame olla uhked selle üle, et meil valla keskuses nii hea teenuse tase on. See ei tähenda, et ei võiks parem olla – alati saab paremaks.

Viimsi siseliinid vrs ülejäänud Harjumaa

Kui pealinn Tallinn välja arvata, siis siseliinide võrk on veel peale Viimsi valla Harjumaal Rae, Kose, Harku, Jõelähtme, Lääne-Harju, Saue ja Anija valdadel ning Keila linnal. Viimsi valla liinide läbisõit on neist kõige suurim oma 708 594 liinikilomeetriga. See teeb aastas iga Viimsi valla elaniku kohta 34,4 km läbisõitu, iseloomustades üldist liinivõrgu sagedust. Lähimad sagedasema liinivõrguga vallad on meile Kose vald ja Jõelähtme vald, kus aastas sõidetakse vastavalt 28,5 ja 24,4 liinikilomeetrit elaniku kohta. Nii on Viimsi valla ühistranspordivõrk suurima sagedusega üheksast Harjumaa omavalitsuse siseliinivõrgust.

Väga paljusid piirkondi Harjumaal (Maardu, Loksa, Lohusalu jm) teenindavad vaid maakonnaliinid (valdade ülesed), täiendavalt on piirkondi, kus maakonnaliinid täiendavad sarnaselt Viimsile siseliinide tööd (Harku, Jõelähtme, Saue, Rae jm). Ka siseliinide ja maakonnaliinide summeeritud näitajate lõikes on Viimsi liinivõrgu näitajad esimeste seas. Viimsi piirkonda edestab napilt vaid kahte valda ületava Rannamõisa piirkonna maakonnaliini aastane läbisõit. 

Kus Viimsi asub Tallinna ja teiste linnade kõrval?

On selge, et Tallinna linna ühistranspordivõrk on Eestimaa suurim, sagedasem ja tihedaima peatuste arvuga. Kuna Tallinna elanike arv ja asustustihendus erineb kordades teistest omavalitsustest, siis on see ka igati loogiline. Et aga võrrelda Viimsi valla ühistransporti Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnuga – nelja suurima kohaliku omavalitsusega – on vajalik seda teha läbi erinevate suhtarvude. 

Nelja suurima linnaga kõrvutades on Viimsi liinivõrgusagedus suurem Narva linnast ja suhteliselt võrdne Pärnu linnaga. Tallinnaga kõrvutades erineb valla liinivõrgu sagedus elaniku kohta läbisõitu arvestades ligi 2 kordselt Tallinna liinivõrgust.

Peatusevõrgu sageduse poolest on Viimsist tihedam vaid Tallinna peatusevõrk, kus peatus on keskmiselt iga 0,96 sõidutee km tagant. Valla avalikel sõiduteedel on ühissõidukipeatus keskmiselt iga 1,2 km kohta.

Viimsi ühistransport on oma näitajate poolest ka Eesti suurimate kohalike omavalitsustega võrreldes üsna esinduslikul tasemel – liinitöö sageduse näitajatelt neljas ja peatuste tiheduselt teisel kohal. Ja töö jätkub selle nimel, et see oleks veelgi parem, mugavam, tihedam. 

Pidev töö ühistranspordi arendamisel

Ühistranspordi valdkonnas käib pidev töö kvaliteedi tagamisel ja liinitöö arendamisel. Vastavalt TRAK-ile on ette nähtud uue hankega madalapõhjalised bussid kasutusele võtta, samuti on keskkonna seisukohalt kaalumisel gaasibussidele üleminek. Jätkatakse peatuste ootekodadega varustamist (hetkel 65%), mugavamaks (hetkel 82% platvormidega) ja ohutumaks ehitamist (juurdepääsud, ülekäigud, taskud). Soov on viia peatused 600 meetri kaugusele 81% elanikest. Samuti tihendatakse sagedusi piirkondades, kus bussiühendus on hõredam ja kindlasti üks oluline märksõna on ümberistumised.

40-liikmeline meeskond

Igapäevaselt tegeleb ühistranspordi töö juhtimise, arendamise ja strateegiate elluviimisega neli inimest – valla transpordi vanemspetsialistist kuni Põhja-Eesti ÜTK sõitjaveo ja arendusspetsialistideni. Lisaks valdkonna juhtimisele teevad igapäevast tööd mitukümmend bussijuhti koos logistikute ja dispetšeritega. Bussipeatusi hoiavad korras lepingupartnerid, piletisüsteemiga tegelevad eraldi inimesed. Kokku hoolitseb valla ühistranspordi valdkonna igapäevase toimimise eest hinnanguliselt ligi 40 inimest. Nad teevad kõik südamega oma tööd. Ja ikka selleks, et pakkuda meile kõigile väga head ühistransporditeenust. Aitäh kõigile teile, bussijuhid, transpordikorraldajad ja hooldajad! Tänu teile kõigile on Viimsis paganama heal tasemel ühistransport! 

VALLA ÜHISTRANSPORT FAKTIDES

Viimsi siseliinid

Liinide arv: 9 liini (V1, V2, V3, V4 / V4A, V5, V6, V7 / V7A, V8, V9)

Aastane läbisõit: 708 594 liinikilomeetrit

Liini teenindaja: AS Hansa Bussiliinid

Sisenejaid 2019 aastal: 270 122 reisijat

Maakonnaliinid

Liinide arv: 3 liini (114, 115, 174)

Aastane läbisõit: 455 868 liinikilomeetrit

Liinide teenindaja: AS Sebe

Sisenejaid 2019 aastal: 334 358 reisijat (sh 189 995 Viimsist)

Linnaliinid

Piiriüleste liinide arv: 3 liini (1A, 38, 49)

Linnaliinide läbisõit vallas: 179 800 liinikilomeetrit

Sisenejaid aastas: 484 585 reisijat (nendest 51% tallinlased)

Koolibussiliinide arv: 2 (Tammneeme ja Viimsi)

Linnaliinide ja koolibusside teenindaja: Tallinna Linnatranspordi AS

KOKKU teenindab valla ühistransporti 15 bussiliiniKOKKU liinide läbisõit aastas: 1 344 262 liinikilomeetrit