Pühade aeg on taaskord käes ning sellest tulenevalt peab igaüks meelde tuletama peamised ohutusreeglid nii pürotehnika kui lahtise tule kasutamisel. Lendu lastud ilutulestik võib olla kaunis vaatepilt, kuid alati peab tagama ka selle, et see vaatepilt jääkski vaid positiivseks elamuseks. Pürotehnika kasutamine oskamatutes kätes võib olla väga ohtlik ning tekitada korvamatuid tagajärgi nii inimestele, loomadele kui hoonetele.
Eelmise aasta lõpus said Pärnumaal käes plahvatanud vana ilutulestikuraketi tõttu viga kaks poissi. Mõlemad noored said tugevaid käe- ja näotraumasid. Samal aastavahetusel sai Narvas ilutulestiku raketiga näovigastusi 12-aastane poiss. Kuid mitte ainult inimesed ei saa rakettide tõttu vigastada. Mäletame ju kõik eelmise aastavahetuse tähistamiseks õhku lastud raketi tõttu süttinud Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoonete kompleksi Harjumaal, mille käigus hävis ühe pere elutöö. Nende näidetega aga õnnetuste nimekiri kaugeltki ei piirdu.
Kõige ohutum on ilutulestikku üldse mitte teha
Loomulikult on kõige ohutum ilutulestikku üldse mitte teha. Nii käitudes säästame loomi ja inimesi mürasaastusest ning hoiame ära ilutulestiku tõttu tekkida võivaid õnnetusi. Kui aga siiski ilma ei saa, tuleb ilutulestikku teha kõiki ohutusnõudeid ja konkreetse toote kasutusjuhendit järgides. Ilutulestikurakett tuleb asetada lagedale väljale ning see kindalt toestada näiteks liiva või lumega. Läheduses ei tohi olla inimesi, autosid ega hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast ega käest. Kortermaja rõdu või kitsuke hoov ei ole kindlasti ilutulestiku tegemise koht. Jälgida tuleb raketi lennusuunda, et see ei lendaks inimeste poole, katustele või akendesse. Rakette ei tohi mingil juhul paigutada otsapidi pudelisse – see võib ümber kukkuda ning suuna hoopis inimeste poole võtta. Üks kindel tõsiasi on, et ükski lendu lastud rakett ei jää kunagi taevasse, vaid tuleb sealt alati alla ja võib põhjustada tulekahjusid. Sellele tasub mõelda iga kord, kui ilutulestikku lasete.
Ilutulestik osta ainult sertifitseeritud müüjalt
Pürotehnikat tuleks osta ainult sertifitseeritud müüjalt ning alati kontrollida, et ostetud patarei või rakett ei oleks vigastatud. Kui ostetaval pürotehnikal on väliseid nähtavaid vigastusi, siis seda kindlasti kasutada ei tohi, vaid tuleb viia tagasi müügipunkti. Ootamatust kohast plahvatama hakkav patareivõib vigastada inimesi või süüdata läheduses asuvaid hooneid ning sõidukeid. Ilutulestikku tehes peab peale süütamist sellest võimalikult kiiresti eemalduma. Kui rakett juhuslikult ei aktiveeru, ei tohi mitte mingil juhul selle kohale kummardudes seda kontrollima minna. Soovitatav on raketile läheneda alles 15 minutit peale ebaõnnestunud süütamist ning võimalusel tuleks see asetada veeanumasse. Ka kenasti tööle rakendunud ja end tühjaks lasknud patarei oleks mõistlik asetada vette või lasta tal täielikult jahtuda, sest igal aastal süttib nii mõnigi prügikast kuuma pürotehnika kaasabil. Tuleb kindlasti teha vahet signaalraketil ja ilutulestikul – esimest tohib kasutada vaid ohuolukorras, mitte oma lõbuks.
Ole ettevaatlik nii pürotehnika kui lahtise tulega
Statistikale tuginedes juhtub enamik pürotehnikaga seotud õnnetusi täiskasvanud vägijooki tarbinud meestega, kuid viimastel aastatel on sagenenud pürotehnikast põhjustatud vigastused ka laste seas. Seetõttu ärge lubage oma lapsi ja purjus sõpru rakette laskma. Lisaks rakettidele ja pürotehnikale tuleb pühade ajal ettevaatlikult ringi käia ka lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad tuleks kodunt lahkudes või magama minnes kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus ülekoormust. Lisaks, kui pühade ajal vanavanemaid külastatakse, võiks üle kontrollida nende suitsuandurid ning viia ahiküttega majadesse kingituseks vinguanduri. Ohutus algab sinust!
Artikli autor on Liina Valner, Põhja päästekeskus kommunikatsioonijuht.
Foto: Pixabay
