Juunikuu alguses kogunesid Prangli saare elanikud rahvamajja, et osaleda üldkogul ning ühtlasi valida endale saarevanem. Kuna kohaletulnud inimeste arv jäi alla poole saare elanikest, polnud saarevanema valimine paraku võimalik.
Prangli saare üldkogu oli jaotatud kaheks osaks. Esimene punkt oli saarevanema valimine, kuhu oli üles seatud ainsa kandidaadina Raimond Linholm. Teine osa oli mõeldud muudele küsimustele. Vastavalt Viimsi valla põhimäärusele on üldkogu otsustusvõimeline siis, kui kohal on vähemalt pooled Prangli püsielanikud, keda rahvastikuregistri järgi on 199. Seega oleks kohale pidanud tulema vähemalt 100 inimest, ent tuli 41. „Koosolekut saab pidada ja teemasid arutada, kuid kahjuks ühtegi õiguslikku jõudu omavat otsust vastu võtta ei ole võimalik,” selgitas vallasekretär ja valimiskomisjoni esimees Leevi Laever ja lisas, et põhimäärust saab muuta Viimsi vallavolikogu. Kui põhimäärus saab muudetud ning üldkogu taas kokku kutsutakse, saab valimised uuesti korraldada.
Ühe variandina on võimalik põhimäärust muuta sarnaselt, et koosoleku kokkukutsumise esmane nõue jääb samaks. Ehk üldkogu on otsustusvõimeline siis, kui kohale on tulnud vähemalt pooled saare püsielanikest. Kui see läbi kukub, mis juhtus ka sel korral, saab sama päevakorraga kokku kutsuda uue üldkogu ja see oleks otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud püsielanike hulgast.
Üldkogule kohale tulnud saare elanikud leidsid, et saarel peab siiski eestkõneleja olema. Terje Lilleoks, kes on neli aastat saarevanem ja viimased neli aastat saarerahva eestkõneleja olnud, leidis, et koht tühjaks jääda ei saa. „Tulevane saarevanem peaks olema kohalik, aus ja selline inimene, kes on võimeline asju ajama,“ täpsustas ta. Tema ise uuesti ei kandideerinud, kuna leidis, et kaheksa aastat on piisavalt pikk aeg ühe koha peal olemiseks. „Ma ei ütle, et ma enam kunagi ei kandideeri, aga praegu on minu ettepanek valida Raimond meie eestkõnelejaks ning soovin talle omaltpoolt palju edu,“ lisas Lilleoks.
Kuigi õiguslikus mõttes otsust vastu võtta ei saanud, hääletasid saareelanikud omakeskis enda esindajaks Linholmi. Saare püsielanikuna on Linnholm saare murede ning rõõmudega kursis. „Igaüks võib alati oma murega minu juurde tulla, et saaksime sellele koos lahenduse leida,” lubas Linholm.
Üldised küsimused
Üldkogu jätkus teise päevakorrapunktiga, kus elanike küsimustele andsid vastuseid merenduse vanemspetsialist Raul Ilisson ja abivallavanem Alar Mik. Saarerahvas kasutas võimalust ära ning küsimusi tuli seinast seina.
Esimese teemana võeti üles saare rahastu. Nimelt eraldatakse iga aasta Viimsi valla jooksvast eelarvest saare hüvanguks raha. Summa suurus sõltub eelmine aasta saart külastanud turistide laevapiletite arvust. Näiteks osteti eelmisel aastal saarele 13 362 turistipiletit ning sel aastal on kasutada Prangli saare hüvanguks 13 362 eurot.
Saare inimestele tekitas muret saare vee kvaliteet. „Vee kvaliteediga on saarel tõsiseid probleeme,“ nõustus ka Alar Mik. Hea uudisena tõi ta välja, et vee kvaliteedi tõstmisega tegeletakse. Näiteks on Prangli spordiplatsi kinnistu juurde planeeritud ühine veetöötlus- ja joogiveemahuti. „AS Viimsi Vesi taotles selleks väikesaarte programmist rahastust, mis ka osaliselt rahuldati. Täiendava veesüsteemi rajamise lõplik tähtaeg on oktoober 2023,“ lisas Mik. Ka olemasolevas veetöötlusjaamas tegi Viimsi Vesi parendustöid ja selle tulemusena vee näitajad paranesid.
Tähtis teema oli Prangli ja Leppneeme sadamates asuvad parkimiskohad. „Leppneeme sadamasse on juurde planeeritud mõned tasuta kohad ja koos kalandusühistuga käivitub üks tasuline parkla ehk kokku peaks tulema umbes 30 uut lisakohta. Paralleelselt autode parkimiskohtade loomisega on eesmärk suurendada Leppneeme sadamas kaikohtade arvu,“ selgitas Ilisson.
Laevaühenduse küsimuses puudutati nii reisijate kui ka kaupade vedu. Saare arengu tagamiseks on Viimsi vallavalitsus tellinud kaupade veoks transpordiameti laevu ning sellega on kavas jätkata.
Kelnase-Leppneeme liini teenindava laeva Wrangö osas soovitas saare rahvas uurida võimalust lisada laevale reisijakohti, sest juba suve hakul on nii mõnegi reisi kõik kohad välja müüdud, kuid igapäevaselt peavad elanikud mandrilt tagasi koju pääsema. Olukorra lahendamiseks tellitakse OÜ-lt Tuule Liinid Wrangö lisareise. Samuti uuritakse transpordiametilt, millised on võimalused ennistada Wrangö jääklass, et tagada Kelase- Leppneeme liinil reiside toimepidevus talvel püsiva jääkatte tekkimisel.
Veel tuli kõne alla Prangli laevapiletite broneerimise teema. Elanike sõnul on üsna sage olukord, kus tuuleliinid.ee kodulehel näitab, et laevalepiletid Prangli saarele on kõik broneeritud, kuid reaalsuses sõidab laev Leppneeme sadamast välja pooltühjana. „Teen ettepaneku, et probleemi lahendamiseks moodustame koos töögrupi, kuhu on kaasatud nii vallaametnikud kui ka saare elanikud,“ pakkus Mik ning see lahendus üldkogul osalejatele sobis.
Kogukonna soov oli Lääneotsa tee tolmuvabaks muutmine ning Idaotsa ja Kelnase tee tänavavalgustuse paigaldamine. Linholm lubas välja valida kõige tähtsamad teelõigud ning tõstatatud teema eraldi Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga läbi arutada.
Kuna ees on ootamas jaanipäev, tõstatati küsimus ka uue laululava kohta. Alar Mik tõdes, et laululava projekt oli valmis, kuid algselt jäi sellel ekspertiis tegemata. Tänaseks on ekspertiis tehtud ja see näeb ette, et projekti tuleb oluliselt ümber teha. „Lava peab olema ohutu ja tuulisele ilmale vastu pidama,“ ütles Mik. Jaanipäevapidu muidugi ära ei jää – pidu toimub 23. juunil algusega kell 18.
Raimond Linholm mõistab saarerahva muresid ja rõõme
Miks otsustasite saarevanemaks kandideerida?
Ma näen palju kohti, mida on tarvis paremaks teha, ja ma usun, et inimesi kaasates saame asjad korda.
Täna räägiti just saare murekohtadest, kuid mis on saarel positiivset?
Meil on suvel väga ilus ning siin käib palju külalisi. Meil ongi kõik hästi aga alti võiks paremini olla.
Kas olete kurb ka, et saarevanem valimata jäi?
Ei ole. Ootame selle õige aja ära ja ma usun, et kõik läheb samamoodi edasi. Rahvas hääletas täna nii, et mina hakkan Prangli rahvast esindama.
Mida Teie kui võimalik saarevanem Viimsi vallavalitsuselt ootate?
Ikka mõistvat suhtumist ja proovime üheskoos saare murekohad ära lahendada.
Olete põline pranglilane. Kas olete kunagi mõelnud ka mandrile kolimisest?
Kui olin kuuene, siis me kolisime vanematega saarelt ära. Tagasi tulin ma alles viie aasta eest. Prangli on mul alati hinges olnud ning mulle meeldib siin. Ka mu tütar käib nüüd Prangli koolis kolmandas klassis ning meie pere on siin rahul.
Mis Teid veel Pranglil hoiab?
See kogukond ja loodus. Kui ise oled piisavalt ettevõtlik, saab siin ilusti hakkama.
Milline on elu saarel suvel, milline aga talvel?
Suvel on rahvarohke, sest saart külastab palju turiste. Talvel aga on vaikne ja rahulik. Siis käime rahvamajas koos piljardit mängimas või teeme kinoõhtuid.
Suvi on peaaegu käes. Mida turistidele meelde tuletaksite?
Kui nad tulevad, siis palume prügi ikka prügikasti visata ja lõkkeid teha üksnes selleks ettenähtud kohtades. Saarerahvas loodab, et turistid käituvad korralikult ning austavad ja arvestavad ka põliselanikega.
