Tekst: Signe Valdmann, Põhja-Harju Koostöökogu meetmete koordinaator-kommunikatsioonispetsialist
Põhja-Harju Koostöökogul on käsil uue perioodi strateegia koostamine, mille käigus pannakse paika Põhja-Harju piirkonna arengusuunad, fookusteemad ning kujundatakse toetusmeetmed järgmiseks viieks aastaks ehk perioodiks 2023–2027.
Sisendi saamine rohujuuretasandilt on ääretult oluline, sest seisneb ju LEADERi tegevus justnimelt kolme sektori – avaliku, era- ja kolmanda sektori – koostöös.
Seetõttu viidi piirkonna kolmes vallas ehk Jõelähtmes, Raes ja Viimsis läbi kaasamisseminarid ning kohtuti eraldi ka iga omavalitsuse juhtkonnaga. Kaasamisseminaridele olid oodatud kõik aktiivsed inimesed, kes soovisid kaasa rääkida uue strateegiaperioodi kujundamisele.
Viimsi vallas toimus kaasamisseminar septembri alguses Rannarahva muuseumis, kus arutleti teemadel: millele tuleb Põhja-Harju Koostöökogu piirkonna LEADER strateegias kindlasti tähelepanu pöörata; mis on Sinu jaoks piirkonna arengu kõige olulisem küsimus; mis on piirkonnas hästi; mille üle võib uhke olla; millised on olnud Põhja-Harju Koostöökogu head kogemused; missugused on piirkonna olulisemad väljakutsed; mida peaks senisest kogemusest lähtuvalt Põhja-Harju Koostöökogu oma tegevuses muutma? Eelmise strateegiaperioodi kokkuvõtte, strateegia töörühma ettepanekute ja täienduste ning kaasamisseminaridel kogutud tagasiside, ideede ja soovituste põhjal aitab uue perioodi strateegia kokku tõsta Mihkel Laan OÜ-st Cumulus Consulting, kellel on LEADER-tegevusrühmade nõustamisel ja strateegiate loomisel juba pikaajaline kogemus.Lõplik strateegia tuleb PRIA-le esitada hiljemalt 31.03.2023.
INTERVJUU
Juulikuu esimesel nädalal valiti Jõelähtme, Rae ja Viimsi valdasid ühendavale Põhja-Harju Koostöökogule uus juhatuse esimees, kelleks sai senine juhatuse liige Meelis Kasemaa.
Astusid uude rolli väga põneval ajal – praegu on koostöökogul käsil uue perioodi strateegia koostamine. Millele uue perioodi strateegia fookuse seab?
Suures osas ikka samadele eesmärkidele nagu ka varasematel perioodidel. Uusi konkreetseid suundi ei sea, küll aga fokusseerime toetusmeetmete sisu. See on välja tulnud ka kolmes vallas toimunud kaasamisseminaridel osalenute mõtetest, et võiksime keskenduda konkreetsematele valdkondadele.
Olen märganud, et kui LEADERi toetuste jagamise algusaastatel taotleti toetust enim just investeeringutele ja ettevõtluse arendamiseks, siis nüüd on tendents pigem vabaühenduste ja kogukonna arendamisel ja pehmetel ühisprojektidel. COVID-i aeg tõi seda veel eriti esile ning pehmetele ühisprojektidele on küsitud toetusi rohkem kui kunagi varem. Ja selle järgi on ilmselgelt ka vajadus, eriti mis puudutab kolme valla ühisprojekte. Minu nägemuses võiks rohkem raha suunata kogukondliku elu arendamisele ja sidususe tekitamisele.
Aga kindlasti on uuel perioodil märksõnadeks ka külastusettevõtete arendamine ning samuti avaliku ruumi kujundamine ning ettevõtluse ringmajandus.
Uueks tegevussuunaks uuel perioodil saab olema Euroopa Sotsiaalfondi toetuse vahendite jagamine kolmes vallas.
Mis on Sinu jaoks LEADER-programmi suurim väärtus?
Kindlasti rohujuuretasand rahastuseesmärkide seadmisel – LEADER erineb sellega kõikidest teistest EL-i rahastusfondidest. Me ise paneme piirkonnas paika rahastus- ning ka arengusuunad, kuhu soovime liikuda. Meie piirkonna väikeettevõtete, KOV-ide esindajad ja vabaühendused teevad koostööd ning projekte hindavad inimesed meie endi seast.
Mis eristab Põhja-Harju Koostöökogu teistest 26 koostöörühmast üle Eesti?
Esiteks pidevalt kasvav elanikkond – meil ei ole seda muret, et rahvastik väheneks, vaid hoopis kasvab väga hoogsas tempos; teiseks on meil palju noori ning tööealisi elanikke ning kolmandaks piirkonna väga mitmekülgne ettevõtlus. Ei saa salata ka seda, et pigem oleme jõukas piirkond. Need toovad fookusesse hoopis teised eesmärgid, nagu näiteks kogukonna sidususe tekitamine, sotsiaalne ettevõtlus, pendelrände vähendamine, rohelise elukeskkonna säilitamine.
