AS Viimsi Vesi kasutab vallaelanike veega varustamiseks Viimsi piirkonna põhjavett kambrium-vendi veekihist, mis on ainus kohalik mageveevaru. Nimetatud veekihi põhjavesi on kujunenud viimasel jääajal Eestit katnud liustiku sulavetest ning tegemist on taastumatu ressursiga.
Intensiivne väljapumpamine on põhjustanud olulisi muutusi Viimis poolsaare põhjavee keemilises koostises, millest olulisim on vee sooldumine. Sel põhjusel on ka kehtestatud olulised piirangud piirkonnas väljapumbatavale veehulgale.
Selleks, et hoida Viimsi põhjavee head kvaliteeti ja mitte ületada lubatud koguseid, on AS Viimsi Vesi loonud ühenduse Tallinna ühisveevärgiga.
Vallale kuuluva vee-ettevõtte juhatuse esimehe Raul Vanema sõnul on Viimsi piirkonna puurkaevudele alternatiiviks Tallinna veevõrgu vesi.
“Osaliselt tagatakse juba täna vesi Tallinna võrgust. Hoolduse-, remondi- ja kastmisperioodil on see osakaal suurem. Vajadus Tallinna joogiveeühenduse avamiseks tekibki uuesti tõenäoliselt suvekuudel kastmisperioodil, kui veetarbimine oluliselt suureneb.
Vaatamata sellele, et põhja- ja pinnaveest saadava joogivee lõhn ning maitse on mõnevõrra erinevad, vastab nii Tallinna kui ka Viimsi joogivesi kvaliteedinõuetele,” lausus Vanem.
Kui praegu kehtiv veeteenuse hind mullu konkurentsiametiga kooskõlastati, arvestati ka asjaoluga, et osa joogiveest ostetakse AS-lt Tallinna Vesi. Veeteenuse hinda mõjutab peamiselt joogivee tarnimine tarbijateni (torustike hooldus, remont, rekonstrueerimine jne), mitte toorvee päritolu ja selle joogiveeks töötlemise maksumus. Arvestades, et Viimsi puhul on tegemist hajaasustusega, siis on Viimsis veeteenuse hind kõrgem kui tiheasustusega linnades. Seda just vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldus- ning hoolduskulude tõttu.
Vee-ettevõtte juht paneb viimsilastele südamele, et peame olema joogivee kasutamisel säästlikud, et saaksime võimalikult kaua tarbida hea kvaliteediga Viimsi põhjavett.
“Kvaliteetse joogivee kasutamine muru kastmiseks on selgelt ebamõistlik ning taoliselt käitudes teeme nii endale kui oma lastele pikemas vaates karuteene. Pigem tuleks kasutada muid võimalusi, näiteks rohkem koguda vihmavett ja sellega aeda kasta või planeerida koduaia haljastust teisiti,” ütles Raul Vanem.
