27. augustil toimus Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses Tartu Ülikooli Mereinstituudi ja Muinsuskaitseameti korraldud BalticRIM projekti ümarlaud.

Mis on BalticRIM ehk Baltic Sea Region Integrated Maritime Cultural Heritage Management  ehk eesti keeles „Merekultuuripärandi integreeritud haldamine Läänemeremaades“.

Läänemeremaade ühisprojekt lühendiga BalticRIM on suunatud veealusele kultuuripärandile ja merealade ruumilisele planeerimisele. Projektis on suur osakaal merekultuuripärandi sh veealuse kultuuripärandi säilimisel ja esitlemisel. Selleks analüüsitakse osalevate riikide poolt pakutud andmeid nii merealade ajaloolise kasutamise kohta (vrakid, laevateed jmt) kui huvigruppide seas läbi viidud küsitluste tulemusi (kalurid, sukeldujad, ettevõtjad). Näiteks kasutatakse projektis üheks selliseks mudelplaneeringualaks Tallinna ja Helsingi vahelist merekoridori, kus on nii vee all kui rannikul säilinud palju merekultuuriga seotud objekte, samas on kaasaegne tihe kasutus ohuks sealsele kultuuripärandile. Projekti käigus otsitaksegi parimaid viise, kuidas selliseid olukordi lahendada.

Hiljutisel ümarlaua kohtumisel räägiti valdkonna hetkeolukorrast ja tulevikuvõimalustest. Läänemere kuultuuripärand on hästi hoitud võrreldes olukorraga maailmas üldiselt. Samas, mere kultuuripärandi olemuse ja selle väärtusega arvestatakse täna ebapiisavalt. Väga oluline on kogu Läänemere regiooni süstemaatiline andmete kogumine. Saksamaal on sellealane tegevus põhjalik ja eeskujuks teistele partneritele.

Põhjalik digitaalne merekaart

Mereinstituudi juhtimisel (Liisi Lees, Kristjan Herkül) on BalticRIM projekti raames koostatud põhjalik digitaalne merekaart väga erineva andmestikuga, mis võiks olla andmebaasiks ja töövahendiks sinimajanduse edendamisel. Sinimajandus (ka sinine majandus) on merega seotud majandus- ja tegevusharud. Lisaks kalandusele ja merendusele kuuluvad siia ka vesiviljelus (sh kalakasvatus), rannikuturism, merebiotehnoloogia, mereala ruumiplaneerimine, merepõhjast kaevandamine ja siin teemaks oleva merekultuuri ja vee-aluse kultuuripärandiga seonduvad tegevused.  

Kaardil on erinevaid andmeid ja infokihte: objektide ja mälestiste register küll ainult eesti keeles, kuid laevavrakkide register kahes keeles. Siin on ka andmed vee läbipaistvuse kohta – näiteks Pärnu lahe vees on nähtavus halvem, põhjaranniku vetes parem, samuti Saaremaa ja Hiiumaa lääneranniku vetes. Siin on andmed ka põhjataimestiku ja loomastiku kohta.

Kaart on kõigile huvilistele kättesaadav siin: http://www.sea.ee/mch4blue/Map/Content

Lisaks uuel kaardikeskkonnale saab vrakkide kohta põhjalikku infot ka Muinsuskaitseameti registritest, nt kultuurimälestiste registri juures olev vrakiregister ja mälestiste kaart.

Säilitusalade loomine

Seoses laevavrakkide leidudega määratletakse merealade planeeringuga ka säilitusalasid. Sisuliselt on tegemist veealuste hoidlatega, kus saab säilitada suuremõõtmelisi allveearheoloogilisi leide nagu laevavrakke. Seni on kasutusel Tallinna lahes Naissaare ja Littegrundi madala vahel paiknev säilitusala, kus keskmine sügavus on 17 meetrit ja kuhu on teisaldatud peale väljakaevamisi kolm laevavrakki. Läänemeres on erakordselt head tingimused puidust laevavrakkide pikaajaliseks säilimiseks. Samas, sukeldujate jaoks on Läänemeri kindlasti keerulisem kui soojad lõunamaa mered. „Populaarne on laevavrakkide juurde sukeldumine Hiiumaa ja Saaremaa tagustes vetes, kus on lähima rannikuga võrreldes parem nähtavus – 15-20 meetrit. Lõunamaa ja Norra meredes ulatub nähtavus isegi üle 100 meetri. Meie merd ei saa võrrelda soojamaa meredega nende värviküllaste korallriffide ja loomastikuga. Samas on meie vetes palju suurepäraseid säilinud ja rüüstamata vrakke, mida käivad imetlemas ka huvilised kaugetest maadest. Külmas ja pimedas vees säilivad vrakid suurepäraselt ja ei kasva koralle täis. Samuti on nad suhteliselt vähese turismikoormusega ja sukelduma saavad vaid kogemusega sukeldujad.“  („Imetabane veealune maailm“, Postimees 29.08.2020“ Suur tänu Maili Roiole, Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunikule materjalide ja viidete eest selle artikli koostamisel! Ning suur tänu veel 2016. a sügisel  Naissaare lähedalt merest leitud hiigelsuurte 19. sajandist pärit poiankrute konserveerimistööde korraldamise ja Viimsi vallale ning Rannarahva Muuseumile hoiule andmise eest! Ankrud tervitavad juba mõnda aega kõiki Naissaare sadamasse ja saarele saabujaid!   

Tallinna lahe säilitusalal asuvad vrakid on:

Viljo vrakk (keskaegne, laeva kasutusperiood ilmselt 1490 – 1500 ), Tallinna vanasadama vrakk (19. sajand) ning Kalaranna vrakk, mis kaevati välja 2020.a kevadel.

Naissaare lähedal, oma algses kohas asub Uusmadala vrakk (hollandi kaubalaev, pärit ilmselt 17. s algusest). Vrakk paikneb Uusmadala ja Naissaare vahel, Naissaarest ligikaudu 3 miili kirdes ja Uusmadalast 1, 5 miili edelas. Vrakk asub 58 meetri sügavusel.

Läänemeres, meile kõige lähemal asuvatest merealustest muuseumidest – vaatamisväärsustest on  Soome vetes asuvad Helsingi vrakipark Kronprins Gustav Aldolf ja Hauensuoli veealune park Hankos.  Stockholmis on kavas veel sel aastal avada vrakkide muuseum VRAK Museum of Wrecks.