Meile meeldib uisutada. Selle tunnistuseks on eelmisel aastal kaasava eelarve hääletusel viimsilaste poolt antud 114 „jah“ sõna keskusesse igal talvel hooajalise uisuplatsi rajamiseks, kus jääd puhastatakse regulaarselt, mängiks muusika, väljak oleks valgustatud ja toimiks uisulaenutus ning kohvik. Just sellisena kirjeldas idee autor oma ettepanekut, mis koos rulapargiga osutusid rahva lemmikuteks.
Jaanuari esimestel nädalatel oli väljas parajalt külmakraade, mis võimaldas Randvere tee ääres Vimka mäepargi vastas asuvas parklas avada 600 ruutmeetrise uisuplatsi. Väljak osutus populaarseks ning järgneval nädalavahetusel tiirutas seal korraga paarkümmend last ja täiskasvanut. Uuel nädalal saabunud vihm ja plusskraadid tegid aga oma töö ning üsna õhukese jääkihiga uisuplats muutus üleöö kasutuskõlbmatuks.
Pakase naastes on plats tänaseks taas jääga kaetud ja pikaajaliste ilmaprognooside kohaselt võib püsivat külma jaguda terveks veebruariks. Uisuväljaku jääd on plaanis pidevalt kasvatada ja regulaarselt hooldada, et seal sõitmine pakuks rõõmu ja oleks turvaline. Korralik valgustus, mõnus muusika, pingid uiskude jalga panemiseks ning tualettruum on minimaalne, mis ühe uisuväljaku juurde kuuluma peaks. Oleme teinud ka üleskutse tänavatoidu pakkujatele tulla nädalavahetuseti oma ratastel kioskitega Viimsi uisuväljaku juurde sooja jooki ja sööki müüma.
Väga suureks plussiks oleks võimalus kohapeal uiske laenutada, kuid sellise teenuse maksumus osutus suuremaks kui uisuväljaku rajamine ja hooldamine kogu hooaja vältel ning teenusepakkujate vähesuse tõttu tuli sellest kahjuks loobuda. Järgmisel aastal on aga plaanis see võimalus kindlasti luua.Loodusliku jääga Viimsi uisuplatsi rajamise ja hooldamise eelarve käesoleval talvel on ligikaudu 15 000 eurot, täpsed kulud lüüakse kokku kevadel uisuhooaja lõpus. Siis saab liikuda edasi ka kaasava eelarve järgmise projekti teostusega vastavalt rahvahääletustulemusena tekkinud pingereale.
Looduslik- või kunstjää?
Mereäärse vallana on uisuväljaku käigus hoidmine meie heitlikus talves üksnes külmakraadidele lootma jäädes paras õnnemäng. Viimasest paarikümnest aastast saab ühe käe sõrmedel lugeda neid talvesid, kus pakast jagus mitu nädalat jutti. Ainsaks kindlaks viisiks püsiva uisuplatsi saamiseks on rajada kunstjääga väljak. Paraku on selliste platside ettevalmistamine üsna pikk protsess ja hinnaklasski suurusjärgu võrra kõrgem kui kaasava eelarve projektide maksimaalne maksumus 50 000 eurot. Kogu protsessiks alates koha sobivuse analüüsist, hanke läbiviimisest, kommunikatsioonitrasside rajamisest kuni kunstjääga väljaku avamiseni kulub minimaalselt 8 – 9 kuud. Näiteks Tartu raekoja platsile püstitatud uisuplatsi maksumus jääb poole miljoni euro piirimaile.
Jäämasinast ei saa üle ega ümber
Sõltumata sellest, kas jää püsib külmana kompressori ja elektri või taevataadi saadetud miinuskraadide toel, vajab see regulaarset hooldust. Ideaalvariandina tuleb spetsiaalse jäähooldusmasinaga uisuväljaku pinda kasta ning siluda iga kolme tunni tagant, kuid minimaalselt korra päevas. Taoline intervall tagab jäässe tekkinud uisuvagude täitmise ning ebatasasuste mahalihvimise. Ühtlasi on jäähooldusmasin ainsaks võimaluseks miinuskraadiga talveilma käes loodusliku konarusteta ja kvaliteetse jääpinna kasvatamiseks. Viimsi vallal sellist jäähooldusmasinat täna pole. Kuna nõudlus uisuplatside hoolduse järele on suur nii Tallinna liuväljadel kui mujal Harjumaa valdades, ei õnnestuks meil ka igaks päevaks masinat rentida. Kõnekas on ka jäähooldusmasina teenuse hind, mis üksiktellimuste puhul on 500-600 eurot kord.
Nädalapäevad tagasi kohtusime uisuplatsi idee esitajaga ning arutasime, mida sellises olukorras kõige mõistlikum teha oleks. Jõudsime tulemuseni, et suurimat efekti annaks vallale päris enda jäähooldusmasina hankimine. Niiviisi ei sõltuks me ühestki teenusepakkujast ja saaksime soodsate ilmaolude korral rajada loodusliku jääga uisuplatse mitte ainult keskusesse vaid paljudesse küladesse. Näiteks on Kelvingi küla inimesed alati rajanud oma uisuplatsi, kui vähegi miinuskraade tekib. Uisuväljak on tänavu olnud ka Randvere kooli juures ning Vehema tiigil. Kõiki neid ja teisigi väljakuid saaks vald oma jäämasinaga rotatsiooni korras ise edukalt hooldada. Kokkuvõttes saaks kodulähedase uisutamisvõimaluse oluliselt rohkem viimsilasi. Kuna jäähooldusmasina ostmine ei mahu kaasava eelarve projekti raamidesse, otsime sellise investeeringu tegemiseks muid võimalusi. Nagu öeldud, saaks jäähooldusmasinat külakorda kasutada kõigi valla looduslike uisuväljakute hooldamiseks ning pikemas perspektiivis võiks masin leida rakendust ka rajataval kunstjääga väljakul.
Samm sammult Viimsi jäähalli suunas
Tulevikku vaadates on üks võimalik koht hooajalise kunstjääga uisuplatsi rajamiseks Viimsi gümnaasiumi ümbrus, kuhu on lähiaastatel plaanis ehitada koolile spordihoone. Jääväljaku töös hoidmise jääksoojust saab muu hulgas ära kasutada spordihoone kütmiseks ja sedaviisi kulusid kokku hoida. Täna oleme spordihalli kavandamise etapis ja seega on praegu just õige aeg sedasorti arutelude pidamiseks. Millises tempos ja millise lahendusega oma uisuväljaku eesmärgini jõuame, jääb investeeringute suurust arvestades siiski järgmise volikogu koosseisu otsustada.
Seni aga astume samm sammu järel ning tunneme juba täna rõõmu võimaluse üle kaasava eelarve korras rajatud jääväljakul uisutada. Järgmine oluline otsus on hankida vallale oma jäähooldusmasin, millega soodsate ilmaolude korral saaksime juba järgmisel talvel mitmes külas kvaliteetseid uisuplatse rajada. Sealt edasi aga juba ilmastikukindel kunstjääga väljak ning miks mitte kunagi ka täismõõdus Viimsi sisejäähall.
