Kooliaasta on kohe-kohe algamas, mistõttu võib jälle silmata ratastest pungil jalgrattaparklaid. Noorukid sõidavad rattaga kooli, trenni või sõpradega kokku saama. On positiivne tõdeda, et otsustades liiklusvahendi kasuks, mis nõuab füüsilist pingutust, teed teene nii iseendale kui keskkonnale.

Tihtipeale aga kiputakse unustama liikluse põhitõdesid ning seal peituvaid ohte. Viimase kolme aasta jooksul on Viimsi vallas toimunud 15 liiklusõnnetust jalgratturi osalusel. Üheksal korral olid ratturid ise õnnetuse põhjustajad. Kõige noorem jalgratturist kannatanu oli 13-aastane, kõige vanem 79-aastane. Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse ennetusspetsialist Marina Aleksejeva selgitas, mida peab liigeldes meeles pidama, millistes olukordades eksivad ratturid enim ning kui ohtlik on tegeleda kõrvaliste tegevustega liikluses.

Millised on jalgratturite seas peamised liikluseeskirjade rikkumiskohad?

Kõige enam eksivad ratturid sõidutee ületamisel ülekäigurajal. Kuigi liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal jalgrattal sõites, ei anna see jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Kõige turvalisem, eriti laste puhul, on ratta seljast maha tulla, veenduda, et autojuhid on ratturit märganud ning alles siis, ratast käekõrval lükates, teed ületada. Vaatamata sellele, et ristmikel või teistes kohtades pöördeid sooritades on autojuht kohustatud andma jalgratturile teed, peab viimane veenduma, et autojuht on teda märganud ja teineteise tegevust mõistetakse. Kokkuvõttes tasub enne teeületust meeles pidada kolme mõtet: peatu, vaata, veendu!

Mida paneksid südamele inimestele, kes pelgavad kanda kiivrit?

Kuigi seaduse kohaselt peavad kiivrit kandma vaid kuni 16-aastased ratturid, on see soovitatav ka vanematele liiklejatele. Õnnetusse sattumise ja kukkumise korral aitab kiiver ära hoida suuremaid peavigastusi. Pärast õnnetust ja võimalikke peatraumasid on juba hilja kahetseda, et miks kiivrit ei olnud. Kui hoolid oma tervisest ja lähedastest, ole eeskujuks ning kanna rattaga sõites kiivrit.

Kui tihti silmad jalgratturit, kel kõrvaklapid peas? Kui ohtlik see tegelikult on?

Kahjuks näeme üha enam, et nii lapsed kui ka täiskasvanud ratturid kuulavad liikluses osaledes kõrvaklappidest muusikat. See muutub eriti ohtlikuks just tee ületamisel, kui kõrvaklappidest tuleneva valju muusika tõttu jääb kuulmata lähenev sõiduk. Pärast õnnetust, politseile seletusi andes, tunnistavad ka kannatada saanud ratturid, et nende tähelepanu oli hajutatud just kõrvaklappide kasutamise tõttu. Viimasel ajal on sagenenud õnnetused, kus jalgratturid kukuvad või sõidavad sirgel teel vastu posti. Ka nende õnnetuste puhul võib põhjust otsida kõrvalistest tegevustest – täpsemalt nutitelefonidest, kuhu ratturi pilk on suunatud. Politsei tuletab jätkuvalt meelde, et nii jalgratturi kui autojuhi jaoks on kõrvaliste tegevustega tegelemine teel liigeldes äärmiselt ohtlik. See viib tähelepanu ja mõtted mujale ning niiviisi on õnnetused kerged tulema.

Lapsevanem asub võsukesele jalgratast ostma- mida tuleb ratta valimisel silmas pidada?

Lapsele ratast ostes tasub jälgida, et ratas oleks sobiva suurusega, mugav ning varustatud kõigi vajalike elementidega – töökorras pidurite, signaalkella, kodarahelkurite, ees valge ja taga punase helkuriga ning pimeda ajal ees valge ja taga punase tulega. Hea on minna ikka koos lapsega ratast valima, nii saab kindlapeale õiges suuruses ratta. Õige ratta ostmise juures on kindlasti abiks ka rattapoe töötajad. Ühtlasi tasub koheselt soetada ka jalgrattakiiver, mis on väikestele ratturitele liikluses kohustuslik.

Mida veel meeles pidada?

Enne kui last jalgrattaga liiklusesse lubada, tasub temaga koos üle korrata liiklusreeglid ning üheskoos läbi sõita marsruudid, mida laps igapäevaselt läbib. Meeles tasub pidada sedagi, et sõiduteel võivad koos täiskasvanud saatjaga liigelda lapsed, kes on vähemalt 8-aastased. Alates 10. eluaastast võivad jalgratturid sõita sõiduteel, võimalikult parema ääre lähedal. 10- kuni 15-aastastel ratturitel on sõiduteel sõitmiseks vajalik ka jalgratta juhiluba. Jalgratta juhiloa võiksid teha need lapsed, kes aktiivselt ja pidevalt kasutavad rattaid liiklemiseks, sõites sellega kooli, trenni või matkama. Juhiluba annab lastele ja tema vanematele kindlustunde, et noor rattur oskab sõita ja tunneb reegleid. Kuid seejuures ei tohi unustada, et liikluses sõltub palju tähelepanelikkusest ja ettevaatlikkusest. Infot jalgrattaõpe ja eksamite kohta leiab veebileheküljelt www.liikluskasvatus.ee