Kevadiste teeaukudega seoses meenub üks küsimus-vastus nali. Miks on politseil kevadel raskusi joobes juhtide tuvastamisega? Kõik sõidavad teedel tiira-taara ümber löökaukude, saa siis aru, keda maha võtta. Viimsi valla teedel on sellised löökaukude kuumaastikud siiski ajalugu.

Löökaukude peamine põhjustaja on vesi (vihmavesi, lumesulamisvesi, pinnavesi). Võrkpraod ja ka esimesed augud ilmnevad kas soojadel talvedel või kevadperioodil, kui temperatuurid on vahemikus +5 kuni –5 kraadi. See on teede jaoks kõige kriitilisem aeg. Pidevalt sulab ja külmub ning nii asfaldi all kui ka peal on suur niiskus, teede kandevõimed on seetõttu oluliselt madalamad. Sellised ilmastikuolud esinesid novembrist 2020 kuni käesoleva aasta jaanuarini ning nüüd uuesti märtsis ja aprillis. Ühelt poolt on pehme talv tore (küttekulud on väikesed), aga teede osas toob see kaasa vaid kahjustusi ja on seeläbi väljakutse teede omanikele. Võrkpragude tekkega on seotud kõrgem liiklussagedus, ka tekib teedele defekte, mis on juba vanemad / millel on aluskonstruktsioon nõrgem või mis on asfaltkatte külmakergete tõttu kahjustada saanud. Ilmastiku ja nõrgenenud konstruktsiooni koostoimes on kahjustused kiired ilmnema.

Aastaringne lappimine

Juba aastaid on vallavalitsusel olnud üheks suunaks pidev teeaukude remont, et tagada löökauguvabad teed. Teid lapitakse aastaringselt. Väga külmadel perioodidel ja operatiivsust vajavate tööde puhul teostab valla teehooldaja aukude täitmise külmasfaldiga (teehoolde lepinguga on ette nähtud iga-aastane maht 2000 kg, mis teeb ligikaudu 20 m2). Talvistel perioodidel parandatakse valla teid peamiselt kuumkatlaga. See on lokaalne meetod, kus augud sulatatakse termokuumutitega üles ja vana asfalt segatakse uue seguga ning paigaldatakse tagasi auku, misjärel paik tihendatakse. 

Kevadel loendatakse teemeistri poolt asfaltteede kahjustatud alad kokku ja suve alguses alustatakse asfaltbetoonkatete remondi ja lappimistöödega, mis toimuvad kahes mahus kuni sügiseni. Nende tööde käigus tehakse suuremahulised tööd, kus parandatakse asfaldikahjustused, võrkpragudega kohad ja teostatakse lõikude remonti. Vajadusel parandatakse tööde koosseisus ka aluskonstruktsiooni. 

Käesolev aasta toob lappimise uue rekordi

Keskmiseks näitajaks on viimastel aastatel olnud kokku 12 000 m2 asfaldiaukude lappimise mahtu (vähenemine toimus tänu viimastel aastatel renoveeritud Reinu ja Vehema teedele). Käesoleval aastal on talviste lappimistööde mahus valla lepingupartner Asfaltfix OÜ teinud kuumkatlaga töid 550 m2(maksumusega ca 25 000 eurot). Ennustatav suvine katete lappimistööde mahu vajadus on esialgsel hinnangul ligikaudu 15 000 m2 (mis teeb orienteeruvaks maksumuseks ligi 190 000 eurot). Vallavalitsuse üks prioriteete on jätkuvalt kõrge kvaliteedi tagamine valla teedevõrgul ja seeläbi ohutute tingimuste loomine.

Asfaldiaukude lappimistööd 2016-2021*. * – 2021 aasta kohta on eeldatav maht.
Asfaldiaukude lappimistööd 2016-2021*. * – 2021 aasta kohta on eeldatav maht.