Maiu Plumer: Kaklemine ja kallistamine on koolides ja lasteaedades keelatud

Maiu Plumer
Maiu Plumer

Koolid said 1. septembril alustada kontaktõppel, mis on kõigile suur kergendus. Ehkki kevadel sunnitud distantsõppele minek tõi uusi väljakutseid ja ka õnnestumisi, siis silmast silma kohtumisi ja suhtlemist ka õppetöös digimaailm päriselt asendada ei suuda.

COVID 19 sekkub meie ellu jõuliselt ja sunnib endaga arvestama. Peame õppima viirusega koos elama, sest elu ei saa seisma jääda. Kuidas aga riske maandada, mida teha, et vältida haiguspuhanguid, mis sunnivad taas koole ja lasteasutusi distantsõppele minema?

Viimsi Teataja uuris Viimsi valla haridusosakonna juhataja Maiu Plumerilt, kuidas oleme eluks koos COVID 19ga ette valmistunud.

Mida vald saab teha/teeb et haiguspuhanguid koolides –lasteaedades ära hoida?
Valla ülesanne on elanikkonda teavitada, luua võimalused enda tervise hoidmiseks koolides ja lasteaedades. Valla ja asutuste juhtide ning koostööpartnerite (koolitervishoid ja toitlustamine) koostöös on iga asutus eraldi lähtudes üldiselt kokkulepitud põhimõtetest töötanud välja käitumisjuhised tavapärases olukorras ja nakatumisjuhtumite korral lasteasutustes.

Missugused konkreetsed meetmed on Covid 19 leviku tõkestamiseks ette nähtud?
Tervise hoidmiseks ja nakkushaiguste vältimiseks on kõikides koolides kõikides klassides tagatud kätepesu- ja kuivatusvõimalused. Lastele õpetatakse õigeid kätepesuvõtteid. Hoolikalt koristatakse WC-sid ja jälgitakse, et kõik hügieeniks vajalik on kättesaadav. Õpetajad tuletavad meelde, teavitavad ja jälgivad, et hoitaks puhtust ning välditaks lähikontakte. Kaklemine ja kallistamine on keelatud. Lasteasutuste välisuste lähedale on paigutatud puutevabad desojaamad. Kooli töötajad jälgivad, et kõik kooli sisenejad desinfitseeriks käed. Võõraid täiskasvanuid ja lapsevanemaid kooli ei lubata, välja arvatud eelneval kokkuleppel juhtkonna või õpetajaga. Pisteliselt mõõdetakse puutevaba termomeetriga kooli sisenejate kehatemperatuuri. Koolid on lisanud päevakavasse söögivahetunde ja hajutanud garderoobid erinevatesse maja osadesse. Lasteaedades piiratakse lapsevanemate sisenemist garderoobidesse korraga kahe perega. Igas lasteasutuses on moodustatud kriisimeeskonnad, iga lasteasutus on oma käitumisjuhised pannud oma asutuse kodulehele. Viimsi valla kodulehelt viimsivald.ee leiab üldised käitumisjuhised kõikidele asutustele, lastele ja personalile.

Kõige olulisem ja tõhusam meede on see, kui ükski haige, haiglane, nohune või köhane laps ega töötaja lasteasutusse ei tule, vaid terveneb kodus. Samuti peavad õpilased igal juhul välismaalt saabudes karantiini jääma, riikide nimekiri on riiklikult operatiivselt muutuv.

Kas maskide kandmine kuulub ka kasutuselevõetud meetmete hulka?
Maskide tagavara arvestusega kolm kirurgilist maski kooli töötaja kohta on asutustes olemas. Kui riiklikult ei kehtestata maskide kandmise nõuet, on maskide kandmine endiselt Viimsi valla lasteasutustes vabatahtlik.

Millal kool või lasteasutus suletakse ja mis sellele järgneb?
Kui Terviseamet tuvastab mõnes klassis COVID-19 nakatunud õpilase, suundub terve klass koos klassijuhatajaga, kes lastega kõige rohkem on kokku puutunud, kaheks nädalaks distantsõppele. Õpilased viibivad kodus, jälgivad oma tervist ja osalevad õppetöös distantsilt tunniplaani järgi. Õpetajad on koolis või vajadusel samuti karantiinis ning organiseerivad distantsõpet. Distantsõppeks valmisolek on koolidel parem kui kevadel, õpitud on varasematest kogemustest, juurde hangitud tehnikat nt kaameraid, et saaks klassis õpetaja tegevust veebi kaudu kodus õppivate lasteni viia. Kui õpetaja jääb karantiini, oli aineõpetajana näiteks lähikontaktis haige õpilasega, saab õpetaja veebikaamera abil kodust tunde juhendada, õpilased õpivad klassis tugimeeskonna liikme järelevalve all. Viimsi digikooli pilootprojektis osalevad mõned Viimsi Kooli ja Prangli kooli klassid eesmärgiga veelgi sihipärasemalt digiõpet korraldada.

Terve lasteasutus suletakse Terviseameti, valla ja asutuse juhi ühisel otsusel siis, kui riiklikult on kehtestatud eriolukord, kui on tuvastatud suurem nakkuskolle, mis haarab 10% ja rohkem lasteasutuse liikmeid või ka siis, kui nakatumiskordaja ületab Tallinnas või Harjumaal 50 piiri.

Kui palju otsustusõigust on asutusel ja mis juhised tulevad vallalt?
Asustuse juht vastutab turvalisuse eest lasteasutuses. Klasside sulgemise otsus tuleb koolijuhilt lähtudes Terviseameti nõuetest. Kooli sulgemise otsus tehakse Terviseameti, valla ja koolijuhi koostöös. Sama kehtib lasteaedade kohta.

Paljud Viimsi lapsed käivad nt Tallinnas koolides. Kas ja kuivõrd erinevad juhised ja koolikorraldus omavalitsuste lõikes?
Tallinna ja Viimsi valla juhised ja koolikorraldus sarnanevad Tallinnaga. Näiteks ka Viimsi vallas on kehtestatud 50% hajutamise nõue koolides sel juhul, kui nakatumiskordaja ületab Tallinnas või Harjumaal 25 piiri. Viimsi ja ka Tallinna koolid on suured ning see tähendab poolte õpilaste distantsõppele suunamist. See on väga ebamugav ning loodame, et inimesed hoiavad ennast ja teisi ning nakatumine ei suurene sellise piirini.

Kas vanematel jääb ka suurema puhangu korral võimalus laps lasteaeda viia ja ise tööle minna?
Lasteaiad hoiame kindlasti töös, kui ei tule riiklikult muid korraldusi. Jällegi loodame, et viirus nii suurel määral ei levi, et peaks lasteaedu sulgema.

Kas asutustele on ette nähtud lisavahendeid digiõppe korraldamiseks?
Lasteasutuste digivajadused on kaardistatud ning kõik sujub plaanipäraselt, st vajalik tehnika hangitakse.

Kelle poole saab lapsevanem pöörduda, kui tekib küsimus seoses koroona ja koolikorralduse muudatustega?
Esmane infoallikas on kool või lasteasutus, kellel on oma reeglid ja käitumisjuhised. Alati võib pöörduda vallavalitsuse haridusosakonda. Väga hea operatiivne infoallikas on Terviseameti infotelefon 1247, HTMi infotelefon 5690 0353 või www.kriis.ee.