Eralasteaed Lillelapsed loodi 2005. aastal. Tol ajal leidus veel vähe võimalusi panna laps väiksesse, kodusesse, mõnusa rohelusse uppuva hooviga lasteaeda. Samuti ei olnud teadlikkus tervislikust toidust veel nii hea kui täna. Seepärast saigi loodud lapse-, looduse- ja tervisesõbralik asutus.

Meil on hubane maja oma köögiga, kus tipptasemel kokk teeb iga päev värsket toitu ning annab kasvandikele teadmisi, kuidas ja millest sööki valmistatakse. Maja ümber laiub õunapuuaed, kus on ka mõned peenrad ja marjapõõsad. Lapsed saavad mängida aias, aga kuna merigi on lähedal, saame teha pikki jalutuskäike vee äärde. Õpetame lastele aastaaegade rütmis elamist, meie rahvatraditsioone ja -kombeid, looduse lugemist ja selle baasilt teadmispõhist maailmatajumist. 

Mängides maailma avastamas

Laste loovusele annab hoogu mitmekülgne ja rikas fantaasiamaailm. Loovus on aju arengu toetaja ja kõikide uute avastuste alus. Loodus annab loovusele lõputult inspiratsiooni, loovust arendab aga mängimine.

„Mängiv inimene“ on kõige armsam määratlus inimese jaoks, mille pakkus välja ajaloolane Huizinga. See ühendab varasemad määratlused – mõtlev inimene ja loov inimene – ning annab kõige täpsemalt edasi inimese võimet luua ja anda edasi tähendusi seda protsessi ka ise nautides. 

Mäng on elus läbiv tegevus ja läbi mängu saab inimesest kultuuri osa. Mängus ühendab laps rõõmu, arengu ja tähendusloome. Selle abil toimub õppimine, nii eluliste kui ka kultuuriliste oskuste arendamine. Mängides aitame oma lastel panna aluse tervislikule elustiilile ja isiksuse arengule.

Nr 1 on tervislik toit 

Lillelaste oluliseks märksõnaks on kohapeal valmistatud tervislik toit. See paneb aluse normaalsele arengule ja heale tervisele. Meile tuuakse otse taludest värskelt jahvatatud täisteratooted (Kaarli talu) ja piimatooted (Pajumäe talu). Kasutame vaid kohalikku õli, võid ja liha. Keelatud on margariin ja vorstitooted, säilitus- ja värvained. Tänapäeval on krooniliste haiguste tekkimise peamine põhjus vähene liikumine ja vale toit, seepärast teeme omalt poolt kõik, et tervis saaks tugeva põhja. 

Tervisliku toidu valimine ei olegi nii lihtne ülesanne – täna pakutakse ju kõiksugust kraami väitega, et see on hea ja kasulik. Kuigi elame teadusliku teadmise ajastul, on toidutööstus muutunud suures osas meelelahutustööstuseks, kus pakend on tähtsam kui sisu. Toidukultuur tegeleb simulatsiooniga, mitte täiusliku söögikraamiga. Üks tervisliku toidu valiku alus on vähetöödeldud toit, sest liigsel ja valel töötlemisel väheneb toidus vitamiinide sisaldus ja toiteväärtus. Igasugune konserveerimine ja ülemäärane töötlemine vähendab toidu väärtust, seepärast on parim hooajaline värskelt valmistatud toit.

Milliseid põhimõtteid järgime

Laps peab juba imikueast harjuma uute toiduainetega, et keha õpiks tootma ensüüme erinevate toitude seedimiseks. Ühtegi uut toiduainet ei või anda suures koguses, harjutatakse tasapisi. Sama on maitsmismeelega – lapsepõlves kogetud maitsed ja toiduharjumused jäävad kogu eluks. Seepärast õpetame nautima kohaliku toidu täiuslikke maitseid, et luua tervislikud toiduharjumused. Lapsed söövad värskeid köögivilju, suppe, kruubiputru ja mulgiputru, täisterajahust pannkooke ja küpsiseid – kõike ehedalt eestimaist, valmistatud meie suurepärase koka poolt. 

Täisterajahu on üks hea tervise võtmesõnu – see on aeglane süsivesik (ei tõsta kiiresti veresuhkru taset), sisaldab piisavalt kiudaineid, samuti B-, E- ja A- vitamiini. Ja mis põhiline – täisteral on külluslik pähkli nüansiga maitse, pole vaja lisada üleliia suhkruid või rasvu, mis tavalises valge jahuga pagaritootes on hädavajalik, et üldse mingi maitse saada. 

Laps vajab mitmekesist, kõiki toidugruppe sisaldavat toidulauda. Enesepiiratud toitumine tekitab kasvaval lapsel arenguhäireid ja seda ei tohiks enne täisealiseks saamist katsetada, kui üldse. Hea toiduga loome korraliku baasi, et pealisehitus saaks olla tugev ja täiuslik. 

Isiksuse arengu toetamine

Lillelastes on teiseks oluliseks põhimõtteks lapse isiksuse arendamine. Kui saame aru, mis on lapse anded ja huvid, saab neid edasi vormida. Laps peab saama piisavalt tähelepanu, et ta söandaks olla tema ise – avaldada oma andeid ja soodumusi. Sellepärast on meil väiksemad rühmad, et grupp ei hakkaks domineerima isiksuse üle. Eesti on nii pisike, et iga inimene, iga anne on oluline. Iga poiss või tüdruk on millegi poolest andekas – peaasi, et märkame milles ja laseme tal õitseda. 

Meie pedagoogilise süsteemi probleem on sageli see, et kogu tähelepanu ja õppimisenergia suunatakse sellele, milles laps ei ole tugev, ning unustatakse see, mis on just tema tuleviku ja enesekülluse võti. Kui väike inimene on aru saanud, mis ala teda rõõmustab, mida talle tõeliselt meeldib teha, leiab ta tulevikus töö, mille tegemist naudib ja mis teeb õnnelikuks. See on meie tuleviku inimeste maailm – teha tööd nagu hobi ja saada selle eest tasu! Oskus olla õnnelik saab alguse lapsepõlvest.

Haridusrobotid aitavad lastel silmaringi avardada.
Haridusrobotid aitavad lastel silmaringi avardada.

Lapsed õpivad hämmastavalt kiiresti

Inimene sünnib maailma valge lehena. Ühiskond ja esmajoones tema lähedased hakkavad looma ja vormima inimest, kes hiljem on kellegi hea sõber, andekas õpetaja, tubli pillimees või tore kolleeg. Palju tehakse inimesega ära enne, kui ta saab ise oma sõna sekka öelda. Väike maailmaavastaja võtab endasse tohutul hulgal informatsiooni, rohkem, kui me hilisemas eas suudame õpikutest meelde jätta. Ta matkib tegevusi ja sõnu, tajub meeleolusid ja suhteid. Sõnad ongi kõige olulisem etapp inimese elust – läbi artikuleeritud kõne saavad meist kultuursed olendid ehk mõtlevad inimesed. Kui on olemas sõnad, tekib ka sisekõne – isiksuse arenguks oluline võime. Mida rohkem oskame kasutada sõnu, seda paremad mõtlejad oleme, seda huvitavam ja nauditavam saab olla meie elu. 

Juba lasteaias loetakse lastele raamatuid, kus on just eakohases mahus uusi sõnu ja mõttekonstruktsioone, et anda väikesele ajule oskus tegeleda mõtlemisega. Mõtlemine on mõnus! 

Lapsed vajavad lähedaste aega ja tähelepanu, tarka armastust. Nad vajavad oma lähedastega suhtlemist rohkem kui asju. 

Lillelaste õppetegevusest

  • Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus põhineb erinevatel õpikäsitlustel.
  • Kasutame Hea Alguse metoodika elemente ja toetavaks õpikäsitlusteks on
    tuntud pedagoogikateadlaste J. Käisi (Võrumaa mees, kelle metoodikat kasutakse ka välismaal!) ning R. Steineri õpetuse põhimõtted: laste füüsiline arendamine, lapse loomuliku vajaduse rahuldamine – täiskasvanu matkimine, tegevuste kordamine ja kinnistamine, saavutamaks laste arenguks kindlad teadmised ning valmisolek toimetulemiseks igapäevases elus.
  • Meie lasteaias on läbi õppeaasta väga tähtsal kohal rahvakalendri tähtpäevad.
  • Olime esimeste seas, kes koolitas oma meeskonna ja liitus „Kiusamisest vabaks!“ programmiga, mida kasutatakse lasteaias sotsiaalsete oskuste õpetamiseks. Sõber Karu rõhutab programmi põhiväärtusi – sallivust, hoolivust, austust, julgust. 
  • Meie lasteaias on mitmed aastad kasutusel väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise metoodika alusel. Julgelt võib kahe eelneva programmi olemasolu ja nende rakendamist nimetada lasteaia kvaliteedimärgiks.

Lillelaste lemmikud on need mängulised õppetegevused, kui õpetajale
tulevad appi erinevad haridusrobotid. Robootika on õppetegevusse
lõimitud ka meie kõige pisematele. Suuremate lemmik jalutuskäigud on need kui teeme koos GPS kunsti. Kõik tegevused muutuvad tänu mängulisusele
huvitavamaks ja tekitavad teema vastu huvi kõikides mudilastes.

Tähelepanu ja soojus

Anu ja Kristjan, kelle üks laps on Lillelaste lasteaia juba lõpetanud, teine läheb kooli järgmisel aastal, on arvanud: „Valisime lasteaia selle väiksuse, kodususe ja terve suhtumise tõttu. Terve all peame silmas terve mõistuse, terve keskkonna ja terve toidu poolest. Lapsed on siit saanud mitmed toredad sõbrad ka väljapoole lasteaeda, „oma inimeste tunde“, kõvasti tähelepanu ja soojust.“

Artikli panid kirja lasteaia Lillelapsed tervisedendaja ja kulturoloog Ene Lill ja direktor/sotsiaalpedagoog Kairet Remmak-Grassmann