Juba mitu aastat tagasi plaanis AS Fertilitas ehitada oma hoonele (Kaluri tee 5a) peale veel  ühe korruse, et luua ruumid uue perearstikeskuse tarvis, kus oleks tööle hakanud 12 perearsti. Nii see aga ei läinud ja nüüd on Viimisse tulemas Karulaugu ja Haabneeme tervisekeskused. 

Esmatasandi tervishoiuteenuseid pakub Eestis perearst koos pereõe ja teiste toetavate spetsialistidega ning esmatasandi tervishoidu korraldab Terviseamet, vastutades selle toimimise eest. Kohalik omavalitsus peab aga tagama teenuse kättesaadavuse. 

Viimsi valla teenindamiseks on Terviseameti poolt avatud 12 perearstinimistut. Perearstide tööd rahastab Haigekassa vastavalt nimistu suurusele ja nimistu vanuselisele koosseisule. 

Haigekassa peab oluliseks tugeva perearstikeskse süsteemi arengu toetamist, et kõigile kindlustatutele oleks kiirelt, tasuta ja elukoha lähedal kättesaadav esmane vajalik nõustamine ning arstiabi. 

Üks olulisi arenguvisioone on perearstikeskustest tervisekeskuste loomine, tänu millele laieneks inimeste jaoks perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik. Tervisekeskustes osutavad teenuseid lisaks perearstile  ja pereõele ka füsioterapeut, ämmaemand ja koduõde. Sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ja võimalustest võib seal töötada ka teisi spetsialiste. 

Selliste tervisekeskuste loomisega tekib eeldus, et Viimsi esmatasandi tervishoiu teenuse kvaliteet tõuseb. 

Haabneeme Tervisekeskus ootab ehitushanke tulemust

Täna Haabneeme alevikus aadressil Kaluri tee 5a erahaiglaga Fertilitas ruume jagavas perearstikeskuses töötaval viiel perearstil (Merilin Post, Krista Kaarlõp, Tiina Talijärv, Inna Viik ja Reet Polli) on plaan luua oma praeguses asukohas kokku kuuele perearstile Haabneeme Tervisekeskus, läbirääkimised veel ühe perearsti leidmiseks käivad. 

Selleks on vaja ruume veidi ümber ehitada ja hanke tulemused selguvad 23. oktoobril ning on alust arvata, et seejärel saab alustada projekti realiseerimist ning tervisekeskus ehitatakse valmis 2021. aasta jooksul. Siinkohal räägivad tohtrid aga hetkel kõige tähtsamast – oma igapäevatööst Viimsi inimeste tervise heaks.

Dr. Tiina Talijärv, kuidas Viimsi inimeste tervis on? 

Sooviks öelda, et hea, kuid puuduvad otsesed uuringud, milles oleks võrdlevalt välja toodud Viimsi inimeste tervisenäitajad võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Perearsti vastuvõtule pöördutakse alati väga erinevate terviseprobleemidega, sest pöördujad ise on väga erinevas vanuses. Hetkel kõige aktuaalsem on ülemiste hingamisteede haigestumine.

Kui oluline on, et terve pere käiks ühe perearsti juures? Kas see annab diagnoosimisele või ravikvaliteedile midagi juurde?

Perearst on liitsõna, mille kaheks jagamisel  saame pere ja arst. Eks see perearsti süsteem ju nii mõeldud ongi, et kogu pere on ühe arsti jälgimisel. Perearstile annab selline järjepidevus informatsiooni mõttes palju juurde. Teades ühe pere lugu on parem näha tervikpilti. Arstina sa tead vanavanemaid, vanemaid ja lapsi. Tead millised kroonilised haigused on pereliikmetel enne olnud, millised on pere liikumis-ja toitumisharjumused jms. Kõigest sellest lähtuvalt oskad nõustada riskifaktorite osas ja anda nõuandeid, kuidas hoiduda haigestumast samasse kroonilisse haigusesse. Arstina on suur rõõm, kui saad jälgida ühe perekonna erinevate põlvkondade kasvamist ja arengut.

Kas teie perearstide nimistutes on veel vabu kohti?

Viimsi vallas on  enamus nimistuid täis. Hetkel on avatud uutele tulijatele ainult üks nimistu. Palju on tekitanud segadust see, et kui vaadata Terviseameti lehele, siis oleks justkui  nii mõneski nimistus veel ruumi. Seadus ütleb, et perearsti nimistu suurus võib olla kuni 2000 inimest, ja kui on abiarst, siis ka 2400 inimest. Aga reaalses elus töötada 2000–2400 inimesega on suur koormus. Seepärast allkirjastasid Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium märtsis 2019  koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kus kõik osapooled leppisid  kokku nimistute optimaalse suuruse, mis on 1600 inimest. Liikumine selles suunas toimub nelja kuni viie aasta perspektiivis. Vaadates selle info valguses uuesti Terviseameti lehel olevaid nimistute suuruseid, on selgelt näha, et vabu kohti kahjuks enamustes nimistutes enam pole.

Perearstidelt oodatakse sageli koduvisiitide tegemist. Kas pakute neid?

Jah, me teeme koduvisiite. Visiidi vajaduse otsustab perearst ja sõltuvalt probleemist teeb seda perearst ise, pereõde või kaasatakse hoopis koduõde. Koduvisiit on mõeldud enamasti voodihaigele või raske liikumispuudega haigele. Ka imikute puhul tuleb koduvisiidi vajadust ette. Kodus on võimalused diagnoosimiseks ja kvaliteetse abi andmiseks arsti jaoks piiratud ja seetõttu eelistame haige kutsumist vastuvõtule. Vastuvõtul on võimalus teha vereanalüüs, vajadusel kardiogramm või röntgen, mis kiirendavad diagnoosi ja ravi määramist.

Kas konsulteerite patsiente ka ka telefoni ja meili teel?

Pereõdede igapäeva töö osaks on patsientide telefoni teel nõustamine. On päevi, kus ühe nimistu telefonile helistab 80patsienti päevas. Meili teel tervisemurede konsulteerimine on keeruline. Tavaliselt vajavad need mitmeid lisaküsimusi ja kirjavahetus võib pikaks minna. Kindlasti ei saa meili teel avada haiguslehte. Lisaks on tegemist delikaatsete isikuandmetega. Seega meili teel tervisemurede  konsulteerimine ei ole korrektne.

Mida koroonaviirus  teie perearstide töösse kaasa on toonud, mida muutnud?

Koroonaviirus (COVID-19) on kaasa toonud tööhulga kasvu. Oluliselt on suurenenud telefoni kontaktide arv ja korraldada tuleb õhtupoolset nakkuskahtlaste patsientide vastuvõttu. Oleme planeerinud töö nii, et hommikupoolikuks on planeeritud vastuvõtuajad nakkuseta patsientidele ja õhtupoole eraldi sissepääsust vastuvõtuajad nakkuskahtlastele patsientidele.
 
Siinkohal ongi palve, et kui on pandud vastuvõtuaeg hommikupoolikuks ning enne planeeritud vastuvõttu ilmneb köha, nohu, kurguvalu, palavik vm viirushaigusele viitav sümptom, siis tuleb sellest teavitada ning uus sobiv vastuvõtu aeg leida.

Viimsi perearstikeskuse telefon on 605 9082 ja e-posti aadress viimsipak@gmail.com  

Plaan Fertilitase majale III korrus ehitada peab jääma paremaid aegu ootama

Täna jagab erahaiglaga Fertilitas ruume viis perearsti, kes asusid samas majas juba Viimsi haigla aegadel. AS Fertilitas juhataja ja günekoloog Ivo Saarma on jätkuvalt huvitatud koostööst tervisekeskuse ja tema juhitava erahaigla vahel, aga majale kolmanda korruse ehitamise plaan, et rajada sinna tervisekeskus, on praeguseks riiulisse pandud.

Idee oli luua suur keskus, kus töötaks 12 perearsti ehk kõik Viimsi perearstinimistud. 10 arsti nõusolek oli juba olemas, kui ehitushange läbi kukkus. Saarma seletab ebaõnnestumist sellega, et hankimine langes ehitusbuumi aega, mistõttu osales hankel vaid üks pakkuja. Nõrgaks osutus haiglajuhi hinnangul ka hanke teel saadud projekteerija. Edasist Perearstikeskuse projekti elluviimist on takistanud pikaleveninud läbirääkimised perearstidega, mille käigus toimus „pereheitmine“ – neli algul projektis kaasa lüüa lubanud perearsti loobusid ja see pani suure terviskeskuse loomisele viimase põntsu. Ivo Saarmale jäi loobumise põhjus ebaselgeks ja ta rõhutab, et kindlasti ei saanud selleks põhjuseks olla kõrged üürihinnad. 

„Kahju, et nad ei näinud seda sünergiat, mida mina nägin,“ ütleb Saarma, kelle sõnutsi on Fertilitases kõik vajalik, et pakkuda perearstidele tervisekeskuse loomiseks vajalikke tugiteenuseid. „Meie haiglas juba töötavad ämmaemandad ja füsioterapeudid, kelle teenused tervisekeskuse juurde kuuluma peavad. Samuti on meil olemas röntgen, ultrahelidiagnostika ja organiseeritud analüüside võtmine.“

Saarma hinnangul on vaja vähemalt kuut perearsti, et tagada ämmaemandale või füsioterapeudile täistöökoormus.

„Jah, maja, kus Fertilitas asub, kuulub Fertilitasele, aga kinnisvara näol teenimise huvi mul puudub,“ tõrjub ta küsimust isiklike ärihuvide kohta. 

„Meie eesmärgiks oli tegelikult rajada Viimsisse suur tõmbekeskus, mille baasil oleks saanud arendada mitmeid lisateenuseid valla elanikele ja mis oleks võinud olla residentuuribaasiks ka Tartu Ülikoolile. Üheks ideeks oli luua nõuandetelefon, mis vastanuks inimeste küsimustele ka õhtuti ja nädalavahetustel. Samuti oli mõte teha üheskoos erakorralise abi punkt, kus saanuks lahendada lihtsamaid probleeme. Neid mõtteid ja ideid oli teisigi,“ räägib Saarma. 

Ivo Saarma
Dr Ivo Saarma

Selline suur keskus oleks võimaldanud taotleda eurorahastust mitmetele ühisprojektidele. Aga hea, et need perearstid, kes loobusid, seda juba varem tegid ja mitte siis, kui ehitus juba käinud oleks. “Igasugune koostöö saab olla alati kahesuunaline ja kõik osapooled peavad panustama, muidu pole mõtet proovidagi,“ võtab Saarma teema kokku.

Koos tervisekeskusega oli plaanis luua Viimsisse laste ja noorte sotsiaalkeskus, mis oleks hakanud pakkuma nii füüsiliste kui ka vaimsete erivajadustega lastele tugiteenuseid, nagu näiteks päevahoid, intervallhoid ja toetatud töötamise võimalused. Saarma sõnutsi oleks tekkinud tugev sünergia erinevate valdkondade vahel – perearstid, Fertilitase poolt pakutavad erinevad taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenused ning spetsialistidega konsulteerimise võimalused. Selliseid lapsi, kes vajavad igapäevast päeva- või internaathoiuteenust, on Saarma hinnangul Viimsis vähemalt 40. 

Ka Ivo Saarma enda Randvere koolis õppiv 14-aastane poeg on erivajadustega. Sellistele noortele on vaja logopeede, psühholooge ning tegevus- ja tööterapeute, et õpetada lapsi, kuidas nad saaksid tulevikus ise endaga toime tulla. „See on ülioluline ja oleks tohutu kergendus nii vanematele kui ka ühiskonnale, kui nad saaksid ise endaga täiskasvanuks saades hakkama,“ ütleb Saarma. „Täiskasvanut on hiljem palju raskem õpetada ja nii nad jäävadki riigi ülalpidamisele, kuni ühel hetkel tekib vajadus paigutada nad hooldekodudesse. Aga need on ju meie oma valla inimesed! Viimsi loosung võiks olla: aitame kõiki oma inimesi!“ pakub Saarma ja lubab, et tegeleb teemaga edasi. Näiteks Tartu Ülikooli teadusprojekti raames toob ta varsti Viimsisse Jaapanis välja töötatud, spetsiaalselt erivajadustega laste arendamiseks mõeldud tegevusroboti Pepper.

Saarma tunnustab koduvalda hariduse hea edendamise eest. „Meil on siin vallas haridusega korralikult tegeletud ja suuri edusamme tehtud. 2021 avatav Artium on meie valla tiigrihüpe!“ Küll aga soovib Saarma, et vald tulevikus veelgi rohkem sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnale õla alla paneks, sest vallaelanike ootus täiendavate teenuste järele on tema hinnangul olemas.

Viimsisse noorte sotsiaalkeskuse arendamise plaan igatahes päris maha maetud ei ole, rõhutab Ivo Saarma. „Fertilitasel on selles valdkonnas päris häid spetsialiste ja ka täna pakub Fertilitas tugiteenuseid nii lasteaias kui koolis. Minu kindel veendumus on, et täna ei ole kinnisvara teema. Ei ole mõtet ehitada hooneid, kui ole meeskonda, kes teenust pakuks. Ma küsin alati, kes on need inimesed, kellega koos midagi teha. Alles siis hakkan mõtlema, mida ja kuidas teha,“ räägib Saarma, kes tunnistab küll oma lüüasaamist Fertilitase kolmanda korruse projektiga, kuid usub, et iga tagasilöök on õppetund. „Need arstid, kes meile jäid, on igati koostööks valmis,“ on Saarma tuleviku osas optimistlik.

Kaks perearstikeskust liitusid Karulaugu Tervisekeskuseks 

Mähe ja Randvere perearstikeskuste liitmise tulemusel sünnib Karulaugu Tervisekeskus, mis hakkab asuma kauplus Delice’i peal, kus patsiente vastu võtavad dr. Vanda Kristjan, dr. Arved Kristjan ja dr. Kati Paal.

Dr. Vanda Kristjan, rääkige palun teie loodavast Karulaugu tervisekeskusest. Millal see avatakse ja mille poolest erineb üks tervisekeskus perearstikeskusest? 

Mähe perearstikeskuse ja Randvere perearstikeskuse liitumine on meie, kolme perearsti – Vanda Kristjani, Arved Kristjani ja Kati Paali – ühine otsus ja see leiab aset peale pikka arutelu, põhjalikku poolt- ja vastuargumentide kaalumist. Mõistame, et patsiendid on olnud rahul ja harjunud kodulähedase arstiabi ning hubaste väikeste keskustega. Samas on aastate jooksul toimunud meditsiini kiire areng, suurenenud on perearstidele ja -õdedele lisandunud kohustuste hulk ning tõusnud on ka patsientide ootused saada kaasaegset arstiabi. 

Teeme kõik oma tööd südamega ja tundsime juba mõnda aega, et töökorraldus ja tingimused, milles oleme seni töötanud, vajavad kaasajastamist. Kui varem oli tavaline, et ühe nimistuga töötasid üks perearst ja üks pereõde, siis umbes kümme aastat tagasi tekkis võimalus tööle võtta nimistu kohta ka teine pereõde. Oleme kõik seda võimalust ka kasutanud ja ei kujuta oma igapäevatööd enam ilma kahe pereõeta ettegi. Meie praegused ruumid nii Mähel kui Randveres on aga ehitatud 15-20 aasta taguste põhimõtete järgi ja kahjuks ei ole arvestatud tänase töömahu ja personali hulgaga. Seetõttu tundsime viimastel aastatel, et ruumipuudus hakkas meie tööd takistama. 

Teine põhjus, miks liitume, on võimalus moodustada tervisekeskus. Tervisekeskuse saavad moodustada vähemalt kolm ühel taristul töötavat perearsti ja tervisekeskuses saavad meie patsiendid kasutada ka füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenust. Pole välistatud, et tulevikus tekib veelgi lisavõimalusi. Tervisekeskus erineb perearstikeskusest ka selle poolest, et on igal tööpäeval avatud 8-18. 

Paraku sai selgeks, et olemasolevate ruumide laiendamine ei Mähel ega Randveres pole võimalik, mistõttu asusime juba viis aastat tagasi otsima sobivaid ruume. Leidsime lõpuks omal käel tervisekeskuse rajamiseks sobivad ruumid Haabneemes aadressil Randvere tee 6.  Tervisekeskuse ristisime Karulaugu Tervisekeskuseks maja taga kulgeva tänava järgi.

Mitu perearsti uues tervisekeskuses töötama hakkab ja kes täpsemalt?

Karulaugus Tervisekeskuses alustab esialgu tööd kolm perearsti – Mähelt dr. Vanda Kristjan ja dr. Arved Kristjan ning Randverest dr. Kati Paal. Kõik kolm on kogemustega, korduvalt oma erialal resertifitseeritud perearstid. Nii Mähe perearst OÜ kui Randvere Perearst OÜ on aastaid kuulunud Eesti parimate perearstikeskuse hulka. Oleme selle nimel teinud palju tööd ning peame enda ja pereõdede elukestvat õpet väga oluliseks. 

Mida Randvere inimesed, kes olid harjunud käima perearsti juures oma kodukülas, sellest muutusest kaotavad või võidavad? 

Dr. Kati Paal alustas tööd Randveres aastal 2007 täiesti nullist. Randveres ei olnud varem perearstikeskust ja dr. Kati Paalil polnud nimistus ainsatki inimest. Tema nimistusse koondusid aja jooksul peamiselt valda kolinud noored pered, kel ei olnud siinkandis perearsti. Kuidagi ei saa öelda, et Randvere perearstikeskuses käivad vaid Randvere inimesed – patsiente on üle Viimisi, käiakse ka Tallinnast. 

On päris palju neid, keda asukoha muutus rõõmustab ja kes on öelnud, et neil on uude keskusesse palju lähemal tulla. Nimistus olevate Randvere inimeste jaoks, kes on saanud nüüd üle kümne aasta käia arsti juures kodule lähedal, on kolimine kindlasti veidi ebamugav, kuna nad peavad nüüd kaugemale arsti juurde tulema. Samas võivad nad kindlasti uue tervisekeskuse võimalustest, lisateenustest ja pikemast lahtiolekuajast. 

Kas hakkate ka koduvisiite pakkuma?

Koduvisiitide tegemine on ajalooliselt olnud perearsti töö osa. Teeme neid ka praegu, kuid nende tegemise näidustus on üsna piiratud ja koduvisiidi vajaduse üle otsustab igal konkreetsel juhul arst eraldi. Tegemist on siiski üsna piiratud võimalusega patsiendi terviseseisundi kohta midagi arvata, kuna puudub võimalus täiendavateks analüüsideks ja uuringuteks, seega on reeglina alati targem tervisekeskusesse kohale tulla. Küll aga kasutame lamavate haigete puhul päris palju koduõe teenust.

Kas teie arstide nimistutes on veel vabu kohti?

Paraku on meie kõigi nimistud juba sel määral täis, et võtame nimistutesse juurde vaid oma patsientide pereliikmeid, eelkõige peredesse sündivaid lapsi. Oleme mõelnud, et tulevikus võiks meiega liituda veel üks perearst ja siis tõenäoliselt võiks ka uusi patsiente juurde tulla.

Seega olete personali juurde otsimas?

Hetkel otsime oma kollektiivi sobivaid pereõdesid. Mitmed vestlused on peetud ja loodame lähiajal ka lepeteni jõuda. 

Kui oluline on, et terve pere käiks ühe perearsti juures? 

See ei ole patsientide jaoks kohustus, aga see on mugav võimalus, kui terve pere on sama arsti juures. Elu näitab, et see on mugav, kuna sageli probleemid kattuvad ja haakuvad omavahel.

Kas pakute ka telefoni- ja meilikonsultatsioone?

Telefoni- ja meilikonsultatsioonid on olnud juba aastaid meie igapäevatöö osa ja nii jääb see loomulikult ka edaspidi. Kiireloomuliste murede korral tasub alati helistada. Karulaugu Tervisekeskuse telefonil vastavad pereõed, kes oskavad patsiendi mure korral parima lahenduse pakkuda – kas ja millal tulla kohale ning kas on vaja tulla arsti või õe vastuvõtule või piisab ehk arsti telefonikonsultatsioonist. 
E-kirja teel saavad patsiendid tellida krooniliste haiguste ravimite retsepte, lühidalt nõu küsida, edastada meile enda  poolt läbitud uuringute tulemusi või muud olulist infot.

Karulaugu tervisekeskuse telefon on 630 0050 ja e-posti aadress tervisekeskus@karulaugu.ee

Mida koroonaviirus teie töösse kaasa on toonud, mida muutnud?

Koroonaviirusee tõttu on meie kõigi elus palju muutunud ja loomulikult on muutunud ka meie töö. Kõik meie pingutused on suunatud nakkusohu minimeerimiseks. Esimene kontakt toimub telefoni või e-kirja teel, et saaks patsiendi probleemile leida lahenduse kedagi ohustamata. Viirushaiguse sümptomitega teenindame erinevatel aegadel kui teiste tervisemuredega haigeid. Senine kogemus on olnud pigem positiivne, enamus inimesi mõistab soovituste tähtsust ja patsiendid teevad head koostööd. 

Kuidas aitate inimestel haigusi ennetada? Kas perearsti juures peaks käima nagu hambaarsti juures lihtsalt kontrollis aeg-ajalt?

Perearstid on õppinud nägema inimest kui tervikut, arvestama tema terviseseriskide hindamisel lisaks tervislikule seisundile ka inimese pärilikke eelsoodumusi, keskkonnategureid ja elustiiliharjumusi. Eelnevale toetudes saab hinnata iga inimese konkreetseid riske ja murekohti ning haigustele varakult jälile saada. 

Perearstile tasub pöörduda väiksemagi kahtluse või mure korral. Päris ilma kaebusteta, terveid inimesi ootame vastuvõttudele teatud vanustes. Näiteks jälgime me lapsi vastavalt kindlale juhendile ja ootame neid vastuvõtule esialgu lausa igakuiselt, hiljem korra aastas, koolilapsi V ja IX klassis. 40–60 aastaseid täiskasvanuid ootame plaanilises korras hindama oma südameveresoonkonna haiguste riski. Väga paljude hädade puhul on esmaseks abinõuks elustiilimuutus ja oma riske teades saab teha vajalikke muutusi. Pereõed oskavad siin head nõu anda ja toeks olla. 

Kroonilisi haigeid (kõrgvererõhutõve, suhkruhaiguse, kilpnäärme alatalitusega patsiendid) ootame vastuvõtule kindla intervalli tagant, et hinnata nende haiguse kulgu, organsüsteemide talitlust ja ravi õigsust. Kutsume üles patsiente osalema rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringutes.