SYNLAB Eesti viis koostöös Viimsi valla koolidega septembris ja novembris läbi koroonaviiruse tuvastamise pilootskriiningu kõikides Viimsi valla põhikoolides. Proovide andmine korraldati kooliperedega käsikäes nii, et see oleks võimalikult vähe õppetööd segav. Analüüsid teostati SYNLABi Tallinna laboris PCR meetodil, analüüside teostamise kulud kattis SYNLAB.
„Kuna koroonaviiruse levik ühiskonnas tervikuna on olnud pidevas tõusujoones, sealhulgas ka nakatumine koolides, siis soovisime anda oma panuse viirusevastases võitluses,“ selgitab SYNLAB Eesti klienditeeninduse osakonna arendusjuht Grete Kikas, miks selline projekt ette võeti. Eesmärgiks oli piloteerida mitmetes riikides ennast õigustanud õpilaste testimist, mille puhul lihtne süljeproovi kogumine toimub koolis õpetajate juhendamisel, kuid analüüsid teostatakse meditsiinilaboris tundlikul PCR meetodil. Esimene testimisring sai läbi viidud septembris Viimsi koolis, mil koolides veel kiirtestimist ei korraldatud. Enne seda oli SYNLAB sarnast lähenemist kasutanud kevadel koolides, testides eksaminande enne lõpueksameid.
Esmane initsiatiiv just Viimsis testimist läbi viia tuli SYNLABi poolt, sest Viimsi valla koolid olid ise sellest võimalusest väga huvitatud. „Võtsime ühendust Viimsi kooli direktoriga, kellega saime väga kiirelt kokkuleppele. Septembri lõpus viisime Viimsi koolis läbi esimese skriinimise, mis osutus edukaks. Edasi võttis vald juba ise ühendust ja uuris võimaluse kohta sarnast testimist korraldada ka teistes Viimsi põhikoolides,“ ütleb Kikas. Selle tulemusel toimus novembris lisaks Viimsi koolile testimine ka Haabneeme, Püünsi ja Randvere koolis.
Lihtne ja kiire protseduur
Kogu testimise protseduur oli nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks tehtud võimalikult lihtsaks. SYNLAB leppis koolidega kokku testimise toimumise ajad ja saatis koolimajja vastavad komplekteeritud tarvikud. Eelnevalt koostas SYNLAB ka koolipere jaoks juhendid ja viis läbi videokoolituse, kus tutvustati testimise protsessi – kuidas koostada nimekirju, miks ja kuhu on oluline kleepida ribakoode jne.
Kogu proovi võtmine klassis toimus esimese tunni ajal koostöös õpetajaga. „Õpetaja jagas õpilastele proovitampooni pakendid, õpilane ise avas selle, võttis steriilse proovitampooni, pani selle keele alla ja keerutas 30 sekundit. Õpetaja kogus proovitampoonid kokku, pani kogumistuubi kinni, kleepis vastava ribakoodi peale ja edastas kogutud proovid kontaktisikule. Samamoodi andsid proovi ka õpetajad. SYNLABi logistik viis proovid laborisse. Õhtuks sai kool teada tulemused,“ selgitab Grete Kikas kogu protseduuri.
Viimsi kooli direktor Peeter Sipelgas tõdeb, et tegemist on tõepoolest väga lihtsa meetodiga. „Kõik õpilased igas klassis said sellega kenasti hakkama. Tegemist on ka kiire testimise võimalusega, mille peale ei pidanud palju aega kulutama,“ sõnab ta.
Õpetaja järelevalvel õpilaste poolt süljeprooviga skriiningu läbiviimine võtab aega umbes 15 minutit. Meditsiiniõe poolt tavapäraselt PCR testi tegemine samale hulgale õpilastele kulutaks aega oluliselt rohkem. Samas on skriining väga hea ja kiire võimalus avastada võimalikud viirusesse nakatunud. Ka laboris saab protsessi kiirendada, sest skriiningu puhul labor ei saada välja isikustatud tulemusi, vaid tulemused selguvad ühe grupi ehk pooli kohta. „Idee seisneb selles, et maksimaalselt 15 õpilase või 5 õpetaja proovitampoonid pannakse ühte kogumistuubi. Need jõuavad laborisse isikustamata kujul. Kui proovide analüüsimisel laboris selgub, et pool on positiivne, siis taastestitakse kõiki sellesse gruppi kuulunud õpilasi järgmisel päeval kasutades kurguloputusvedeliku või ninaneelu meetodit,“ selgitab Grete Kikas.
Kui septembris avastati skriiningu tulemusel Viimsi koolis ka mõned koroonapositiivsed, siis novembris osutusid tulemused kõikides koolides sellisteks, et taastestimist pidi SYNLAB tegema ainult ühel korral Püünsi koolis.
Asi toimis koostöös
Suure osa skriinimise läbiviimisest korraldas SYNLAB. Kooli kontaktisik pidi vastutama õpilaste nimekirjade koostamise eest ning kooli õlule jäi ka kommunikatsioon lapsevanematega, kellelt küsiti eelnevalt testi läbiviimiseks nõusolek. „Informeerisime lapsevanemaid, et skriiningu pilootprojekt on Viimsi koolis tulemas ja kes soovis, sai sellest loobuda. Meie koolis käib ligi 1300 õpilast ja keeldujaid oli 80 ümber. Sinna hulka kuuluvad ka need, kes olid koroona vahetult läbi põdenud ning kelle puhul polnud testimine vajalik. Seega oli testis osalejate protsent väga kõrge,“ sõnab Peeter Sipelgas.
SYNLAB loeb Viimsis toimunud pilootprojekti edukaks. „Sellised projektid õnnestuvad siis, kui koolil on endal tugev soov turvalist keskkonda pakkuda. Viimsi koolidel see soov oli ning kõikide koolide personal oli avatud meelega, See ongi oluline edu võti,“ tänab Grete Kikas kooliperesid SYNLABi nimel.
Eesmärk koolid lahti hoida
Põhiline skriiningu eesmärk on mõistagi see, et koolid saaksid jätkata kontaktõppel. „Kui saaksime teha kasvõi üks kord nädalas sarnast skriiningut, siis suudame leida spetsiifilist taastestimist vajavad õpilased. Kui siis ilmneb, et kellegi vastus on positiivne, saab juba määrata, kes on lähikontaktsed ja peavad koju jääma. See tegevus aitab igal juhul nakkusahelat katkestada,“ järeldab Kikas. „Tänu skriiningule ei pea lapsevanemad ega lapsed muretsema, sest väheneb tõenäosus koolimajas viirusega nakatuda. Kui koolides toimub süstematiseeritud testimine, siis saavad kõik kindlamad olla, et saame viirusekandjatele kiiremini jälile,“ lisab ta.
„Kuna on teada, et paljud lapsed võivad olla asümptomaatilised, siis skriining andis kindluse, et tänasel hetkel klassis viirusekandjaid ei ole. Seepärast on mõistlik testimist teatud intervalli tagant teha, et terved lapsed saaksid kooliskäimist turvaliselt jätkata. Me peamegi erinevaid meetodeid kombineerima. Kui panna kokku nii SYNLABi korraldatud skriining ja haridus- ja teadusministeeriumi nõutud kiirtestimine, siis saame kokku toimiva süsteemi, mis aitab koolid lahti hoida,“ lausub Peeter Sipelgas.
Viimsi vald on väga tänulik SYNLABile võimaluse eest haridusasutusi skriinida. „Meie koolipered on saanud turvatunde, et viirus koolides varjatult ei levi. Oleme usaldanud peresid, kodused kiirtestid on aidanud kaasa sellele, et haigestunu jääb koju ega nakata teisi. Parim lahendus oleks kombinatsioon kodustest kiirtestidest ja SYNLABi skriiningust. Töötame selle nimel, et pilootprojektist saaks edaspidi regulaarne rutiin, mis on seni võimaldanud meie 2600 õpilasel rahulikult koolis käia,“ ütleb valla haridusosakonna juhataja Maiu Plumer.
Lapsevanema kommentaar
Haabneeme kooli lapsevanem Heidy Sutt: „Suhtun lapsevanemana PCR- meetodisse ja skriiningusse laste testimisel positiivselt, sest me kõik, nii kool kui ka lapsevanemad, pingutame ju selle nimel, et lapsed saaksid olla kontaktõppel ja kool oleks võimalikult kaua avatud.
Kuna mõistliku sagedusega tehtud PCR testimine ei kujuta endast ohtu laste tervisele ega ole ebamugav, siis ei mõista osade vanemate põhimõttelist vastumeelsust. Testi tegemine võtab aega loetud minutid ja annab kindlasti täpsema tulemuse kui kiirtestid ning tänu sellele on ka kooliskäimine turvalisem.
Testimise korraldamine nõuab koolilt korralikku planeerimist, millega Haabneeme kool on hästi hakkama saanud. Soovin kogu koolipersonalile jõudu, jaksu ja kannatust, et kõikide ülesannetega päevast päeva toime tulla! Olete tublid ja teete head tööd, et saame kooli ikka avatud hoida!“
