Möödunud aasta keeras maailma lukku ja pea peale – eriline aasta seadis niigi keerulisele hoolekandevaldkonnale veelgi enam kohustusi ja väljakutseid, mis kompasid valdkonna vastupidavuspiire. Kevadise eriolukorra tõttu pidime nii toetuste kui ka teenuse määramisel ja osutamisel kiiresti korraldama ümber ja olema valmis pea kõigeks. Veelgi keerulisemaks tegi olukorra asjaolu, et osakonna seitsmest ametikohast oli kaks täitmata.
Meist keegi ei olnud varem sellise olukorraga kokku puutunud, kus üheaegselt on ohus nii inimeste tervis kui ka majanduslik hakkamasaamine.
Tänaseni on inimeste iseseisev toimetulekuvõimaluste leidmine oluliselt häiritud ning näiteks töökaotuse korral ei ole võimalik kiirelt erialast ja tasuvat tööd leida, sest sarnastele töökohtadele kandideerijaid on mitmeid. Paljud meie poole pöördunud inimesed ei ole hetkel veel abitus olukorras, kuid koguvad informatsiooni, milliseid toetusvõimalusi neil keerulisse olukorda sattumisel võimalik kasutada oleks.
Meie osakonna töötajad on lisakoormuse ja muutustega väga tublilt toime tulnud, tehes tihti tööd oma pere, vaba aja või öötundide arvelt. Meeskonna sarnased väärtused ja ühine missioonitunne annab meile jõudu nii üksteisele kui ka abivajajatele veelgi enam toeks olla. Juhtumid ja olukorrad on uued ning väga tihti ei olnud võimalik riiulist või sahtlist juba toimivat lahendust rakendada.
Sel aastal oleme ümber korraldanud osaliselt ka osakonna tööjaotuse ning läbi selle on meil võimalik suuremas mahus toetustaotlusi kiiresti menetleda või inimestele nõustamisteenuseid pakkuda.
Eritähelepanu eakatele
Valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna inimesed võtsid eriolukorra algusest ühendust pea 1200 Viimsi vallas elava eaka inimesega, et kaardistada riskirühmade võimalikku abivajadust seoses eriolukorraga ja luua kontakt, läbi mille saada infot ja abi, kui inimesed on hätta jäänud.
Meie valimisse kuulusid eakad, kelle rahvastikuregistrijärgsele aadressile ei ole nooremaid inimesi (alla 60-aastaseid) sisse kirjutatud. Esialgu helistasime 80+ vanuses eakatele ja seejärel jätkasime 70+ vanuses eakatega, et selgitada välja, kas tänases olukorras on neil endiselt võimalik omale ravimid ja toidukaubad muretseda. Abivajaduse väljaselgitamise järel korraldas vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond eriolukorras abitusse seisu jäänud pea 50-le eakatele või erivajadusega inimestele toidu ja ravimite kojuveo läbi koduteenuse. Kui inimestel oli mure hädavajalike raviprotseduuride saamiseks transpordi osas, siis abistasime saatjaga sotsiaaltransporditeenuse osutamisega.
Abivajajate hulk kasvas
Kui eriolukorra alguses oli Viimsi vallas 398 registreeritud töötut, siis eriolukorra ja esimese viiruslaine tõstis töötute arvu 760-ni, mis suve lõpukuudel langes küll 700 piirimaile, kuid aastalõpu seisuga on meil 785 registreeritud töötut ehk muutus on võrreldes aasta algusega pea kahekordne. Töötuse kasvuga suurenes ka majanduslikult raskesse olukorda jäänud perede arv. 2020. aastal toimus 22 vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni istungit, kus arutasime 355 valla eelarvest makstava toimetulekuraskustes perekondade poolt esitatud toetusettepanekuga seonduvat, mis omakorda puudutab menetlusosalistena (pereliikmed) pea 1300 vallakodanikku. Võrdlevad andmed 2019. aastast on 16 istungit ja 248 menetlust.
Lisaks on riiklikku toimetulekutoetuse saajad võrreldes 2019. aastaga kahekordistunud, eelmisel aastal maksime toetusena välja ca 47 000 eurot, selle aasta lõpuks kasvas toetuste väljamakse summa pea 100 000 euroni.
Vähekindlustatud peredele jagasime ka sel aastal riiklikku toiduabi, märtsikuus 27-le isikule ja novembrikuus 78-le, kokku ca 1,5 tonni toiduaineid. Toiduabi saajate arv kasvas 2020 teiseks poolaastaks 160%. Toiduabi saab isik, kes on eelneval perioodil ühes kindlas kuus saanud riiklikku toimetulekutoetust või kohalikust eelarvest abivajaduseset lähtuvat toetust. Lisaks saab vallavalitsuses iganädalaselt Toidupanga toidupaki 14 inimest, kelle majanduslik toimetulek on alla vaesuspiiri.
Viirusleviku tõkestamiseks oleme jaganud vallalt toimetulekutoetust ja toiduabi saanud vähekindlustatud abivajajatele, omastehooldajatele, tugiisikutele ja sotsiaalteenuste osutajatele tasuta ühekordseid näomaske, et kaitsta end, oma pereliikmeid ja teenuskasutajaid koroonaviirusesse haigestumise eest.
Sünnitoetuse menetlus oli 2020. aastal 183 korral ja toetust maksime välja kogusummas 64 050 eurot. Perekonna sissetulekust sõltuvat ravimitoetust taotleti 47 korral ja lasteaia kohatasu ja toidusoodustuse määramiseks vähekindlustatud peredele viisime läbi 29 menetlust. Matusetoetust määratud 113 taotluse alusel kokku summas 28 250 eurot.
Oktoobri alguses tegime väljamaksed 1. klassi minevate lastele (ca 220 menetlust) ja novembrikuu alguses maksime välja Viimsi valla eakatele (ca 2500 menetlust) ühekordse toetuse 90 eurot toimetuleku parandamiseks kogusummas 225 000 eurot.
Tugi lastele ja peredele
Aasta lõpus on lastekaitsetöötajate töölaual 146 peredega seotud aktiivset juhtumit, millest pea kolmandik on seotud kohtumenetlustega, kuna vanemad ei suuda või ei taha ühiselt lapse heaolu nimel kokkuleppeid sõlmida. Aastal 2019 oli aktiivsete juhtumite arv pea 50 võrra väiksem. Lastekaitsetöötajad panevad siinkohal vanematele südamele, et kuigi elu keerdkäikude tõttu võib suhe olla purunenud, siis palun ärge paigutage oma lapsi vaidlus- või mõjutamisvahendina omavahelistes suhetes selgusele jõudmise keskele. Proovige näha olukordi laste vaatevinklist ja võtke eesmärgiks säilitada nende heaolu.
Lastekaitsevaldkonnas on sel aastal kasvanud kokkulepitud või kohtuotsusega määratud suhtluskorra rikkumiste arv, mille tõttu on esitatud kohtule hulgaliselt esialgse õiguskaitse taotlusi. Iga taotluse korral kaasab kohus lastekaitse arvamuse andmiseks lapse heaolu väljaselgitamisel.
Koostöös Tervisearengu Instituutiga viis sotsiaal- ja tervishoiuosakond juba kolmandat korda läbi koolitusprogrammi „Imelised aastad”. Tegemist on 4-kuulise programmiga vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Esitasime taotluse juurdepääsuks „Noortegarantii“ nimekirjadele, et täita noortegarantii riiklik tegevuskava, milles sisalduvate erinevate tegevustega soovitakse aidata, et noored saaksid töötuks jäämisel või koolist lahkumisel võimalikult kiiresti tagasi tööle, oma haridusteed jätkata või olla muul moel ühiskonda aktiivselt kaasatud. Nimekirjades on noorte kontaktandmed, kes ei tööta ega õpi. Meil on võimalus noortega kontakt luua, pakkudes neile tuge nii töötukassa teenuste kui ka sotsiaalnõustamise näol.
Kriisi ajal on olnud raskendatud kohtumised klientidega, kuid neid on õnnestunud korraldada ka läbi Zoomi. Viimsi pered on olnud väga tublid ja koostöised ning valmis kaasa tulema erilahendustega. Eriolukord paneb pered proovile, mõnes peres tuleb toime tulla nii koduõppe korraldamisega kui mudilase hoidmisega ning selle kõige kõrvalt tuleb kodukontori vormis kahel lapsevanemal veel tööülesandeid täita. Paratamatult on tegemist väljakutsega kõigi pereliikmete jaoks ja pingelises keskkonnas on konfliktid kerged tekkima. Kiidame Viimsi lapsevanemaid, kes on pöördunud ka ise lastekaitse poole, et nõu või abi küsida enne, kui peresuhted liiga keeruliseks lähevad. Vallavalitsus teeb koostööd EELK Perekeskusega, kus peredel on vajadusel võimalik käia pereteraapias ja paariteraapias ning osaled erinevates sotsiaalprogrammides ja koolitustel, et toetada perede toimetulekut keerulistel aegadel. Lastekaitse teeb samuti tihedalt koostööd haridusasutustega, et ükski koduõppel olev laps ei jääks hätta ega kaoks pildilt.
Erivajadusega lastele, kellele oli määratud tugiisikuteenus, võimaldasime kevadise eriolukorra ajal, kui kõik koolid olid distantsõppel vajadusel kasutada teenust ka kodukeskkonnas, et toetada vanemate töötamist ja võimaldada neile puhkust. Hetkel on lubatud kontaktõpe koolides, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel. Samuti võivad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid. Vajadus tugiisikuteenuse järele on viimaste aastatega tõusnud, on tekkinud olukord, kus ei jätku piisavalt tugiisikuks sobilikke inimesi.
Täisealiste inimeste hooldus kodukeskkonnas on viimase aastaga olnud kasvutrendis. Vallas on 31.12.2020 seisuga 116 hooldajat, kes toetavad igapäevaselt raske või sügava puudega inimest oma kodukeskkonnas. Hooldajaks on enamasti pereliige (abikaasa) ja lähisugulane (laps, lapselaps), harvemal juhul hea sõber. Arvestades, et täna on enamus lähedase hooldajad vanaduspensioniealised ja nende füüsiline tervis ei ole enam nii hea kui nooruspäevil, on kodus lähedase hooldamine toonud välja lisavajadusi. Need on seotud hooldajale püsivalt liikumatu lähedasega igapäevaseks toimetulekuks vajalike teadmiste/oskuste saamisega või siis puhkepäevade saamisega.
Erivajadusega ja puudega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti mõjutab kõige enam nende elukeskkond ning selle vastavus nende individuaalsetele vajadustele. Eluruumide kohandamine suurendab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, vähendab hooldajate hoolduskoormust ja loob ebasobiva elukeskkonna tõttu tööturult eemal olijatele eeldused osaleda tööturul. Viimsi vald osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondi projektis „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ 2018-2023. Vallas on kohandatud antud projekti raames 8 kodu (6 kodu liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, 2 kodu hügieenitoimingute parandamiseks) ja 5 kodu hügieenitoimingute parandamiseks kohandatakse 2021. aasta jooksul.
Mõeldes väärikale vananemisele
Viimsis on igapäevaselt avatud kaks eakatele päevakeskust, kus on võimalik osa võtta tegevustest, mis hoiavad aktiivsena nii vaimu kui ka tervise. Haabneeme päevakeskus asub Rannapere pansionaadi ruumide ja Randvere päevakeskus Randvere lasteaia hoones.
Üheskoos eakatega oleme nii sel kui ka eelmisel aastal läbi viinud mitmeid töötubasid ja grupiarutelusid, mis on aidanud vallavalitsusel paremini mõista, mida eakad meilt ootavad. Meile tuli appi MTÜ Sotsiaalse Innovatsioon Labor, kes aitas meil valdkonda laiemalt kaardistada ja viis läbi Viimsi valla eakate vajaduste uuringu. Uuringu tulemustest saime suunad, millega aasta alguses koheselt tööd alustasime.
Ühe vajaliku lahendusena laiendasime sel aastal Haabneeme päevakeskust, mis laienes endistesse raamatukogu ruumidesse. Ruumid on valmis ja eakate kasutada on 273 m2 asemel 700 m2 pinda tegevuste läbiviimiseks, mis on tänases keerulises olukorras vajalik eakate ringi- ja huvitegevuste hajutamisel. Küll aga saame külalisi uudistama oodata alles pärast viiruslainete taganemist loodetavasti nii pea, kui võimalik.
Enne viiruslaineid külastas päevakeskusi pea 400 eakat nädalas ja võrreldes teiste omavalitsustega Harjumaal on aktiivsete osalejate tase oluliselt kõrgem. Aktiivseid eakaid on Viimsi vallas palju ja eakate huvide eest seisavad veel MTÜ Viimsi Pensionäride Ühendus ja Viimsi Seenioride Nõukoda.
Kuigi Viimsis on palju aktiivseid eakaid, on sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal mure inimeste osas, kelle sotsiaalne suhtlusvõrgustik on väiksem ning on risk sattuda isolatsiooni. Jätkuprojektina eakate uuringu läbiviimisele alustasime eakate isolatsiooni ennetava sekkumismeetodi arendusega – Euroopa Sotsiaalfondi toel ja koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga arutasime ja analüüsisime erinevaid rahvusvahelisi praktikaid, mis aitaksid järgmise haiguspuhangu ajal eakatel olla füüsiliselt ja vaimselt aktiivsed. Põhirõhuks eakate digivõimekuse tõstmine, et ringitegevustes või loengutes oleks võimalik ka kodust lahkumata osaleda olles kasvõi teises Eesti otsas lapselapsi hoidmas. Saabunud aastal plaanime nii päevakeskustes kui ka raamatukogus välja koolitada eakate digimentorid ja luua Viimsisse kaks punkti, kus eakatel on võimalik digiabi ja koolitust saada. Samuti arutame hetkel koos päevakeskuse ja ringijuhtidega, milliseid tegevusi oleks võimalik veebivahendusel eakatele pakkuda.
Jätkasime ka sel aastal Euroopa Sotsiaalfondi toel mäluhäiretega inimestele päevahoiuteenuse osutamist. Esialgu pidi projektirahastus kestma kuni 30.08.20, kuid eriolukorrast tulenevalt tekkis võimalus seda pikendada kuni 30.11.20. Projektirahastus on küll nüüdseks lõppenud, kuid jätkasime teenuse osutamist valla eelarvest.
