Inimeste vaimne tervis on järjest enam fookuses. Selle põhjuseks on vähenenud psüühikahäiretega seotud stigmatiseerimine, kuid ka häirete esinemissageduse tõus.
Meie juurde pöörduvatest inimestest enamusel on diagnostiliselt depressioon ja/või ärevushäire, millele viimasel ajal on sageli lisandunud läbipõlemine tööalaselt või akadeemiliselt.
Täiskasvanute puhul on oluliselt suurenenud pöördumised, kui inimene kahtlustab endal aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, mis üllatavalt sageli hiljem ka kinnitub. Üldjuhul on sellised patsiendid lapseeas õige diagnoosi ja ravita jäänud, kuid juba lapse- ja teismeliseeas vaevanud probleemid on endiselt aktuaalsed.
Üha enam leiavad tee meieni noorukid, kes tunnevad end üksildase ja isoleerituna, neil on muremõtted ja lootusetusetunne kooli, hariduse ja tuleviku pärast. See on krooniline stress, mis soodustab psüühikahäirete tekkimist või süvenemist.
Probleemiks on mõnuainete tarvitamine
Viimased poolteist aastat on kindlasti põhjustanud alkoholi ja muude mõnuainete kuritarvitamise sagenemist. See on tavaliselt aga inimeste enda toimetulekumehhanism ärevuse ja depressiooni sümptomite leevendamiseks, andmata endale sageli aru, et pikas perspektiivis see vaid süvendab kaebusi.
Viimsi Psühhiaatriakliinikus on alkoholi tarvitamise häirele spetsialiseerunud nii vaimse tevise õde, psühholoog kui ka psühhiaater. Vajadusel aitame ka alkoholi tarvitamise tsüklit katkestada või tarvitamise järgset enesetunnet parandada.
Kui inimene on tarvitanud pikemat aega regulaarselt alkoholi, tuleks rakendada võõrutusravi olenevalt võõrutussündroomi raskusest. Abi võib olla infusioonravist päevaravina või rasketel juhtudel haiglaravist. Joobeseisundis inimese vaimset seisundit ei saa paraku väga hästi hinnata. Kui mõnda aega ollakse juba olnud kaine, siis saab rakendada psühholoogi või spetsialiseerunud vaimse tervise õe abi. Ravimid on selle protsessi käigus sageli toetavad.
Abi on saadaval
Kui inimene pöördub mis tahes vaimse tervise probleemiga mõne meie spetsilisti (vaimse tervise õe, psühholoogi, psühhiaatri) vastuvõtule, teeme esmalt kindlaks, millega on tegu, kas on vajalikud täiendavad diagnostilised meetmed, mida meil on üldse võimalik parandada ja millist abi täpsemalt on vaja. Kuna meil on tõhus meeskonnatöö, siis vajadusel saab patsiendi kiiremas korras suunata ka teisele spetsialistile – näiteks, kui psühholoog näeb, et ainuüksi psühhoteraapiast jääb väheks ja vaja on ka medikamentoosset ravi, saab ta kergesti suunata patsiendi arsti vastuvõtule.
Millised on võimalused enda vaimset tervist hoida või parandada?
- Keskenduda ja tegeleda ka varem huvi pakkunud hobide ning tegevustega. Tänapäeval oleme pidevas info ülekülluses, mistõttu tuleks piirata info tarbimist, sh sotsiaalmeedia.
- Samuti on tähtis säilitada sotsiaalsed kontaktid või sotsiaalse distanseerumise korral proovida neid uuesti aktiveerida.
- Tuleb hoida end füüsiliselt aktiivsena, olgu see lihtsalt pikem jalutuskäik, intensiivsem treening vabas õhus, trennisaalis või kodus Youtube’ist trennikava järgides.
- Panna paika päevaplaan, et luua endale rutiin, mis võiks lisaks kohustustele sisaldada ka eelmainitut: hobisid, füüsilist aktiivsust, sotsialiseerumise-, söögi- ja magamaminekuaega.
- Vaadata kriitilise pilguga üle oma alkoholi ja muude mõnuainete tarbimine. Et hoida alkoholi tarvitamist kontrolli all, tasuks seada endale alkoholi tarbimisel piirid ja normid. Maailmas on kasutusel alkoholiühik, millega saab mõõta enda tarbitava alkoholi kogust – selle kohta saate infot internetist. Samuti on äppe, mis aitavad silma peal hoida oma alkoholitarvitamise mustritel. Üldiselt naisterahva puhul on üks pokaal veini juba piisav kogus ning pudeli veini joomist loetakse tegelikult alkoholi liigtarvitamiseks. Üks abivahend alkoholi tarvitamise hindamiseks on AUDIT-test, mis on internetist vabalt kättesaadav ja soovitame seda teha ka neil, kes oma tarvitamist tavaliseks ja normaalseks hindavad.
Millal inimene vajab abi?
Põhilised näitajad, mis viitavad, et nüüd oleks vaja abi otsida, on muuhulgas puudumine töölt, koolist või töökohustuste mittetäitmine, sotsiaalsete suhete vähenemine või halvenemine, suurenenud ärrituvus, püsiv negatiivsus ja depressiivsed sümptomid, enesehügieeni halvenemine ja palju muudki.
Ilmselt saab meist enamik aru, kui mõnel lähedasel on vaimselt raske aeg, kuna täheldame muutusi tema suhtumises, käitumises, harjumustes jne. Kõige lihtsam viis, kuidas lähedast aitada, on küsida. Oluline on aktiivne kuulamine, empaatia ning hinnangute mitte andmine, samuti ei tasu olla väga pealetükkiv. Kui inimene on valmis abi vastu võtma, aidake teda õige abi leidmisel, küsides vajadusel nõu perearstilt või vaimse tervise spetsialistilt, kes oskab lähedase vajadusel õige nõu juurde suunata. Rasketel juhtudel, kui inimene võib olla ohuks enesele või teistele, on vajalik aga erakorraline sekkumine, nt kutsuda kiirabi.
Artikli autor on dr Maiko Kangro, Viimsi Psühhiaatriakliinik
