COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimine on Eestis tasapisi käima läinud ning ühes sellega on tekkinud mitmeid küsimusi. Viimsi Teatajale vastab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Kelle poole peaksid inimesed vaktsineerimisega seotud küsimustega pöörduma? 

Üldist vaktsineerimisega seotud infot on võimalik saada veebilehelt ja vastused korduma kippuvatele küsimustele.
Samuti vastatakse vaktsineerimisega seotud üldistele küsimustele telefonil 1247 ning inimese enda tervisega seotud küsimuste korral saab nõu küsida perearsti nõuandeliinil 1220.  
Tervisemure korral või enda vaktsineerimist puudutavate küsimuste puhul on inimese jaoks alati esmane kontakt tema pereõde või perearst.
Kindlasti teavitame kohalikke omavalitsusi vaktsineerimise edenemisest, et omavalitsustel oleks võimalik anda inimestele ajakohast informatsiooni ja viidata ametlikele infoallikatele.

Kas inimene peab ise jälgima, millal tal avaneb võimalus end vaktsineerida lasta, või antakse sellest personaalselt teada? Kuidas toimub vaktsineerimisele kutsumine?

Riskirühma kuuluvatele inimestele saadetakse teavitus eesti.ee meiliaadressi kaudu riskirühma kuulumise kohta. Inimesega võtab ühendust ja lepib vaktsineerimise aja kokku inimese perearst või pereõde. Juhul, kui inimene on riskirühma kuulumise teavituse saanud, aga perearst ei ole mingil põhjusel ühendust võtnud, tasub kindlasti ise perearstiga ühendust võtta. Riskirühmade vaktsineerimisele kutsumine toimub järk-järgult, alustades kõrgema riskiga inimestest (st üle 80-aastased, siis üle 70-aastased ja kaasuvate haigustega jne vastavalt perearstide koostatud põhimõtetele). Riskirühmade vaktsineerimisega on plaanis alustada veebruaris. Siiski, riskirühmade vaktsineerimine toimub mitme kuu vältel ja inimesed ei pea muretsema – kõigile pakutakse vaktsineerimise võimalust.

Kas eakate ja liikumisraskustega inimeste puhul toimub vaktsineerimine kodus? 

Kodus elavate liikumisraskustega inimeste vaktsineerimine on praegu väga keeruline, sest mRNA-põhised tavapärasest veidi pretensioonikamate säilitustingimustega vaktsiinid on viaalis 6 või 10 kaupa ega talu pärast lahustamist transporti, mistõttu ei ole nende vaktsiinide sõidutamine kodudesse mõeldav. Pärast viaali lahustamist saaks nii kasutada vaid ühe doosi, teisi siis enam kasutada ei saaks. Kui Euroopa Liidu müügiloani jõuavad lihtsama logistikaga vaktsiinid (näiteks AstraZeneca vaktsiin), siis on võimalik korraldada vaktsineerimist ka kodus. Lõpliku teabe saab vaktsiini säilitus- ja transpordinõuete ning ka näidustuste ja vastunäidustuste kohta aga alles pärast müügiloa saamist.

Ruhnu saarel vaktsineeriti 100% kõik inimesed. Kas sama põhimõtet rakendatakse ka teiste püsiasustusega väikesaarte puhul? Näiteks Pranglil ja Naissaarel, kuhu meditsiiniabi jõudmine on mõnevõrra keerulisem?

​Saarte puhul on tulenevalt nende piirkondlikest iseärasustest nt kaugus, keeruline transport, väiksus ning piiratud tervishoiu ressurssidest ja kättesaadavusest vaktsineerimise võimaldamisel erikäsitlus. Seetõttu oli mõistlik nii Saaremaal, Hiiumaal kui ka Ruhnus üksikute viaalide transportimise asemel viia kohale suurem kogus ning vaktsineerida korraga nii tervishoiuasutuste kui ka hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud ning Ruhnu puhul ka tavaelanikud. Saari vaadatakse eraldi, kuid seoses tekkinud vaktsiini tarneraskustega on praegu keeruline öelda, millisele konkreetsele saarele järgmisena vaktsiini viia saab. 

Millal saavad õpetajad vaktsineeritud, kuna nemadki on eesliini töötajad ja koolitöötajate tervisest sõltub väga palju, kas õpilased saavad koolis käia või mitte?

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiu- ja hooldekandeasutuste töötajatele, kellest sõltub tervishoiu- ja hooldekandeasutuste toimepidevus. Samuti võimaldatakse esmajärjekorras vaktsineerimist hoolekandeasutuste elanikele, sest neil on väga kõrge risk COVID-19 viirusesse  haigestuda ning vajada haiglaravi. Seejärel vaktsineeritakse üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed, kelle puhul võib samuti COVID-19 haigus kulgeda väga raskelt, alustades kõige vanemast vanusrühmast st üle 80-aastastest. 
Kui kriitiline osa eelnevatest sihtrühmadest on vaktsineerimise võimaluse saanud, võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige olulisemate valdkondade esindajatele. Elutähtsa teenuse osutajate ja teiste eesliinitöötajate, sh õpetajate täpsustatud vaktsineerimise korralduseni ja sihtrühmade lõpliku kinnitamiseni plaanime jõuda veebruari keskpaigaks ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja teiste osapoolte koostöös. Koos teiste eesliinitöötajatega võimaldatakse õpetajatele vaktsineerimist praeguse hinnangu ja teadaolevate tarnekoguste kohaselt kõige varem alates märtsist.

​Vaktsineerimiseks on vaja teha kaks süsti. Kas teise süsti kohta saadetakse meeldetuletus või peab inimene ise seda meeles pidama?

​Teise süsti aja kohta saadetakse meeldetuletus SMS-iga kolm päeva enne teist vaktsineerimist. Samuti on antud vaktsineerijatele soovitus broneerida teise süsti aeg juba esmasel visiidil ning märkida see inimese jaoks vaktsiini pakendi infolehele. 

Kui kaks süsti on tehtud, kaua siis kestab immuunsus COVID-19 vastu?

Efektiivsuse uuringute andmetel püsib immuunvastus pärast teist annust vähemalt neli kuud, uuringutes hetkel rohkem andmeid ei ole. COVID-19 haiguse läbipõdenute andmete põhjal võib öelda, et vaktsiini efektiivsus püsib vähemalt kuus kuud. Vajalikud uuringud alles käivad ning saame uuringutest andmeid immuunsuse kestuse kohta jooksvalt juurde – kliinilistes uuringutes osalenud inimesi jälgitakse kaks aastat pärast vaktsineerimist. Täna ei tea me veel, kas vaktsiini tuleb teha igal aastal (sarnaselt gripivaktsiinile) või milline COVID-19 haiguse levik üldse tulevikus olema hakkab. Selle kohta laekub andmeid pidevalt juurde.

Milline peab olema inimese tervislik seisund, et ta saaks üldse vaktsineerima – kas nohu, köha või kurguvaluga võib tulla?

Nohu, kerge köha ja kurguvalu ning isegi väike palavik ei ole vaktsineerimise vastunäidustusteks. Vaktsineerimine tuleb edasi lükata palavikuga kulgeva ägeda haigusega või ägeda infektsiooni korral. 
Kuna COVID-19 vaktsiinide kliinilistesse uuringutesse ei ole hetkel kaasatud rasedaid naisi, siis ei saa rasedate vaktsineerimist hetkel soovitada. Samuti tuleb vaktsineerimine edasi lükata, kui inimene on lähikontaktsena karantiinis või reisilt tulles isolatsioonis. 

Kas ja mida jälgida enda tervisliku seisundi juures pärast vaktsiini saamist?

Kõik uuringutes ja turustamise ajal vaktsiiniga seostatud kõrvaltoimed, muud ettevaatusabinõud ja hoiatused on kirjas vaktsiini pakendi infolehes. Vaktsineerijatel on kohustus teavitada ravimiametit kõigist COVID-19 vaktsineerimise kõrvaltoimetest, mis võivad vaktsiini või vaktsineerimisega seotud olla. Samas on ka inimesel endal õigus ravimiametit pärast vaktsineerimist esinenud kõrvalnähtudest teavitada. Täpsema info selle kohta leiab ravimiameti kodulehelt.
Mõni tund hiljem võivad tekkida süstekoha turse, valu ja punetus, samuti üldnähud nagu palavik, peavalu, lihas- või liigesvalu, halb enesetunne, iiveldus, lümfisõlmede valu. Kõik need võivad olla häirivad, kuid ei ole ohtlikud. Vajadusel saab valu ja palavikku leevendada ibuprofeeni või paratsetamooliga, valutavale süstekohale võib panna külma kompressi. Kõik need nähud mööduvad mõne päevaga.
Ainus teadaolev, kuid samas väga harva esinev tõsine risk on raske allergiline reaktsioon (anafülaksia), mis vajab kohest ravi. Ka kergemad allergilised reaktsioonid ja vaktsineerimisega seotud stressireaktsioonid võivad vajada ravi. Kõik need reaktsioonid tekivad üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu on oluline jääda pärast süsti saamist vähemalt 15 minutiks vaktsineerimiskohta tervishoiutöötajate jälgimisele, soovitavalt istuvas asendis. 
Kui tekivad nahasügelus või turse, hingamishäired, iiveldus või oksendamine, ärevus või äravajumise tunne, tuleks sellest kohe tervishoiutöötajale teada anda. 

Kas ja milliseid kõrvalnähte on Eestis vaktsineeritutel esinenud?

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada kergeid paikseid reaktsioone ja üldnähte nagu peavalu, palavik, väsimus jmt. Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Palaviku ja nõrkuse vm üldnähtude korral tuleks puhata. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Comirnaty vaktsiiniga on praeguseks vaktsineeritud enam kui 18 000 inimest, neist osa inimesi on saanud juba kaks doosi. Ravimiametile on vaktsineerimise esimesel kolmel nädalal teatatud erinevatest reaktsioonidest, mis tekkisid 10–40 minutit pärast vaktsineerimist. Nähtudena kirjeldati kuumatunnet ja higistamist, vererõhu kõikumisi, värisemist, tasakaaluhäireid, söögiisu tõusu, pearinglust. Samuti on teatatud näo tundlikkushäireid (näonaha, huulte või keele tuimust, „sipelgate jooksmist“, „surinaid“), mis paranesid ilma ravita mõne päevaga. Teada on antud ka süstekoha valust, tursest, punetusest, süstekäe valust ja tuimusest, samuti peavalust, pearinglusest, uimasusest, palavikust ja teistest mittetõsistest reaktsioonidest. Kõik inimesed paranesid paari päevaga või olid teatamise hetkel paranemas. Pikemalt saab esinenud kõrvaltoimete kokkuvõtteid lugeda ravimiameti veebilehel.

Millal võiks loota, et kõik Viimsi valla elanikud saavad vaktsineeritud? 

Kõigile soovijatele vaktsineerimise võimaldamiseni jõutakse praeguse hinnangu kohaselt sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest maikuus. Juhul, kui rohkem vaktsiine jõuab EL-i müügiloani ning Eestisse jõudvad kogused suurenevad, saab kõigile soovijatele vaktsineerimist võimaldada juba varem. Riskirühma kuuluvatele elanikele saab vaktsineerimist võimaldada praeguse hinnangu kohaselt veebruarikuust. Riskirühma vaktsineerimisega alustamisest teavitatakse ette.

COVID-19 vaktsineerimine