Maila Rikken on naine nagu orkester. Töötades igapäevaselt Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õendusjuhina, on ta samaaegselt haigla vaktsineerimismeeskonna liige. Ta osaleb ka heategevusliku LC Viimsi Ranna tegemistes, kus sel hooajal on tema kanda presidendi roll.
Kuidas Teie igapäevane töö haiglas hetkel välja näeb?
Sel kevadel täitub mul haiglas 15 aastat, sellest 11 kõrva-nina-kurguhaiguste keskuses. Meie tegeleme täna (4. märtsil – toim) veel plaanilise raviga. Mis homne päev toob, seda ei oska öelda, aga praegu toimuvad ambulatoorsed vastuvõtud ja töö jätkub ka statsionaaris. Operatsioonile saabuvad patsiendid on mõistagi Covid-19 suhtes testitud.
Kui kiiresti hetkel vastuvõtule pääseb?
Väga kiiresti. Meil ei ole kunagi olnud nii lühikesi järjekordi kui praegu. Põhjus on ilmselt selles, et kardetakse tulla, öeldakse operatsioonidest ära, kardetakse viiruseohu pärast. Ei juleta töölt ära tulla, kui mõni operatsioon nõuab näiteks mitmenädalast kodust taastumist. Kui hädavajadust pole, siis ei tulda. Saan nendest inimestest täiesti aru. Samas vahel võetakse ka puhkust, et tervist ravida.
Kas Teie ise tegelete ka vaktsineerimisega?
Jah, alustasime sellega haiglas juba 27. detsembril. Mind kutsuti samuti vaktsineerimismeeskonda, kus meie 15-liikmelisest tiimist on tänaseks saanud 50-pealine üksus. Teeme seda põhitöö kõrvalt või vabadel päevadel. Erinevad tööülesanded on meeskonnas ära jagatud. Oleme vaktsineerinud oma kolleege, meie juures on käinud nii hambaarstid kui ka sealne abipersonal, apteegitöötajad, õpetajad ja sotsiaalhoolekande töötajad.
Kuidas hindate vaktsineerimise sujuvust?
Sujub hästi, inimesed on tänulikud ja õnnelikud, et saavad vaktsiini, mida on kaua oodanud. Kahjuks juhtub ka seda, et end kirja pannud inimesed ei tule kohale ega teata sellest. Alati võib ette tulla, et jäädakse haigeks, aga siis peaks ikkagi teada andma. Doos on planeeritud, külmkapist välja võetud, võib-olla ka juba süstlasse pandud. Siinkohal hakkabki ajafaktor rolli mängima. Peame kiiresti leidma asendusinimese, kellele vaktsiini süstida. Mina olen saanud kaks Pfizer- BioNTechi vaktsiinidoosi, mis oli esimeses staadiumis ainus saadaolev vaktsiin. Mõned kolleegid jäid ootama ka Astra Zenecat. Olin oma otsuses vaktsineerida algusest peale kindel. Kui järg jõuab mu pereliikmete kätte, siis ka nemad lasevad end vaktsineerida.
Milline on inimeste meelestatus?
Eks pealkirjad meedias tekitavad hirmu ja ärevust. Käisime ka koolides vaktsineerimas ja osade koolide õpetajad ei julgenud end eriti vaktsineerida, see protsent on kohati kuni 50.
Käite iga päev linnas tööl, aga elate Viimsis. Mis Teile siin meeldib?
Ühelt poolt on Viimsi juba ise linna mõõtu. Kogukonnatunne on väga hea, ise elan Pärnamäel, mul on toredad naabrid, lastel on mugav koolis käia, kuigi üks lastest õpib juba linnas gümnaasiumis. Ilus loodus, meri, kino, varsti valmiv Artiumi keskus.
Rääkige palun oma tööst LC Viimsi Ranna presidendina.
LC Viimsi Ranna on naistele mõeldud klubi. Tegutseme viiendat hooaega, kasvuraskused on ületatud ning selleks hooajaks valiti mind presidendiks. Omal ajal sai klubi kokku ajalehekuulutuse peale. Liikmeid on hetkel 13. Kord kuus käime koos, iga kuu teisel teisipäeval on klubiõhtu Viimsi Rannarahva muuseumis, mis on jäänud meie pesapaigaks ja mille eest oleme väga tänulikud. Kuni olukord koroonarindel pole paranenud, korraldame virtuaalseid kohtumisi.
Milliseid heategevusprojekte olete jõudnud ellu viia?
Aastate jooksul oleme toetanud näiteks Viimsi kooli keskkonnaprojekte. Koostöös Viimsis asuva sõjamuuseumiga oleme mõisa hoovi Maria Laidoneri auks istutanud roosipeenrad, mida ise ka hooldame.
Anname panuse Viimsi elukeskkonna parandamisse ja aitame abivajajaid meie ümber. Oleme lühikese tegutsemisaja jooksul koristanud Haabneeme randa, pesnud Rannarahva muuseumi aknaid, kogunud raha SA Maarja Küla bussi ostmiseks, rõõmustanud Rannapere pansionaadi eakaid sünnipäevakommidega, toetanud Viimsi noorsportlaste spordiprillide ostu ja Viimsi heategevusballi loteriid maitsvate kingitustega.
Oma tegevuste rahastamiseks oleme osalenud, laatadel, Viimsi turul, erinevatel lionsite üritustel. Viimased on nüüd muidugi mõneks ajaks seisma jäänud. Hetkel on meil töös hüpokoera projekt, mis on abiks diabeetikutest lastele. Nimelt on hüpokoer spetsiaalse väljaõppe saanud koer, kes tunneb haistmismeele abil ära inimese veresuhkru taseme hälbe ning annab sellest märku. Koeratõug pole sel puhul oluline. Toetame läbi Eesti Diabeediliidu leitud koera koolitust, kes läheb abiks Viimsi perre, kus kasvab kaks diabeedihaiget last.
Lions-klubide 2020/2021 motoks on „Lahkus loeb“. Selle egiidi all jagasime sügisel näiteks Viimsi kooli juures helkureid. Koostöö Viimsi kooliga tekkis ajast, kui osalesin kooli hoolekogu tegevuses. Lähema tuleviku plaanidesse kuuluvad näiteks õuesõppelahendused.
Kuidas klubi sees on ülesanded ära jaotatud ning kas teie poole pöördutakse abipalvetega ka väljastpoolt?
Iga klubiõde panustab ideede ja tegudega vastavalt võimalustele ja tahtmisele. Presidendina käin kindlasti mõtteid välja, aga president pole ainuotsustaja – kõik arutatakse omavahel läbi. Enda toimetusi rahastame liikmemaksudest, heategevuseks kirjutame projekte, osaleme kodukohvikute päeval või korraldame üritusi, kui olukord seda lubab.
Viimsi vald annab koostöös LC Viimsi Rannaga välja aasta pere tunnustust. Miks seda oluliseks peate?
Jah, aasta pere valimised toimuvad juba teist korda. Loodame, et sellest kasvab välja pikaaegne traditsioon. Eelmisel aastal lähtusime Viimsis keskmes olnud keskkonnateemast ning valituks sai keskkonnaga tihedalt seotud pere. Oluline oli tegevuse mõju kogu Viimsile, oskus teisi kaasa tõmmata ja innustada. Selle aasta märksõna on haridus. Otsime peret, kes on seotud elukestva õppega, mõjutanud just kogukonda. Neid inimesi on siin palju ja loodame, et Viimsi inimesed leiavad nad üles ja seavad kandidaadiks.
Mis Teil klubitöös silma särama paneb?
Klubis on võimalus kohtuda erinevate elualade naistega, vahetada kogemusi, teha uusi ägedaid asju. Anda midagi kogukonnale tagasi. Jällegi, kui olukord võimaldab, teeme koos peredega üritusi. Pered toetavad meid ning me ei tee midagi pere arvelt. Kindlasti ootame ühinema uusi liikmeid. (Avafotol on Maila koos oma perega, toim)
LC Viimsi Ranna ÜLESKUTSE teotahtelistele naistele
Kui oled hingelt maailmaparandaja, Sulle läheb korda elu meie ümber, tahad aidata abivajajaid ning panustada keskkonnahoidu, siis anna meile endast teada!
Hea on head teha. Muidugi võib head teha igaüks omaette, kuid üheskoos suudame palju rohkem ja on ka toredam. Viimsi Ranna Lions Klubi on naisteklubi, mis asutati aastal 2016. Meie klubi on üks Eesti Lionsi piirkonna klubidest ja kuulub ülemaailmsesse heategevusorganisatsiooni Lions Clubs International, mis on oma rohkem kui 100 tegevusaasta jooksul korda saatnud palju heategusid. Lionsi organisatsiooni kaudu saame anda oma panuse ka üle-eestilistesse ja ülemaailmsetesse heategevusprojektidesse.
Kui soovid meie tegemistes kaasa lüüa ning veeta iga kuu teisel teisipäeval ühe vahva õhtu koos tegusate klubikaaslastega, siis kirjuta meile e-posti aadressil lcviimsiranna@gmail.com.
Fotod: erakogu
