Viimsi vallas paikneb keset suurt Forus spordihalli üks uus ja hubane loovteraapiatele ja lastele pühendunud teraapiakeskus.
See on paik, kus loovus ja tervis saavad täiesti uue tähenduse!
Viimsi Teraapiakeskuse missiooniks on pakkuda turvalist, loovat ja tervendavat keskkonda lastele, noortele ja nende peredele ning ajaga muuta kvaliteetne ja teaduspõhine loovteraapiate teenus Viimsi vallas võimalikult kättesaadavaks ja mugavaks. Lisaks igapäevasele teraapiatööle, korraldavad terapeudid ka erinevaid koostööprojekte, et võimaldada valla lastele rohkem toetustega teenuseid ning loovuse ja tervise teemalisi töötube ja laagreid.
Loovteraapia – võimalus toetada noorte heaolu
Kui mu kolleeg käis Aafrikas ühes koolis abiks, et leida koolijuhiga lahendusi olukorrale, et lastel ei oleks nii palju lahtiseid haavu, siis meie laste olukord siinpool ookeani ei ole küll nii absurdselt katastroofiline, ent meie laste haavad on pigem nähtamatud ja vaiksed, tihti summutatud hobide, meelelahutuse ja nutimaailma alla.
Periooditi kuulen terapeudina lapsevanemate poolt väidet, et hinded on ju korras, ju on kõik pigem hästi, kuid siiski on hakatud otsima abi väljastpoolt, sest ärevus koolimineku eest on kasvanud ülepea või igal hommikul kõht valutab…
Üks keskmine viienda klassi laps on juba suure tõenäosusega kokku puutunud – kui mitte ise, siis klassikaaslaste näol – kergemate või raskemate psüühikahäiretega. Erinevaid vaimseid häireid esineb elu jooksul umbes 40% inimestel ning igal kümnel lapsel esineb mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme. Ka see kurb tõde, et Eestis kogeb igakuiselt erineval viisil kiusamist ligi 25% õpilastest (PISA 2018 uuring), on juba aluseks, et iga neljas laps kannab endas igapäevaselt raskust, millega ta üksi toime ei tule. Selle raskuse all hakkab paraku ümber kujunema ka tema arenev psüühika. Minu enda isiklik teraapiaruumi statistika on see, et kui enne rääkisid lapsed koroonast ja kiusamisest, siis nüüd pigem Putinist ja sõjast.
Mida ette võtta?
Ent mida siis teha – kuidas noorteni paremini jõuda ja neid edukamalt toetada, et ei kannataks tervis ja heaolu?
Töötades laste ja noorte muusikaterapeudina nüüdseks juba üle kümne aasta, saan julgemalt väita, et omades teraapiakohtumistel lisaväärtust loovmeediumi näol, sünnib turvatunde loomine, ühishäälestumine ja koostöö lapsega kiiremalt ja efektiivsemalt. Eeskätt seetõttu, et tihti jõuavad ruumi lapsed, kes ei soovi rääkida või on madala koostöövalmidusega. Muusikalised tegevused üldjuhul tõstavad motivatsiooni koostööks ning heli on iseenesest juba väga sotsiaalne element – tähelepanu pole siis otseselt lapsel endal, vaid raskeid lugusid ja tundeid saab turvaliselt üle kanda muusikasse. Mõne lapse puhul ongi tegu 100% helilise suhtega, kus sõnad ei oma erilist tähendust, teine kirjutab laulu sisse kogu oma elu.
Kui töötasin Randvere koolis terapeudina, viisin läbi grupiteraapiat väikeklassi poistega, keda algselt ruumi kohale saada oli ikka tükk tegu. Puudumiste hulk ületas isegi sügisesi vihmaseid päevi. Ühel hetkel läks aga kooli peal jutt liikvele, et teraapias saab mängida ka elektrikitarri ja trumme ning ei läinudki pikalt, kui ukse vahele tekkisid vahetunnis võõraste poiste näod, kes uurisid, kuidas muusikateraapiaga saaks liituda. Abi algabki heast kontaktist ning kui usalduslik suhe on saavutatud, saab hakata üheskoos liikuma positiivsete muutuste suunas.
Ühe keerulise taustaga noorukiga ehitasime usaldust terve aasta, seni ta katsetas ja katsetas, et millal mul temast villand saab – ükskord lendas ootamatult kuum küünlavaha üle mu laua. Seni, kuni tema ootas reaktsiooni, et nüüd saab vist koju ära, leidsin, et lendav vaha on ju suurepärane inspiratsioon, et kirjutada sõnad tema eelmises tunnis loodud meloodiale. Muusikateraapia kontekstis saime temas peituva agressiooni füüsilisse pillimängu suunata, isiklike tunnete ja kogemuste baasilt laule luua ning paralleelselt tema isiksust ja olemust toetada. Võtmeelemendiks on pakkuda suhet ja keskkonda, kus kõik emotsioonid ja tunded on aktsepteeritud ja olulised ning et ka noor ise seda lõpuks mõistaks.
Peatähtis on edastada sõnumit, et elu ei olegi stabiilselt super ning ei peagi kõigega iseseisvalt hakkama saama. Lastele ja noortele peaks pakkuma piisavalt palju erinevaid võimalusi, et nad julgeks lõpuks abi küsida ning et nad ka suhestuksid selle pakutud abiga, et elu mõõnadele ja kändudele jätkusuutlikumalt vastu hakata.
Hetkevõimalused
Viimsi Teraapiakeskuse üheks eesmärgiks on läheneda olukorrale vallas vajaduspõhiselt ja viimaste aastate valguses on näha, et vaimset tuge ja tähelepanu vajavad eriti meie n-ö tava koolinoored, kellest ka paljud on juba sellel aastal keskusesse pöördunud. Sellest tulenevalt kujunes ka aasta kõige olulisemaks projektiks valla poolt rahastatud psühhosotsiaalset tuge vajavate koolinoorte muusikateraapia grupid ning loovuse ja tervise teemaline bänditeraapia laager. On positiivne näha, et Viimsi vald liigub suunal, kus soovitakse, et eriti lastele ja noortele oleksid erinevad tugiteenused järjest kvaliteetsemad ja kättesaadavamad.
Ees ootab soe ja pikk suvi – suurepärane aeg taastumiseks ja „juhtme seinast tõmbamiseks“ ning ehk ka ajaks, et inspireeruda ja valmistuda efektiivsemalt uueks õppeaastaks.
Kui oled märganud oma (9–13-a) koolilapse käitumises suuremaid muutuseid või üleüldist motivatsioonilangust, siis registreeri ta sel suvel toimuvasse loovuse ja tervise teemalisse suvelaagrisse.
Tutvu võimaluste ja projektiga www.viimsiteraapiakeskus.ee või kirjuta info@viimsiteraapiakeskus.ee!
Käll Kruusmägi
muusikaterapeut
Avafoto: Käll Kruusmägi, Viimsi Teraapiakeskuse looja, muusikaterapeut. Foto: erakogu
