Laste tervisliku kehakaalu hoidmine on tähtis kogu elu jooksu

Tervislikule kehakaalule pannakse alus juba imikueas. Praktiliselt ainus periood, mil ülekaal ei ole probleemiks, on see aeg, kui beebi on ainult rinnapiimatoidul. Muude toitudega, sealhulgas piimaseguga, üle toidetud beebidest saavad suurema tõenäosusega ülekaalulised lapsed ja ülekaalulised lapsed kasvavad tavaliselt rasvunud täiskasvanuteks. Doktor Piret Rospu selgitab kaaluprobleeme ka Viimsi Teatajale.

Mida tähendavad sõnad rasvunud ja ülekaaluline?

Lihtsalt öeldes – ülekaal on kergem variant ja rasvumine on siis, kui kaalu on juba palju üle. Ülekaalu ja rasvumist peegeldab pikkuse ja kaalu omavaheline vahekord – kehamassiindeks. Laste kehamassiindeksi normid sõltuvad vanusest. Kuna see on aja jooksul pidevas muutumises, on lastel ülekaalu ja rasvumise hindamiseks eraldi tabelid. Seda, kas kehamassiindeks on normaalne (kas pikkus ja kaal on omavahel õiges suhtes), võib küsida oma kooliõe või perearsti käest.

Piret Rospu Foto: Helin Loik-Tomson

Mis põhjustab ülekaalu?

Enamasti on seal kaks osapoolt: söömine ja liikumine. Kehakaalu suurendavad kaloririkkad toidud, nagu maiustused, magusad joogid, krõpsud, friikartulid – nendes toitudes on palju energiat, aga vähe seda, mida keha kasvamiseks ja igapäevaseks toimimiseks vajab.

Hea oleks, kui lapsel oleksid kindlad söögikorrad ja nende vahel mõned kerged vahepalad. Hommikusöögi söömine on hea harjumus – paljud teaduslikud uuringud näitavad, et hommikusööki söövatel lastel on lihtsam tervislikku kehakaalu hoida. Ideaalis sööks laps iga päev vähemalt viit erinevat värvi puu- või köögivilju ja vähemalt ühel korral päevas sooja toitu.

Teine pool on liikumine. Iga laps vajab vähemalt tund aega aktiivset kehalist tegevust päevas – see tähendab niisugust tegutsemist, et südametöö muutub kiiremaks ja hingamine sügavamaks. Liikumine ei pea olema ilmtingimata trennis – väga hästi sobivad ka jalgrattasõit, jalgsi kooli-koju minek, koeraga väljas käimine, trepist liikumine.

Kõik see tund aega ei pea ka järjest olema, võibki jagada juppidena päeva peale ära.

Kurb on see, et näiteks 11–15-aastastest lastest saab oma keha vajadustele vastavalt liikuda ainult 16% – see on vähem kui iga viies laps. Seetõttu on Eestis algatatud ka niisugune ettevõtmine nagu Liikuma kutsuv kool.

Kas kurb meel, masendus või depressioon võivad ka kaalu tõsta?

Jah, kaudselt küll. Kurb meel ja masendus iseenesest kaalu ei mõjuta, aga mõned lapsed kasutavad halva enesetunde leevendamiseks toitu. Kui väiksest saati on varba äralöömise ja nutmise peale lohutuseks kommi pakutud – sedasi tekibki seos, et kui midagi on pahasti, siis toit aitab.

Paraku kipuvad masenduse leevendamiseks söödavad niinimetatud „lohutustoidud“ olema enamjaolt magusad ja rasvased – jäätis, pitsa, krõpsud… Samamoodi on masendusega inimestel raskem leida endas jõudu, et kodus trenni teha või välja jalutama minna.

Üks asi, mis meeleoluhäiretega kipub paigast ära minema, on uni. Lühikesed unetunnid ja rahutu uni soodustab omakorda päeval ebatervislikku ja mõõdutundetut söömist. Magamata ööle järgnev peavalu ja üldine kehvem enesetunne ei kutsu ka liigutama.

Tegelikult näitavad teaduslikud uuringud, et tervislik toitumine (puu- ja köögiviljad, kala, oliiviõli, täisteratooted) mõjutab ajutegevust soodsalt ja võib aidata meeleolu parandada. Samuti võib masenduse vastu aidata kehaline tegevus – lihastöö ajal vabanevad kehas mitmesugused kemikaalid, mis kannavad narkootikumidele sarnaseid nimesid (endokannabinoidid, endopioidid, endorfiinid) ja millel on ajus naudingutunnet või rõõmu soodustavad mõjud.

Millal on asi juba nii kriitiline, et tuleb arsti poole pöörduda?

Ülekaaluga on nii, et mida varem seda märgata ja reageerida, seda kergem on kaalu normaalsele rajale tagasi suunata. On päris tavaline, et vanemad ei märka oma laste ülekaalu või isegi rasvumist ja peavad seda normaalseks.

Lihtsamatel juhtudel, kui kaalu kiiret lisandumist varakult märgata, on abi kergetest nõuannetest tarvitada puu- ja köögivilju, hoida kinni regulaarsetest söögikordadest ja piisavalt palju liikuda. Mida suurem on üleliigne kaal, seda raskem on sellega võidelda.

Kuidas mõjutab tervist alakaal?

Alakaal, kui see on tekkinud vale toitumise või toitumise ja treeningute ebasobiva tasakaalu tagajärjel, võib keha väga tõsiselt mõjutada. Kui rääkida söömishäiretest nagu anorexia nervosa ja bulimia nervosa, siis nende haiguste tekitatud alakaalu mõju tervisele algab lihtsamatest asjadest nagu kõhukinnisus, pidev külmatunne, juuste õhenemine, aeglane südametöö ja madal vererõhk.

Alakaalu ja alatoitumise pikemal püsimisel hakkavad kujunema tõsisemad nähud, näiteks lihasmassi kadu, immuunsuse langus ja tütarlastel menstruatsioonide lakkamine. Alatoitlusest tingitud pöördumatud kahjustused, mis jäävad elu lõpuni, on luutiheduse vähenemine ja ajukahjustus.

Kas lapse kaalu jälgimine on lapse enda asi?

Laps kasvab perekonnas ja tervislike harjumuste kujundamine on kogu pere ülesanne. Kui pere söömisharjumused on vildakad ja liikumine pole kombeks, on lapsel üksinda seda murda väga raske. Teismelistel, kelle arenguülesandeks on perekonnast eraldumine ja oma isiksuse leidmine, on erinevate söömis- ja liikumisharjumuste kujundamine juba rohkem võimalik, kuid selliseid suuri eluviisi asju on kindlasti kergem juurutada, kui tegevuses on kogu perekond.

Üks asi, mis laste tervist väga positiivselt mõjutab, on kogu perega koos söömine. Mõju laste tervisele muutub nähtavaks alates sellest, kui pere kohtub söögilauas vähemalt kolm korda nädalas, parim oleks viis-seitse korda nädalas. Koos söömine annab lisaks toidu tarvitamisele ka võimaluse rääkida, mida tehtud on või mis plaanis on, nuputada tegevusi nädalavahetuseks või puhkusteks ja lihtsalt ühiselt koos olla. Nutiseadmed tuleks pere ühisest söögilauast eemal hoida.

Lihtsad soovitused oma kehakaalu hoidmiseks

* hommikusöök

* vähemalt üks kord päevas söö sooja toitu

* regulaarsed toidukorrad ja mitte liiga pikad pausid toidukordade vahel

* kogu perega koos söömine vähemalt kolmel korral nädalas

* söö viit erinevat värvi puu- ja köögivilju iga päev

* menüüs peaksid olema esindatud kõik toiduainete grupid: täisteratooted, kala, muna, liha, piimatooted, puu- ja köögiviljad, marjad, toiduõlid. Ainus toiduainete grupp, mida keha tegelikult toimimiseks ei vaja, on maiustused

* normaalne uni

* iga päev aktiivne liikumine vähemalt 60 minutit

* uuri Tervise Arengu Instituudi tasuta Toitumisprogrammi rakendust  veebiaadressil tap.nutridata.ee