Kui ema Annega huvikeskusesse jõudis, oli koolitus juba alanud. Avaras ja valgusküllases ruumis oli emasid ja isasid, lapseootel, titadega, väikelastega, perega ja üksinda. Õpetaja kutsus saabujad lahkelt edasi ja ema sättis end pisikese tütrega mugavalt sisse. Õppimine võis alata.

On reede, kell saanud 11 ja Viimsi huvikeskuses algamas järjekordne lapsevanemate õpihommik koolitussarjas “Õppiv lapsevanem”. Koolituste eesmärk on olla lapsevanematele toeks lapse arenemise ja kasvatamisega seotud teemadel. Õppijad on lapsevanemad, kelle ühiseks huviks ja vajaduseks on mõista ning toetada seda, kuidas lapsest areneb inimene. On täheldatud, et arengut ei saa kiirendada, küll aga toetada või takistada. Mis areng on, kuidas see tekib või ei teki, milles see väljendub ning kuidas seda toetada ─ seda koos õpitaksegi.

Õppimisvõimalusi loob erinevate tegevuste kaudu Kristi Arendi, kahe lapse ema, andragoogika magister, täiskasvanute koolitaja, lapsevanemate nõustaja ja suhtlemistreener. Õpihommikutel osalenud vanem tunneb end enesekindlamalt, tajub lapsi, maailma, teisi ja iseennast tõenäoliselt teistmoodi kui enne seda. Õppimine innustab teemasid ise sügavamalt edasi uurima ning katsetama.

Osalema on oodatud lapseootel, titade, väike- ja kooliealiste laste vanemad ja vanavanemad – kõik, kes on huvitatud inimese arengust, tervisest ja õppimisest. Soovitatav on osaleda koolitussarja kõigil või enamikul koolitustel, sest õpiteemad on üksteisega seotud ning moodustavad terviku. Koolitusgrupi suurus on 6-12 inimest.
Õppimist saab lahti mõtestada erinevate küsimuste kaudu. Mis on õppimine, mida see tähendab? Kuidas ja millal õppimine toimub või ei toimu? Kas koolitusel käimine on õppimine? Kas koolitusest õppimiseks piisab? Mida õppimine eeldab? Kuidas õppimist võimaldada? Kuidas täiskasvanud õpivad? Need on küsimused ja teemad, millega tuleb täiskasvanute koolitamisel arvestada.

Koolitamine on eetiline valdkond ja inimeste arengu toetamisega tihedalt seotud. Seetõttu oli minu, loo autori huvi adragoogika magistriõpingute ajal suunatud just lapsevanemate koolitajate eetilistele väärtustele. Pere, laste ja suhetega seotud teemad on eriti tundlikud, olulised ja haavatavad. Usun, et iga täiskasvanu saab aru, miks need teemad vajavad tähelepanu ja (p)arendamist. Sageli ei pruugi me seda endale teadvustada.

Mida eeldavad sellised isiklikud eluliselt olulised teemad õppijalt, koolitajalt ja koolituselt? Koolitajalt eelkõige teatud isiksuseomadusi, pidevat eneseteadvustamist ja reflekteerimist, erinevaid teadmisi, oskusi ning isiklikku kogemust. Mis teeb koolituse väärtuslikuks? Milline koolitus(teema) on väärtuslik? Kas avaksin end ja arutaksin isiklikke teemasid meelsamini suures auditooriumis või pigem väiksearvulises ja hubases õhkkonnas? Kas eelistan loenguvormi, kus küsimustele ja arvamustele ning osalejate vajadustele pole kohta, või õpin rohkem siis, kui saan ka ise aktiivselt osaleda ─ kaasa rääkida, teha, küsida ja teiste lugusid kuulda? Kuidas ja kus saan õppida päevasel ajal koos sülelapsega ja kus ilma lapseta? Kas vajan kiireid “sotsiaalseid plaastreid” või tahan tervikpilti hoomata ja sügavamalt mõista, mis, miks ja kuidas? Millised on minu vajadused, harjumused, väärtused, uskumused, teadmised ja oskused? Miks vanemaharidusse investeerida?

On paratamatu tõsiasi, et oleme kõik omavahel seotud. Kas sellele on alternatiivi, küsib mõtleja Gregory Bateson. Albert Einstein ütles oma õpilastele, et ärge kunagi pidage õpinguid kohustuseks, vaid hoopis kadestamisväärseks võimaluseks õppida tundma vaimuvalla ilu vabastavat mõju nii isiklikuks rõõmuks kui ka kogukonna hüveks.
Informatsioon koolitussarja “Õppiv lapsevanem” teemade, ajakava, koolitaja, osalemistingimuste ja registreerumise kohta leiate Viimsi huvikeskuse veebilehel ja Facebooki lehel “Emade Sõsarkond”. Küsimuste korral kirjutage: Kristi.arendi@gmail.com.

Koolitussarjas peatume järgmistel teemadel:

  1. 20.09 Lapsest areneb inimene – kas ja kuidas?
    Sissejuhatus koolitussarja. Laps kui meeleorgan ja potentsiaalne inimene. Lapse vajadused ja tervikliku arengu eeldused. Lapsepõlve eetilised ja füsioloogilised mõjud. Vanema ja lapse suhe – tähtsaim side terveks eluks. Eetika.
  2. 27.09 Imetamise ABC – teadlikult ja loomulikult.
    Imetamise füsioloogia, mured ja rõõmud. Efektiivse imetamise eeldused ja takistused. Imetamine kui loomulik toitmisviis ja mitte ainult. Lapse toiduvajadus, näljamärgid, tissirallid ja -streigid. Rindade erinevad seisundid, vaevused, põhjused, lahendused ja leevendused.
  3. 4.10 Lähedus ja eetilised väärtused – lapse arengu võtmetegurid.
    Lähedus on võtmetegur lapse füüsilises ja psüühilises arengus ning tervises. Esimesel eluaastal, mil laps areneb minutitega ja mil pannakse alus seotuse stiilile – suhtumisele endasse ja teistesse, emotsioonidele ja käitumisele. Lapsevanema eetika ja eetilised väärtused.
  4. 11.10 Lapse uni ja magamine – miks ta ei maga ja kuidas magab?
    Imiku ja väikelapse uni ning magamine. Uni kui keerukalt reguleeritud korrapärane protsess. Une funktsioon organismis, unevajadus ja und mõjutavad tegurid. Kuidas soodustada rahulikult uinumist ja kvaliteetset und?
  5. 18.10 Naerunägu, nutulaul ja jonnipusa – aitäh, et mõistate!
    Naer, nutt ja jonn – mis, milleks ja millal? Lapse emotsionaalne areng. Emotsioonid kui sisemised foorituled – mis toimub organismis? Agressioon ja agressiivsus. Kuidas vanemana teadlikult ja turvaliselt käituda?
  6. R, 1.11 Lapsega suhtlemine – kaosest koosloomiseni.
    Suhtlemine on suhete ja tervise alus, aitab vajadusi rahuldada. Vanema roll on osata suhelda last mõistes, mitte hukka mõistes ja olla lastele eeskujuks, et lapsel oleks turvaline kasvada ja olla hinnatud sõber ning mängukaaslane. Kuidas rääkida lapsega nii, et ta aru saaks? Kuidas end kehtestada, mitte lapsega manipuleerida?
  7. 8.11 Mina olen mina – selgroog ja lihased.
    Enesehinnang ja enesekindlus – mis ja milleks? Kas ja kuidas mõjutab enesehinnang tervist? Kuidas lapse enesehinnangu ja -kindluse kujunemist toetada?
  8. 15.11 Lapse seksuaalne areng – loomulikult loomulikust.
    Seksuaalsus on inimeseks olemise osa ja tihedalt seotud lapsepõlves kogetuga, mõjutab enesehinnangut ja tervist. Mida teada, tähele panna, kuidas lapsevanemana käituda?
  9. 29.11 Ainulaadne laps – armastusväärne ja andekas!
    Kes on armastusväärne ja kes on andekas? Võimed, anded, oskused. Intelligentsus, loovus ja pühendumus. Mida vanemana teada, tähele panna ja teha lapse andekuse väljendumisel?
  10. 6.12 Lapsed nutikas maailmas – võta heaks või anna andeks?
    Neti ja nuti, küber ja digi – laps, telefon, arvuti ja internet. Oht või võimalus? Vajadus või sõltuvus? Eeldus või kohustus? Foobia või meelerahu? Mida me teame, näeme ja tunneme ning mida mitte?