Küllap on igaühel pereliikmeid või tuttavaid, kes on põdenud koroonaviirust. Ühel kulgeb haigus väga kergelt, teisel aga mitte. On ka neid, kes kaotavad selle tagajärjel elu. Erahaigla Fertilitas juhataja dr Ivo Saarma sõnul ei ole koroonaviirus lihtne haigus ning vaktsineerimine on selle leviku peatamiseks määrava tähtsusega.
Covid-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. Näiteks vajab keskmiselt 7% haigestunuid haiglaravi, haiglapatsientide suremus on 14%, ellujäänutest tekivad paljudel aga püsivad tervisekahjustused. Kuigi vaktsineerimine ei garanteeri, et inimene viirusega ei nakatu, siis kõik Eestis saadaolevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist: vaktsineerimata inimesel on enam kui 8 korda suurem tõenäosus COVIDisse nakatudes haigust raskelt põdeda.
Dr Saarmal on tuua näiteid koroonaviiruse läbipõdemisest nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimeste puhul. Näiteks põdes viiruse läbi tema 40-aastane vaktsineeritud kolleeg, aga teist kuud ei tunne inimene enam ei lõhna ega maitset. Lisaks väsimus, energiapuudus. „Tegemist ei ole lihtsa haigusega, kuigi tänu vaktsiinile põdes kolleeg haiguse läbi suhteliselt kergelt. See on müstiline haigus ja ei ole võimalik ennustada, kui kergelt või raskelt keegi seda põeb. See ei sõltu alati füüsilisest vormist. Täiesti terved inimesed murduvad selle viirusega ja seetõttu on see haigus hirmutav. Me ei oska täna ennustada, keda see tapab ja keda mitte,“ kommenteerib dr Saarma, kelle 60ndates eluaastates sportlik sõber sai koroona eelmise aasta märtsis, mil ta oli veel, nagu suurem osa elanikkonnast tollal, vaktsineerimata. Sõber, kes polnud varem elus haige olnud, oli peaaegu nädal aega intensiivravis. Õnneks ta paranes. Samas teab dr Saarma 37-aastast, kel ei olnud mingeid kaasuvaid haigusi, aga kes suri koroonaviiruse kätte.
Miks mõnel inimesel kulgeb koroonaviiruse põdemine väga raskelt, mõnel väga lihtsalt? „Ei tea, see viirus on suuteline muteeruma kiiresti, poeb igalt pool läbi. Ta on täis üllatusi ja seetõttu on ta hirmutav. Kardan enim seda, et kui tal lastakse levida, siis viiruse tänane tüvi muutub veelgi hirmsamaks,“ vastab dr Saarma.
Kogemus, mida ei soovi kellelegi
Seda, et Covid-19 põdemine võib kulgeda väga erinevat moodi, kinnitavad ka mitme viimsilase kogemused. 66-aastane Püünsi küla elanik Aivar Lepassaar nakatus koroonasse esimese laine ajal.
Aivar on ehitusettevõtja. Ta on abielus ning tal on üks laps ja üks lapselaps. Ta on terve elu sporti teinud, tegelenud kergejõustikuga, nüüd aga mängib tennist ja sõidab jalgrattaga. Koroonaviirus murdis selle terve, sportliku mehe mullu talvel nii karmilt maha, et kiirabi viis ta intensiivravisse. „Olime 2020. aasta märtsis Prantsusmaal suusatamas ja meid jäeti tagasi tulles lennukist maha. Oli suur segadus lennujaamas, passisime seal pikalt ja saime alles järgmisel päeval tulema,“ meenutab Aivar. Koduses karantiinis olles tekkis tal nädal pärast saabumist kõrge palavik. Koroonatest osutus nii mehel kui ka ta sümptomiteta abikaasal positiivseks.
Aivari palavik aga ei kadunud. „Mõtlesin, et higistan välja, küll läheb üle, aga ei läinud. Palavik ei langenud, siis kadusid ka maitsemeel ja lõhnataju. 6–7 päeva olin palavikuga kodus, pesumasin töötas pidevalt, kõik linad-särgid olid higist läbimärjad. Lõpuks kutsus naine mulle kiirabi, mind viidi haiglasse, kus selgus, et hapnikusisaldus veres oli väga madal. Selle peale paigutati mind intensiivi, kus sain lisahapnikku. Kopsukompuuter, mis mulle haiglas tehti, oli arstide meelest kohutav – kopsud puha koroonakoldeid täis,“ räägib ta oma kannatustest.
Kõige hirmsam õhtu haiglas oli Aivari jaoks see, kui ta mõtles oma 65-aastaselt surnud emale. „Kartsin, et sama stsenaarium kordub ja et ka mina pean 65-aastasena siit ilmast lahkuma,“ meenutab mees, kes veetis haiglas kokku kaks nädalat „voolikud küljes“, ärkvel, siiber voodi kõrval, enne kui paranema hakkas. „Mul oli tugev närvivalu, mis andis tunda seljast kuni hüppeliigeseni – vana vigastuse koht. See haigus leidis üles mu kõige nõrgema koha ja see valu annab siiani tunda,“ kirjeldab ta.
Nüüdseks on Aivar ja ta abikaasa kaks korda Pfizeriga vaktsineeritud ja ootavad kolmandat ehk tõhustusdoosi. Vaktsineerimine tõi endaga kaasa väikese palaviku samal õhtul, aga järgmiseks hommikuks oli juba kõik korras. Aivar soovitab kindlasti vaktsineerida. „Koroona on niitnud mitu mu sportlikku sõpra jalapealt. Ja sellist kogemust, mille mina sain, ei soovi küll kellelegi. Tahaks juba normaalsesse ellu tagasi,“ ütleb ta.
11 haiglapäeva viis 11 kilo
79-aastane Randvere küla elanik Vaabo Annus on ehitusinsenerina eluaeg teid ja sildu ehitanud, lisaks ka mõned eramud. Juba üle 20 aasta on mees pensionil, aga töötab ikka oma erialal nii, et vaid paar–kolm nädalat aastas puhkab – sellest on Vaabo meelest küllalt. Haige ei ole ta eriti olnud, v.a mõned luumurrud, alkoholi pole eriti võtnud, see-eest on 54 aastat orienteerumisega tegelenud. Tööl käib sellepärast, et armastab reisida ja see on teatavasti kulukas lõbu. Vaabo on abielus, tal on kaks last, kuus lapselast ja kaks lapselapselast.
Kui Vaabo mullu detsembris koroonasse jäi, ei olnud ta vaktsineeritud. Esialgu arvas, et külmetas objektil. Oli ka väike palavik. Kust ta viiruse sai, seda ta täpselt ei teagi, aga ilmselt pojalt, kes oli enese teadmata viirust kandes korraks vanemate juurest läbi tulnud.
Haigus hakkas pihta nii, et enesetunne läks kehvaks. Kõht oli tühi, aga miski sees ei püsinud. Peale paari-kolme päeva kutsus abikaasa mehele kiirabi. Jõulud ja uue aasta veetis Vaabo haiglas, suurema osa sellest magades. Kokku pidi ta olema haiglaravil 11 päeva ja kaotas selle ajaga 11 kg kehakaalust.
Tänavu suvel lasi Vaabo end Jansseni vaktsiiniga vaktsineerida, kuna tahtis sõbraga Poola sõita: „Parem olgu see süst tehtud,“ nagu ta ise ütleb. Kõrvalmõjusid pärast vaktsineerimist ta ei tundud.
Väsimus, mis kestis pikalt
16-aastane Kelvingi elanik Elis Kaev õpib Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 10. klassis. Sisseastumiskatsed kooli tegi ta tänavu koroonat põdedes, nimelt jäi ta märtsis haigeks. Viiruse sai ta oma emalt.
Esimestel päevadel olid tal palavik ja nohu, millele lisandus suur väsimus. Haigusest sai tüdruk terveks umbes 10 päevaga, aga alles juunikuuks sai ta oma jõu tagasi. Purjetamisega tegelev tüdruk sai ujumisvõistlustel aru, et ta kopsumaht on viiruse põdemise tõttu väiksemaks jäänud, enam ei olnud sellist võhma nagu varem.
Nüüdseks on Elis Modernaga vaktsineeritud. Pärast vaktsineerimist tekkisid tal korraks palavik, peavalu ja külmatunne, aga juba ülejärgmisel päeval läks ta taas trenni. Elis soovitab kõigil vaktsineerida. „Seda soovitavad ka arstid ja ma usaldan arste,“ ütleb ta.
Parim viis viiruse pidurdamiseks on vaktsineerimine
Viimsis asuvas erahaiglas Fertilitas on tänaseks Covid-19 vastu vaktsiini saanud juba 30 000 inimest. Sellest aga ei piisa. Dr Ivo Saarma ütleb, et ainus viis koroonaviirusega hakkama saada on vaktsineerida, seni jäävad haigusepuhangud lainetena kestma. „Kõik ülejäänud meetodid on ajutise iseloomuga,“ on doktor mures.
„Jah, meile võib tunduda, et koroonaviiruse leviku ohjamiseks seatud piirangud on inimõigusi rikkuvad, aga Covid-19 – see on ju nagu sõda! Me ei saa elada sõjas rahuaja reeglite järgi, muidu me seda sõda ei võida. Kui sõda läbi saab, siis on jälle rahuaja reeglid,“ võrdleb dr Saarma pandeemiat sõjaga.
„Vaktsineeritud inimesed haigestuvad koroonaviirusesse 4–5 korda harvem. Kõigi maailma riikide praktika kinnitab, et haiglas olevatest patsientidest on 80% vaktsineerimata. Nendest, kes surevad, on valdav enamus vaktsineerimata. Ka nendest, kes vajavad kallist ja keerulist intensiivravi, on enamus vaktsineerimata. Kas need ei ole siis piisavad argumendid?“ küsib dr Saarma vaktsineerimises kahtlejatelt.
Aga vaktsineeritud ju haigestuvad samuti? „Ükski vaktsiin ei anna 100%-list kaitset. See on algusest peale teada olnud, aga vaktsineeritud inimesed haigestuvad oluliselt harvem, surevad vähem, nad ei koorma haiglaid ega kurna riiki välja.“
Kuidas seletada vajadust vaktsineerida vaktsiinivastasele? Ka Ivo Saarma isegi on pidanud nn antivakseriga vaidlema. Tegu oli doktori lähihõimlasega, kel lõpuks said kõik vastuargumendid otsa, alles jäi vaid: „Minu keha, minu otsus.“
„Aga vaat ei ole nii, et sinu keha, sinu otsus. Sa ju ohustad teisi, kui jätad ennast vaktsineerimata!“ sõnab doktor. „Vaktsiinivastased ohustavad oma pereliikmeid. Mina pigem ohustaks ennast, kui oma lapsi ja vanemaid. Tänases maailmas määrabki professionaalsuse see, kuivõrd sa oskad tohutus infotulvas, kus esineb vale ja tõde läbisegi, õigeid vastuseid üles leida. Arstid oskavad selles info-ookeanis orienteeruda, mistõttu tasub usaldada neid. Mul on tunne, et osa vaktsineerimisvastastest ei ootagi mingeid argumente, vaid riigilt käsklust. Siis oleks neil lihtsam iseendi ja oma sõprade ees – nad saaksid öelda, et nad ise ei tahtnud, aga pidid tegema.“
Ivo Saarma elas hiljuti kaks kuud Hispaanias piirkonnas, kus 90% täiskasvanud elanikkonnast oli vaktsineeritud. 60+ vanusegrupis oli vaktsineeritute osakaal ligi 100%. Kuidas see saavutati? „Väga lihtsalt – vaktsineerimata inimesed võisid käia ainult toidupoes. Kui see olukord oli kestnud kaks kuud, tormasid kõik vaktsineerima. Ja pärast sellist sulgemisperioodi ei pidanud ka maskikandmise vajadust enam kellelegi meelde tuletama,“ meenutab ta.
Räägime kõrvalmõjudest
„Minu küsimus on, kust tuleb vastumeelsus vaktsiinide suhtes? Eesti rahvas sööb ju kahe peoga ravimeid sisse, aga vaktsiine kardetakse, kuigi vaktsiinide kõrvalmõjud ei ole suuremad kui teistel ravimitel, vaid enamasti on ohud väiksemad. Ma mõistsin vaktsiiniskeptikuid alguses, kui see viirus tuli, sest siis oli kõik nii uus. See oli siis inimlik ja neid ma hukka ei mõistagi, kes alguses olid ettevaatlikud. Infot on tohutult juurde tulnud, sadu miljoneid inimesi üle kogu maailma on vaktsineeritud ja ei ole tulnud tulemusi, mis kinnitaksid vaktsiinide kahjulikku mõju. Vastupidi, vaktsiinide kasulikud mõjud ületavad kordades kõrvalnähtudega seotud riske. Kõrvalnähud, mida on välja toodud, näiteks palavik või valu süstimiskohas, ei ole midagi iseäralikku. Osa inimesi reageerib igale vaktsineerimisele nii,“ rahustab doktor.
„Vastuargumendid vaktsineerimisele on manipuleeritud, need ei ole tõenduspõhised. Tõsi, on mõni vastamata küsimus, me ei tea veel kõiki vastuseid. Me ei tea, mis on Covid-19 vaktsiinide viie aasta kaugtulemused. Need on veel puudu, aga tänane tehnoloogia ja ravimitööstus annavad 99%-lise kindluse, et sealt ei ole tulevikus midagi halba oodata,“ väidab ta ja lisab: „mRNA vaktsiinid nagu Pfizer ja Moderna on geniaalse põhimõttega – nendega ei viida organismi võõrast valku, vaid pannakse oma keha rakud viirusega võitlema.“
Kust on vaktsiinivastasus pärit? „See tekkis 1970-80ndatel, mil osadel vaktsiinidel oli palju kõrvalnähte. Levitati teadlikult valeinfot, mis lõpuks päädis kohtuprotsessidega, kus selgus, et andmeid oli võltsitud ja niinimetatud teadus oli pseudoteadus. Kuni tänaseni on olemas huvigrupid, kes teenivad vaktsiiniskeptikute pealt kasu ning ei ole sugugi tõsi, et ainuke kasusaaja on vaktsiinitootja,“ sõnab dr Saarma.
Covid tapab
Kas on olemas inimesi, kel on koroonavaktsiini või maski suhtes meditsiiniline vastunäidustus? „Tegelikult ei ole. Igal juhul on Covid haigusena kordades hullem kui mõned kaasuvad kõrvalnähud vaktsineerimisel. Covid tapab. Need üksikud rasked tüsistused, mida on vaktsiiniga seostatud on sama esinemissagedusega kui jääda igapäeva liikluses auto alla. Kas me jätame nüüd tänavale minemata,“ imestab doktor.
„Kui algul arvati, et väga nõrkadele, haigetele, rasedatele ja lastele ei maksa vaktsiini teha, siis nüüd ollakse üha enam üksmeelel, et kõik inimesed võiks ära vaktsineerida. Tõenduspõhiseid uuringuid leiab ohutuse kohta piisavalt. Isegi tõhustusdoose soovitatakse rasedatele, ei pea ootama sünnitamist. Sama kehtib laste kohta – muidu nad ju aitavad viirust levitada. Kui vaktsineerimine üldse lõpetada, siis siirdume tagasi keskaega. Siis hakkavad lapsed „difteeriasse jm lastehaigustesse surema. Tasub natukenegi ajalugu uurida, kõik tuleb tagasi, kui me ei ole valvsad,“ hoiatab dr Saarma.
„Eestis on kulunud 50 miljonit eurot Covid-haigete raviks. Terve rida plaanilisi haigeid jääb ravimata, vaktsineerimata Covid-haiged kurnavad meie meditsiinisüsteemi. Covid-19 jääb kestma igavesti, kui inimesed ei vaktsineeri ennast. Tuleb nii teha, et see ei kestaks igavesti. Kui õnnestuks vaktsineerida 90% elanikkonnast, siis muutuks Covid-19 sarnaseks iga teise sesoonse viirushaigusega. Ta ei kao ära, aga normaalne elu saaks jätkuda,“ usub ta.
Fertilitase kogemused vaktsineerimisega
„Oleme vaktsineerinud 30 000 patsienti ja ma ei ole mitte ühtegi rasket kõrvalnähtu näinud. Paaril inimesel hakkas süstijärgselt korraks paha, aga osadel inimestel hakkabki ükspuha mis süsti peale paha. Ainult ühe patsiendi oleme pidanud saatma kiirabiga haiglasse jälgimisele, aga ka see juhtum lahenes. Selgus, et inimesel oli paha juba varem, pikka aega umbses ruumis umbse maskiga järjekorras seismine oli oma töö teinud,“ räägib doktor.
Kuidas edasi?
Dr Ivo Saarma leiab, et normaalse elu juurde tagasi saame ainult läbi vaktsineerimise. On viimane aeg ümber otsustada, tõendusmaterjali on piisavalt, et vaktsineerimine on ohutu. Ei ole teisi meetodeid. Piirangud ei kaota viirust mitte kunagi, oleks aeg sellest aru saada. Nagu piirangud kaotatakse, on probleem tagasi. Ka koroonaravimid pole imevahend, vaid vähendavad ohtusid, kuid ei aita viirust vältida ega ravi seda ka välja. Naljakas on kuulda, et mõni poliitik räägib neist kui mingitest imevahenditest. Tegelikult pole nende efektiivsus lõpuni selge ja pigem tasub siin olla veel reserveeritum. Maskikandmine, sulgemised – need kõik on ajutised meetmed. See haigus tuleb tagasi, kui kriitiline osa rahvast on vaktsineerimata,“ paneb dr Saarma südamele.
Loe rohkem Covid-19 vaktsiinide kohta vaktsineeri.ee veebilehelt.
Hea viimsilane!
Kui soovid jagada oma kogemust koroonaviiruse põdemise või vaktsineerimisega seoses, siis võta ühendust Viimsi Teataja toimetajaga e-posti aadressil merilin.piirsalu@viimsivv.ee.
