Viimsi Äritare 3. korrusel teeb viimsilastele uksed lahti Viimsi Psühhiaatriakliinik, mis võtab vastu nii noori kui ka vanu. Täpsema ülevaate tegevusest annavad vaimse tervise õde ja juhatuse liige Elisabeth Hallimäe ning psühhiaater ja juhatuse liige dr Maiko Kangro.
Viimsi Psühhiaatriakliinik on erialaspetsialistide poolt loodud eriarstiabi, õendusabi ja psühholoogilist abi pakkuv kliinik Viimsis. 2020. aastal alustati planeerimise ning ruumide sobivaks ehitamisega, pidades silmas, et psühhiaatria on stigmatiseeritud valdkond ning üritades jälgida põhjamaadele omast stiili, kus vaimse tervise teenused ei ole koondunud haiglasse, vaid asuvad kohas, kus on ka muud täiesti erinevaid teenuseid pakkuvaid asutused. Ettevõte tegutseb ainult Viimsis, kuid võimalikud on ka kojukutsed.
Milliseid teenuseid te pakute?
Viimsi Psühhiaatriakliinik pakub ambulatoorseid psühhiaatri, vaimse tervise õe, psühholoogi ning hingehoidja vastuvõtte. Meil on ka päevaraviks sobivad ruumid, kus esialgu pakutaksedetoksikatsiooni alkoholivõõrutuseks, kuid hiljem plaanime päevaraviteenuseid lisada. Pakume abi peamiselt erinevate meeleolu- ja ärevushäirete kui ka alkoholitarvitamise häire puhul. Tegeleme noorukite ja täiskasvanutega.
Üheks meie pakutavaks teenuseks on tDCS, mis on transkraniaalse alalisvoolu seadeldis – toetamaks nii medikamentoosset ravi, kuid mis on abiks ka kergemate depressiooni, ärevuse ning unehäirete sümptomite puhul, sobides ravimite alternatiivina nii rasedatele, imetavatele emadele kui ka noorukitele.
Samuti pakume nõustamist ja tuge sõltuvushäirega inimeste lähedastele.
Miks otsustasite just nüüd ja just Viimsis alustada?
Plaan oma meeskonnaga kliinik teha on küpsenud kolm aastat. Alustamise osas julgustasid meid kolleegid ning see, et aja jooksul oli kujunenud välja visioon ning hea meeskonnatöö tunnetus. Viimsis oli psühhiaatriateenus katmata ning leidsime Viimsi Äritares endale sümpaatsed ruumid, samuti elame ise suhteliselt lähedal. Soovisime luua endale töökeskkonna, kus iga meeskonnaliige tunneks ennast hästi. Lisaks on hetkel pandeemia varjus käimas tõeline vaimse tervise kriis.
Millised on põhilised probleemid, küsimused, millega teie poole pöördutakse?
Põhilised mured on viimase aasta jooksul olnud sõltuvushäired, meeleoluhäired ning suhteprobleemid. Pandeemia ajal, kui harjumatult palju aega perega veedeti, tulid pinnale mitmed erinevad suhteprobleemid, süvenesid ärevushäired ning ebastabiilne olukord majanduses tõstis aina rohkem depressiivsust. Sageli kohtasime sõltuvus- ja meeleoluhäirete varjus olevat rahulolematust isiklikus elus.
Kuidas inimene ise mõistab, et nüüd on tarvis abi otsida?
Vaimse tervise probleemid on endiselt sildistatud, kuid inimesed julgevad aina rohkem abi otsida tänu erinevatele kampaaniatele. Näiteks alkoholitarvitamise häire puhul abi otsimine on inimese jaoks suur samm – häire on tugevalt sildistatud („ise oled süüdi“, „ise hakkasid jooma – enda valik“), kuigi tegelikult peaksime seda sõltuvust käsitlema kroonilise haigusena, millel omad tagasilöögid.
Samas, aina rohkem julgetakse abi otsida ärevuse ja depressiooni puhul.
Abi peaks otsima, kui vaimne seisund segab tavaelu, sh nii eraelu kui ka tööelu, tekkinud on halvad mõtted enda elu suhtes või plaanid endaga midagi teha. Sagedased meeleolumuutused võivad olla viiteks suuremale probleemile. Samuti võiks lähedase osas panna tähele, kas tal vahelduvad perioodid, kus inimene on väga depressiivne, kuid mõne kuu pärast ülimalt elevil, ei maga ning teeb suuri täitmatuid plaane. Oluline on ka uni, sest kui see on häiritud, võib ka vaimne tervis tuge vajada.
Kas ka noored on hakanud vaimse tervise tõttu rohkem abi otsima?
Noorte vaimse tervise probleemid on väga aktuaalsed ning vajaksid kiiret sekkumist, paraku ei ole selleks piisavalt spetsialiste ja ka meie kliinik ei ole selles osas veel valmis toetust pakkuma. Siiski,gümnaasiuminoori saame juba aidata ja selles osas on ka näha, et pöördumisi on. Nende puhul on esiplaanil ärevus ja depressiivsus. Esmase sekkumisena on meil võimalik pakkuda mittemedikamentoosset sekkumist, kui seisund pole liialt raske.
Kas noored, alates 16. eluaastast peaksid saama psühholoogilist abi ka ilma vanemanõusolekuta?
Toetame ideed, et 16. eluaastast saaksid noored omal soovil meie poole pöörduda ilma vanema nõusolekuta.
Millised on märgid lapsevanemale, et saada aru, kui lapsel on psühholoogilist abi vaja? Kuidas last toetada?
Võiks jälgida lapse une ja ärkveloleku rütme, kas laps on öösiti ärkvel ja päeval magab, kas ja kui palju tarbib alkoholi, kas on tunnuseid, et ta kasutab muid mõnuaineid. Samuti peaks tähele panema lapse käitumise muutust, veebikäitumist. Ka enesevigastamine on märk, et midagi on lapse hinges katki. Lapse toetamiseks on oluline vanema tähelepanu ja armastuse tunnetamine, kindlasti terapeutilise abi otsimine ja vajadusel psühhiaatri visiit. Sildistamise vältimine – kui laps vajab abi, ei ole ta kohe probleemne, käimas on lihtsalt segased ajad, lisaks kõigele muule, põhjustavad kahormonaalsed muutused noorukitel keerulisi tundeid.
Millega kliinik veel tegeleb?
- Probleemid elus – pingelisemad perioodid tööl ja kodus, leinaperioodid, raskused kohanemistel uute olukordadega.
- Meeleoluhäired nagu depressioon, bipolaarne häire, ärevushäire, paanikahäire.
- Neurootilised häired – foobiad, obsessiiv-kompulsiivne häire.
- Isiksushäired.
- Sõltuvushäired – alkoholitarvitamise häire, rahustite kuritarvitamine.
- Söömishäired.
- Unehäired.
- ATH – aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Viimsi Psühhiaatriakliinik
Asukoht: Viimsi Äritare III korrusel, ruum 310
Veebileht: www.psuhhiaatria.ee
Infopäringu saab esitada e-posti aadressi info@psuhhiaatria.ee ja broneeringu broneering@psuhhiaatria.ee kaudu – vastavad vormid on ka kodulehel. Telefon: +372 5373 6811
Vastuvõtule saamiseks pole saatekirja vaja, aga kui perearst suunab, siis oleks tänuväärne, kuisaaksime patsiendi kaebustest ning ravist lugeda digiepikriisist. Teenust saab kindlasti ka telefoni ning videokõne teel, samuti pakume korduvatele patsientidele lühinõustamist e-kirja teel. Haigekassaga esialgu koostööd ei ole, kuid seda ei saa välistada tulevikus. Praegusel hetkel, kui oleme alustamas, saab aja spetsialisti juurde 1–2 nädala jooksul ning vajadusel ka töövälisel ajal, mis kajastub ka hinnakirjas.
Kuidas kehtivas eriolukorras oma vaimset tervist hoida?
1. Väldi liigset uudiste lugemist. Et vältida ärevuse suurenemist, sea endale
piirid ja loe lehti nt 20 minutit päevas.
2. Liigu rohkem. Liikumine tõstab loomulikul teel ajus heaolutunnet pakkuvat virgatsainet dopamiin. Võimalusel kosuta oma vaimset tervist kolm korda nädalas 45–60–minutilise treeninguga.
3. Loe kerget kirjandust, ajaviiteromaane. Vii mõtted mujale.
4. Jälgi une ja ärkveloleku rütmi. Enne uinumist on oluline unehügieen: sinise valguse vältimine,rahustavad tegevused, soe vann – kuidas kellelegi.
5. Väldi liigset alkoholi tarvitamist. Kodukontori puhul ei pea alati hommikuti nii vara ärkama ja sageli lubatakse endale klaasike veini, millest saab pudel, tolerants ju kasvab. Alkoholiga kasvab aga ka ärevus, depressiivsus ja tekivad või süvenevad unehäired.
