Öeldakse, et lapsed on kodu peegel. Viimsi Hambakliiniku arsti Martin Lauki sõnul vajavad tervemate hammastega lapsed, kelle kodus toitumisharjumused ning suuhügieen paigas on, vaid rutiinset hambaarsti juures kontrollis käimist kord aastas. Eestis on kahjuks laste suuhügieeniga lood halvad.

Autor: AVE JÜRIÖÖ, Eesti Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialist

„Näeme igapäevaselt, et vanemad tulevad lastega hambaarsti juurde alles siis, kui on valu või muu mure, näiteks piimahammaste vahetumisega. Vähestel juhtudel pannakse lapsele ennetavalt aeg rutiinseks kontrolliks. 1-3 aastaste laste puhul peaks seda tegema esimese hambaarsti kogemuse saamiseks, kuid kahjuks esineb ka juba siis hammastega probleeme,“ ütleb Lauk.

 „Oleme täiskasvanutegi ravi puhul täheldanud, et Eestis on hambaravi üldtervisest lahus, suuhügieeni tähtsust ei rõhutata piisavalt ja inimestel pole maast madalast sisseharjunud rutiinset suutervise eest hoolitsemise harjumust. Laste hammaste eest hoolitsemine peab algama juba esimeste hammaste tulekuga ning kuni täiskasvanueani lasub just lapsevanemal kohustus lapse hea tervise eest hoolitsemisel. Vähemalt kord aastas peaks vanemad oma lapsed ka hambaarsti juurde kontrolli viima,“ ütleb Viimsi Hambakliiniku tohter. 

Korraliku suuhügieeni rutiin koosneb kaks korda päevas vähemalt kaks minutit järjest hammaste pesemisest ning  hambavahede puhastamisest hambaniidiga, mis on jäävhammaste puhul elementaarne tegevus. Kindlasti tuleb laste toitumise puhul järgida põhimõtet, et süüakse söögiaegadel ning lastakse hammastel söögikordade vahepeal puhata, mille jooksul saab suuõõne normaalne ph-tasakaal taastuda. „Söögikordade vahe peaks olema vähemalt kolm tundi. Peale igat söömist, tuleks suud veega loputada, et toitujäägid hammaste vahelt välja saada,“ selgitab arst.

„Kuna täiskasvanute seas on palju neid, kel on hirm ja mälestused nõukogudeaegsest hambaravist, siis võime vaid oletada, et laste hammaste eest hoolitsemine jääb neis peredes selle tõttu tagaplaanile. Vanemate enda suuhügieen ei ole tasemel ning hambaarsti juurde minnakse ainult siis, kui häda käes,“ toob tohter paralleeli. „Näeme iga nädal väikesi patsiente, kelle vanem toob ravile alles siis, kui augud on sügavad, hammas vajab juureravi ning sellisel juhul tuleb lapsega käia hambaarsti juures ehk koguni 3-4 korda ning teostada ravi tuimestusega, et vältida valu. Pole ime, kui siin näeme sama mustrit, et lapsel tekib hambaarsti juures käimisele vastumeelsus juba lapsepõlves,“ mõistab arst. 

„Oleme käinud ja kindlasti käime ka edaspidi lasteaedades ning koolis suuhügieeniteemalisi mängulisi loenguid andmas, mille kaudu ennetada laste hirmu hambaarsti ees ning õpetada õiget suuhooldust. Tihtipeale kuuleme loengute tagasisidena, kuidas laps kodus ise hambaarsti juurde minekut nõuab, kuna loeng jättis talle hea emotsiooni. Usume, et taolise ennetustööga saab nii mõnegi väikese patsiendi pere õigele teele suunata,“ ütleb Martin Lauk.

Kas teadsid, et?

Hambakliinikutes, millel on laste hambaravi leping Eesti Haigekassaga, on alla 19-aastaste laste hambaravi külastus tasuta või 5-eurose visiiditasu eest. Lapse suuhügieeni eest hoolitsemisele kulub kuus samuti vaid umbes 5€, mis on võrreldav ühe kinopileti maksumusega. 

Kulutused korralikule suuhügieenile 12 kuu jooksul: 

  • Mehhaaniline hambahari – 6 tk (ca 4€) = 24€
  • Hambapasta – 4 tk (ca 5€) = 20€
  • Hambaniit – 4 tk (ca 2,5€) = 10€

Kokku 54€, ehk ühes kuus 4,50€