Isadepäeva hommikul paistab päike, kraadiklaas näitab kaheksat soojapügalat ning Haabneeme randa, surfikeskuse kõrvale on kogunenud kümmekond inimest, kel plaanis vette minna. Endi sõnul pole nad soojade ilmade tõttu sellel aastal oma tegevusele aktiivset reklaami teinud. Oodatakse külma, et saaks kallerdunud jääsupis tõelist talisuplust nautida.

Haabneeme rand on Päästeameti poolt ametlikult registreeritud kui ainus talisupluse koht Viimsi poolsaarel. Initsiatiiv tuli Päästeametilt, kes 2016. aastal inspekteeris üle-eestiliselt randu. Päästeamet on varustanud siinse ranna nii päästerõngaste kui ka infotahvlitega. 

Kohalikud talisupluse entusiastid iseloomustavad Haabneemet kui unikaalset randa, kus on võrdlemisi tuulevaikne ega lähe kohe sügavaks. Käiakse ka Rohuneemes, kus läheb kiiresti sügavaks, kuid avamere tõttu on see tuultele valla ning pole nii turvaline. Seal ujumine toimub rangelt omal vastutusel. 

Viimsi talisuplusklubi JääRing juhatuse liikmele Evelyn Tatsile meeldib just Haabneemes. „Siin on ilus liivane rand ning hea madal sisse minna. Olin alguses samuti külmakartlik nagu paljud, kuid talisuplus on tõeliselt sõltuvust tekitav harrastus. See mõjub karastavalt, tekitab heaolutunde, külm vesi on hea nahale ja veresoontele. Viimsis on ka väga tugev ja ühtehoidev kogukond ning uued liikmed on väga teretulnud,” ei varja Evelyn vaimustust.

Algajatele talisuplejatele on väga oluline riiete vahetamise võimalus ning seda just tormise ja tuulise ilmaga, sest liiga ei tee mitte külm vesi, vaid ilmastik veest väljudes. Sel hooajal saab seda teha Haabneemes asuvas Fansurf Surfikooli ruumes. Varasemalt on ruumidega toetanud nii vald kui ka Rannarahva muuseum, kellele ollakse väga tänulikud.

Kellele talisuplus sobib?

Viimsi talisuplusklubi JääRing on asutatud 2016. aastal ning kantud Eesti spordiregistrisse. Juhatuse liikmed tegelevad järjepidevalt enda koolitamisega ning algajatele tehakse esmakohtumisel rannas täielik väljaõpe ning ühisujumistel hoitakse silm peal. 

Ühised vetteminekud toimuvad Haabneeme rannas neljapäeva õhtuti kell 19 ning pühapäeva hommikuti kell 10 (algajatele sobiks alguses pigem valges vette minek). Kord on nagu Viiburi sõjakoolis ehk täpselt kokkulepitud ajal minnakse koos vette.

JääRingi liikmete eesmärk on eelkõige ennast karastada, mitte tegeleda otseselt taiujumisega. Juhatuse esimees Maarika Pähklemäe teebki selgeks, mis vahe on taliujujatel ja suplejatel. „Ühed ujuvad, teised aga suplevad ning viimaste eesmärk on karastamine, kuigi oleme osalenud ka erinevatel taliujumise võistlustel, alates Eesti meistrivõistlustest kuni EM-i ja MM-ini välja. Esmatähtsaks peame algajate jaoks just teooria edasiandmist, sest külm vesi mõjub kehale alguses väga ehmatavalt.”

Vasakult Risto Kõrgemägi (FanSurf Surfikooli juhataja), Kaido Irval, Evelyn Tatsi, Maarika Pähklemäe ja Külli Reino.
Vasakult Risto Kõrgemägi (FanSurf Surfikooli juhataja), Kaido Irval, Evelyn Tatsi, Maarika Pähklemäe ja Külli Reino.

Klubis on mõlema soopoole esindajaid, kuid rohkem siiski naisi. Sellest hooajast osaleb ka 10-aastane Kevin-Oskar Kivimäe, kelle lähim eesmärk on Eesti meistrivõistlustele jõudmine. Enda sõnul naudib ta külma vett ning lisaks Haabneemes suplemisele käib ujumas Pirital, kus on Eesti suurim taliujumise keskus. Vanimad olijad on umbes 65-aastased. Meeste ja naiste erinevus lööb välja vastupidamises ning kannatamises. Meestele meeldib kohe vette minna ja saada tegevusega kiiresti ühele poole ehk pigem ujuda. Naised kannatavad rohkem ja neile sobib „kulgemine“ läbi madala vee väga, et end pigem karastada.

Aktiivseid liikmeid on klubil hetkel umbes 25 ning lisaks viimsilastele on sellega ühinenud ka mõned kaugemalt tulijad.

Talisuplus kui meditatsioon

Kaido Irval alustas suplusega selle suve lõpus ning pole kordagi kahetsenud. Varem pani ta igal sügisel alati esimesena kindad kätte ning oli viimane, kes kevadel kindad käest võttis. Talisupluse juurde jõudis ta täiesti juhuslikult. „Alustasin augusti lõpus firma suvepäevadel Jurmalas ning pärast seda jätkasin koduses Haabneeme rannas. Sõltumata ilmast karastan end ülepäeviti. Esimesel korral tegin selle vea, et soojendasin keha joostes. Tegelikult tuleb vette minna hästi rahulikult, sest jooksmine koormab keha. Vette minek on meditatiivne tegevus,“ sõnab Kaido. „Pärast vette kastmist tuleb aga keha kohe kuivatada, soojendada, pannes ümber fliisteki või hommikumantli ning märjad riided kohe ära vahetada. Minul on alati kuum tee kaasas ning koju lähen kiiremal sammul või sörkides. Keha tuleb soojendada just pärast suplust, muidu võib haigeks jääda.”

Miks see kasulik on?

Tihtipeale arvatakse, et talisuplus on üks tore saunaklubi, kus pärast lühiajalist ekstreemset pingutust saab mõnusalt leili visata. Tegelikult pole see üldse nii. Kui sauna ka minnakse, siis sooja on seal vaid 40 kraadi, sest kogu tegevuse eesmärk on karastamine. Saunas vaid soojendatakse keha.

Kõige esimene kord ongi kõige raskem, sest külma vee ees tuntakse hirmu, aga tasapisi harjutades saab sellest üle. Seepärast kastavadki algajad end vette vaid mõneks sekundiks ning kindlasti peab müts peas olema, samuti võiksid kotis valmis olla villased sokid ja kindad. Kogenumad suplejad on vees juba mõne minuti. Enne vette kastmist pole mõtet end üles soojendada, sest see kergitab pulssi ning koormab keha, mida külm vesi niigi teeb. Nagu eelpool mainitud, tuleb veest tulles ära võtta märjad riided ning keha soojendada. 

Talisuplus ei kaitse viiruste eest, küll aga parandab immuunsüsteemi ning erinevad haigused põetakse kergemalt läbi. Talisuplus ja külm vesi on välistatud krooniliste haiguste puhul ning kõhkluste korral tuleb kindlasti oma perearstiga nõu pidada. Külm vesi ise ei tekita haigusi, küll aga võib mõned haigused intensiivsemaks muuta.

VÕTA ÜHENDUST: Talisuplusklubi tegemistega saab kursis olla Facebookis (Viimsi Talisuplusklubi JääRing).
Kontakt: Maarika Pähklemäe, tel 517 6390 või e-post  
jaaringi@gmail.com 

Abivallavanem Annika Vaikla kommentaar: „Talisuplus aitab tervem olla“

Sellel suvel võtsin end kätte ja hakkasin iga päev ujumas käima. Algus oli imeilus, päikeseloojangune eelne meri on imeline ning juba see kogemus andis palju. Septembris läks asi aga juba tõsisemaks, kuid tahtejõu toel said mäed ületatud. Tegelikult ongi külma vette minemise otsus kõige tähtsam, vees olles ei ole üldse enam nii külm ning välja tulles on tõeliselt hea tunne. Eneseületusest on võib-olla isegi kõige suurem rõõm. 

Loodus, mereõhk ja vesi on suurimad terviseallikad ning kuna elame viimsilastena nii heas kohas ja saame seda kõike nautida, miks siis mitte teha seda aastaringselt. Talisuplus on üks mooduseid, kuidas end tervemana hoida. Enne alustamist konsulteeri aga kindlasti oma perearstiga. Samuti mine alati vette kellegagi koos, nii on turvalisem. 

Hoidkem end tervena!

Fotod: Kärt Radik