Viimsis asuv erahaigla Fertilitas on juba mõnda aega tegelenud Covid-19 vaktsineerimisega ning plaanib lähikuudel tegevust selles osas veelgi laiendada. Kliiniku juhataja dr Ivo Saarma rõhutab, et võimalikult suure hulga inimeste vaktsineerimine on viiruse leviku peatamiseks ainuõige lahendus.
„Kui perearstid kutsuvad praegu vaktsineerima sihtrühma kuuluvaid eri vanusegruppe, siis meie oleme seni Covid-19 vastase kaitsesüsti teinud kõikidele Viimsi koolide ja lasteaedade töötajatele. Tegeleme ka sotsiaaltöötajate vaktsineerimisega ning lähitulevikus lisanduvad muude ametite esindajad, näiteks politseinikud, päästjad jne,“ ütleb dr Saarma.
Alates aprillist on aga Fertilitasel plaanis oma tegevust vaktsineerimise suunal oluliselt laiendada ja riigile rohkem abi pakkuda. „Praegu on vaktsineerimisega seoses ette tulnud mitmeid tõrkeid – soovitud kogused on jäänud saamata, nimekirjas olevad inimesed ei ilmu kohale, aga loodame, et lähikuudel olukord stabiliseerub. Hetkel elame teadmises, et maikuus võiks olla kõik olulised riskigrupid vaktsineeritud ning see eeldab, et kohti, kuhu vaktsineerima saab tulla, oleks võimalikult palju,“ selgitab dr Saarma. „Aprillist hakkame Viimsi Fertilitase Kaluri tee 5 asuvas kliinikus pakkuma vaktsineerimise võimalust laupäeval ja pühapäeval. Võimalus nädalalõpul vaktsineerima tulla võiks olla väga atraktiivne ning sobida nendele, kelle jaoks see tööpäevadel on keerulisem. Samuti avame Viimsis vaktsineerimispunkti, kuhu saab kaitsesüsti tegema tulla vähemalt kahel argipäeval, aga täpne koht on hetkel veel lahtine. Läbirääkimised sobiva koha leidmiseks vallavalitsusega praegu käivad,“ lisab ta.
Vaktsineerimine on väga oluline
Vaktsineerima ei saa tulla siiski igaüks, vaid ikkagi need, kes kuuluvad riigi poolt koostatud nimekirjadesse. Inimene, kes on vaktsineerimise sihtgrupis ja kelleni jõuab järjekord, saab haigekassalt vastava teavituse. Digiregistratuuri kaudu saab igaüks, kellele kutse on saadetud, end sobivasse kohta vaktsineerima registreerida. Fertilitase vaktsineerimispuntkid ongi Viimsi perearstikeskusete kõrval viimsilastele täiendav võimalus oma vaktsiinisüst kodu lähedal mugavalt ja kiirelt kätte saada, seda ka nädalavahetusel.
Dr Saarma paneb südamele, et kui vaktsineerimiskutse saadetakse, siis tuleks kindlasti lasta endale süst ära teha. „Mida rohkem inimesi vaktsineeritud saab, seda rutem sellest viirusest läbi läheme. Kõik oleme ju huvitatud, et kriis mööduks kiiresti. Väga halb on, kui mõni doos lihtsalt nurgas seisab või raisku läheb,“ ütleb ta.
Vaktsiini pole põhjust karta
Dr Saarma rõhutab, et kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on turvalised. „Ei ole vahet, millise tootja vaktsiiniga end Covid-19 viiruse eest kaitsta. Kõik vaktsiinid, mille Euroopa ravimiamet on heaks kiitnud, on samavõrra usaldusväärsed. Enne, kui kasutamiseks luba antakse, tehakse vaktsiinidele väga detailne ja põhjalik kontroll,“ kinnitab ta.
Tal on ka siiralt kahju, et meedias räägitakse väga palju kõrvalnähtudest ja jäetakse mulje, et Astra Zeneca vaktsiin on kuidagi ohtlikum kui mõni muu. „Kui vaadata statistikat, siis juhtumite arv, kus on tekkinud rasked kõrvalnähud, ei ole suurem kui mõne teise vaktsiini puhul. Selliseid ravimeid või vaktsiine, millel ei ole ühtegi kõrvalnähtu, ei ole olemas. Alati võib inimesel eksisteerida individuaalne tundlikkus mõne ravimi suhtes. Viimasel ajal on Astra Zeneca vaktsiiniga seoses esile toodud tromboosiriski, aga numbrid räägivad teist keelt – kui vaadata suurt statistikat, siis trombooside esinemissagedus vaktsineeritute hulgas ei ole suurem kui tavalises populatsioonis. Kui tahame viirusest lahti saada, siis ei tohi põhjendamatult hirmu külvata. Peame mobiliseerima kogu jõu, et enamus inimesi end vaktsineeriks ja lõpetama kahtlastel saitidel avaldatud juttude võimendamise,“ on dr Saarma resoluutne.
„See viirus tapab. Kui varem arvati, et Covid-19 tapab ainult riskigruppe ja lapsed põevad väga kergelt, siis nüüd võime öelda, et nii see pole. Näiteks lapsed võivad küll kergelt põdeda, aga rasked tüsistused võivad ilmneda alles mitu nädalat hiljem. Lõpetame rumala jutu erinevatest vandenõuteooriatest ja sellest, et vaktsiin on ohtlik. Viirus ise on kordades ohtlikum,“ rõhutab ta.
Viirus käitub prognoosimatult
Õnnelikud on need, kes ei ole ise või kelle ükski lähedane ei ole Covid-19 viiruse tõttu haiglaravi vajanud või elu kaotanud, aga sellise kogemuse puudumine ei tähenda, et viirust pole olemas või see poleks ohtlik. Meditsiinitöötajana on dr Saarma lähedalt näinud, et haigus on täiesti ebaharilik. „Kõige hullem ongi see, et viirus on muutuv ja seetõttu prognoosimatu, mis külvab palju segadust. Tean riskigruppi kuuluvat kaasuvate haigustega inimest, kes põdes viiruse läbi väga kergelt, kuid samal ajal noor ja seni terve inimene sai tõsised tüsistused,“ toob ta välja.
Samuti on tema sõnul juhuseid, kus haigust põetakse küll kergelt, aga sellest jääb pikaaegne väsimus, kurnatus ja meeleolu langus, mistõttu organism muutub teistele haigustele vastuvõtlikumaks. „Covid-19 viirusest taastumine võib olla väga pika vinnaga ning see võtab väga palju aega. See teebki haiguse ohtlikuks. Kui me suudaksime riskigrupid täpselt eraldada, oleks edaspidi lihtne need isoleerida või neid paremini kaitsta, aga siin pole väga selget arusaama, kuna viirusega seoses on palju seletamatut.“
Meditsiinitöötaja ei saa riskida
Dr Saarma ise on mõistagi vaktsineeritud. „Minu jaoks on see absoluutselt selge, et teatud eriala inimestel ei ole õigust vaktsiinist keelduda. See ei tähenda, et kedagi saaks vaktsineerima sundida, aga kui meditsiinitöötaja ei lase end vaktsineerida, siis peaks ta kaaluma, kas ta ikka saab jätkata seda tööd oma patsiente ohtu seades. See on samamoodi nagu sõduritega – sõdur ei saa minna missioonile ja siis teatada, et ma olen patsifist,“ võrdleb ta. „Minul ei ole õigust võtta riski, et järsku nakatan patsienti. Nii lihtne see ongi. On rida ametigruppe, kes peavad end vaktsineerima, erandiks võiks olla ainult see, kui inimesel on vastunäidustus vaktsineerimiseks.“
Peame reeglitest kinni!
Muidugi on praegu veel hulgaliselt neid, kes vaktsineerima minna ei saa, sest piisavas koguses vaktsiini lihtsalt ei ole. Seetõttu tuleb kõikidel panustada viiruse leviku vähendamisesse muudmoodi. Dr Saarma meelest on siin ainuõige variant elementaarsetest reeglitest kinni pidada. Ta ei mõista neid, kes keelduvad maski kandmast, ei hoia distantsi või korraldavad süüdimatult kokkusaamisi. „Nii kaua, kui inimesed ei õpi käituma ja arvestama, et reeglid kehtivad kõigile, ei ole võimalik midagi saavutada. Me ei peaks minema selleni, et riik kehtestab jõuga komandanditunni või keerab kõik uksed lukku. Praegune olukord tekitab stressi ja on kohtutav katsumus, aga me peame olema vastutustundlikud, teistega arvestama ja reeglitest kinni pidama,“ kustub ta üles igaühte panustama.
Fertilitas ja Covid-19 viiruse testimine
Fertilitases (Kaluri tee 5a, sissepääs maja otsast) on võimalik end ka Covid-19 viiruse osas testida. Teha saab nii PCR kui ka kiirtesti.
Alates aprillist pakutakse kiirtestimise võimalust kõigis Fertilitase vaktsineerimiskohtades.
Mõlemad testid on tasulised ja maksavad vastavalt 70 ja 30 eurot.
Proove võetakse esmaspäevast reedeni kell 8–12, vajalik on eelregistreerimine telefonil 605 9600 (601). Laupäeviti toimub testimine kell 10–16 ja pühapäeviti 16–19. NB! Nädalavahetusel testimiseks tuleb eelnevalt aeg broneerida, helistades E–R kell 8–17 telefoninumbril 605 9600 või 605 9601.
PCR testi vastuse saab teada testi andmisele järgneval päeval ning see on leitav digiglugu.ee keskkonnast. Positiivse testi korral helistatakse patsiendile koheselt ning nõustatakse edasise käitumise osas. PCR testi tulemuse kohta on inimesel soovi korral võimalik saada rahvusvaheline sertifikaat. Seda võib vaja minna näiteks nendel, kes lähevad reisima.
Kiirtest on antigeeni põhine ning selle vastuse saab teada 15–20 minuti jooksul. Kui kiirtest osutub positiivseks, siis on võimalik teha PCR test, mille alusel saab panna diagnoosi.
