Koroonaviiruse riskitase Eestis on väga kõrge. Vaktsineerimine aitab viiruse levikut peatada ning vähendada raske haigusega haiglasse sattumise riski.
Sel nädalal algas Eestis kaks nädalat kestev vaktsineerimist edendav kampaania „Kolmega on kindlam!“, mille ajal suureneb kogu Eestis märkimisväärselt nii vaktsineerimiskohtade kui ka -aegade hulk. Selle aja jooksul võimaldatakse vaktsineerimine 120 000 inimesele üle Eesti.
Igas maakonnas on vähemalt üks täiendav vaktsineerimispunkt, mis asub enamasti kaubanduskeskustes ning on avatud õhtuti ja nädalavahetustel. Ette registreerides saab vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides. Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju, helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.
Haigekassa saadab kampaania vältel vanusegruppide kaupa SMS-teavitusi inimestele, kellel on käes tõhustusdoosi tegemise aeg ja kelle kontaktandmed on riigil olemas. Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida, helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali.
Miks teha tõhustusdoos?
Tõhustusdoosi saanud inimese tõenäosus sattuda Covid-19 tõttu haiglaravile on keskmiselt 25 korda väiksem kui vaktsineerimata inimesel, selgus Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori Krista Fischeri Eesti andmete põhjal tehtud analüüsist.
„Kiiresti muutuvas olukorras annab sageli just andmete analüüs kõige selgema vastuse. Andmed on terve pandeemia vältel tõestanud, et vaktsiinid kaitsevad inimesi väga hästi raske haigestumise ehk haiglaravile sattumise eest. Tänaseks näitavad andmed ka seda, et ajaga vaktsiinide efektiivsus väheneb, kuid tõhustusdoos aitab kaitset väga edukalt tõsta: detsembrikuu andmete põhjal saavad inimesed tõhustusdoosiga haiglasse sattumise eest suisa 25 korda parema kaitse,“ selgitas professor Fischer.
Vaktsiinide kaitse ajas vähenemine peegeldub ka Fischeri ülejäänud analüüsis, kust selgub, et poolelioleva vaktsiinikuuriga kaitse raske haigestumise eest on võrreldes vaktsineerimata inimestega tänaseks vaid 1,5-kordne ja esmase vaktsineerimiskuuriga inimestel 6–7-kordne.
Koroonakaitse kalkulaator
Koroonakaitse kalkulaator on aga hea abivahend, mis annab vastuse sinu vaktsineerimiskuuri staatuse, kehtiva tõendi ning järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta lähtuvalt vaktsineerimiskuuri läbimisest ja haigestumisest enne kuuri või selle ajal. Ühtlasi antakse soovitusi ka neile, kes ei ole veel vaktsineerima jõudnud. Kalkulaatori küsimustele vastamine on anonüümne.
Kalkulaatorit kasutades saad pärast oma senise vaktsineerimise või läbipõdemise andmete sisestamist vastuseks Covid-19 vaktsineerimise ja tõendite ülevaate. Kokkuvõtliku soovituse võid salvestada arvutisse, telefoni või välja printida, et sul oleks mugav seda infot vajalikul hetkel meelde tuletada või oma lähedastega jagada.
Eriti hea abimees on koroonakaitse kalkulaator siis, kui:
- oled vaktsineeritud ja vajad infot, kui kaua su vaktsineerimistõend kehtib ja millal on vaja teha tõhustusdoos;
- oled pärast vaktsineerimist haigestunud ja läbipõdemise tõendi kehtivus hakkab lõppema;
- oled alustanud vaktsineerimisega välisriigis ja soovid teada, millal saad vaktsineerimiskuuri lõpuni viia;
- soovid kontrollida vaktsineerimise ja tõendite seisu kellegi teise eest, selleks pead teadma andmeid nende senise vaktsineerituse või läbipõdemise kohta;
- oled tervishoiutöötaja ja vajad tuge vaktsineerimise dokumenteerimisel või infot patsiendi juhendamiseks vaktsineerimiskuuri kestel;
- oled vaktsineerimata ja soovid teada, millal peaksid vaktsineerima selleks, et saaksid reisile minekuks või mõne avaliku sündmuse külastamiseks vajaliku Euroopa Liidu digitaalse vaktsineerimistõendi;
- oled haigestunud enne vaktsineerimiskuuri ega tea, millal ja mitu doosi vaktsiini peaksid saama kaitse tõhustamiseks.
Koroonakaitse kalkulaator on loodud kõigile vähemalt 12-aastastele inimestele oma vaktsineerimise staatusest ülevaate saamiseks.
Kalkulaatori leiad veebilehelt: vaktsineeri.ee/covid-19/kalkulaator/.
Vaktsiinikindlustus
Samuti on hea teada, et alates 1. maist on riigil kavas käivitada vaktsiinikindlustus, mis on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest.
Vaktsiinikindlustuse eelnõu kohaselt makstakse hüvitist, kui vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb ning tegemist on tõenäolise seosega tervisekahju ja vaktsineerimise vahel. „Inimene, kes kahtlustab endal tõsist vaktsiini kõrvaltoimet, peaks esmalt pöörduma oma perearsti poole. Kindlustuse käivitumise ja hüvitise taotluste vastuvõtmiseni läheb veel aega,“ selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
Vaktsiinikindlustus on kavas käivitada etappidena alates 2022. aasta 1. maist: kõigepealt hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid ja 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi-, puukentsefaliidi- ning nn reisivaktsiinid. Patsiendikindlustus on kavas käivitada alates 2024. aasta 1. juulist.
Allikad: kriis.ee ja vaktsineeri.ee
Mida saame teha viiruse leviku peatamiseks?
Parim kaitse on vaktsineerimine, see kaitseb raskelt haigestumise eest ning vähendab oluliselt nakatumisriski.
Samuti on oluline pesta sageli käsi, vältida silmade, nina ja suu katsumist ning meenutada seda ka lastele.
Avalikes kohtades hoia distantsi ja kanna maski.
Võimaluselt eelista kaugtööd.
