Koroonaviirusega seotud uudised on jälle muutumas domineerivaks ja selles möllus jäävad tahaplaanile teised hädad ja haigused, mis pole kuhugi kadunud, mõjutades samuti väga paljude inimeste igapäevast elu. Üks nendest on alkoholitarvitamise häire.
Alkoholiga seotud probleemi eitamine ja piirangute vastasus nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil on veel tugevam kui koroona puhul. Tõsi ta on – selle haiguse diagnoosimiseks kasutatakse kümmet kriteeriumi, millest ükski ei ole täpne laborianalüüs. Paljud arvavad, et alkohoolik (enamik kasutab just seda stigmatiseerivat sõna) on see, kes on viis minutit enne kümmet poe ukse taga. Paraku kirjeldab see haiguse kaugele arenenud staadiumi, millele on aastate jooksul eelnenud „märgid“, mida ei seostata alkoholi tarvitamise sageduse ja kogustega.
Häire tähendab, et miski on inimese elus häirunud, see on kestnud juba mõnda aega ja pole muutunud hoolimata teadlikest pingutustest. Alkoholitarvitamise häiret on tegelikult väga lihtne iseendal diagnoosida: see pole normaalne, kui kasutada alkoholi ükskõik missuguse probleemi lahendamiseks. Mõned näited. Ilma alkoholita ei jää magama, ei suuda lõdvestuda, olemine on pahur, masendunud, isutus. Need unehäire ja depressiooni tunnused võivad ilmneda ka neil, kes alkoholi tarvitavad harva ja väheses koguses. Esimene kontrollküsimus raviotsuse tegemisel peaks alati olema: missugune on alkoholi tarvitamise harjumus? „Septembris ei joo“ on hea võimalus enda testimiseks.
Alkohol mõjutab organismi
Alkoholist põhjustatud tervisehädad tekivad ajapikku ja sellepärast neid sageli alkoholi tarvitamisega ei seostatagi, sest elustiil, mille kohta arst uurib, pole viimasel ajal ju muutunud. Paar õlut õhtul teleka ees, mõned reedel töönädalast lõdvestumiseks, laupäeval saunas… Alkohol on keemiline aine, mis mõjutab inimese organismi toimetulekut vahetult ja kumulatiivselt, kuhjuva efektiga. Igal keemilisel ainel on mõju keskkonnale, kuhu ta satub. Sool paneb kurgi hapnema. Mida rohkem soola, seda kiiremini ja rohkem muutub kurgi välimus ja maitse. Nii soola kui ka alkoholi on ammu kasutatud konservandina ja see on aidanud inimestel toime tulla. Kuid ärgu tehtagu siit järeldust, et neid aineid peaks igapäevaselt piiramatus koguses tarvitama. Ülesoolatud supp visatakse WC-potist alla, „ülealkoholiseeritud“ inimene heidetakse mingil hetkel kogukonnast, sageli ka perekonnast, välja. Pole võimalik öelda ühte kindlat grammikogust soola, mis supi rikub. Pole võimalik öelda kindlat grammikogust alkoholi, mis inimese tervise ja elu rikub. Nii supi keetja kui ka alkoholi tarvitaja peaksid olema tähelepanelikud, sest ülemäära lisatud soola ja joodud alkoholi ei saa tagasi võtta.
Probleem ei teki üleöö
Enne, kui ilmnevad alkoholist põhjustatud tervisehädad, avalduvad probleemid suhetes ja igapäevases käitumises. Planeeritud tööd jäävad arusaamatutel põhjustel tegemata, kokkulepetest ei peeta kinni ja märkustele reageeritakse rünnakuga, suureneb kriitilisus teiste suhtes. Tekib tunne, et ilma alkoholita pole suuremate tööde tegemiseks piisavalt energiat ja puhkus ei lõdvesta. Alkohol on sõltuvust tekitav aine, kuna mõjutab aju tööd. „Kui ma tarvitan alkoholi, siis on mul mõnus ja järelikult selleks, et oleks mõnus, tuleb tarvitada alkoholi!“ – niisugune on lihtsustatult ajus tekkiv seos. See ei teki üleöö, kuid kui see on tekkinud, siis iseenesest ei kao.
Tänapäeval on levinud „funktsioneeriv alkohoolik“. Inimene tuleb justkui kõigega toime – käib tööl, sõidab autoga, ajab asju. Usub, et kui tahab, siis võib iga kell jätta joomata, lihtsalt selleks pole ju mingit vajadust. Kõigepealt hakataksegi abi otsima une- ja meeleoluprobleemile. Uuringute kohaselt pöördub spetsialisti poole alkoholi liigtarvitamise kaebusega ainult 10% neist, kellel on alkoholitarvitamise häire. Paraku antidepressandid ei aita, kui jätkub alkoholi tarvitamine, sest alkohol ise on keemiline depressant. Hoolimata ravimitest säilivad alkoholitarvitaja uneprobleemid, sest vägijoogi toimel ei saa aju teha uneks vajalikke ümberlülitusi.
Nagu nõiaringis
Alkoholitarvitamise häire on mõtlemise haigus. Erinevalt teistest haigustest, iseloomustab alkoholitarvitamise häiret pikaaegne probleemi eitamine inimese enda, tihti ka lähedaste poolt. Seetõttu muutub haigus krooniliseks ja lähedaste kannatus hakkab katkema. Kuhjunud on viha ja tuntakse abitust, kuna olukorda ei osata muuta. Sõltlane annab lubadusi, soovides neid täita, kuid ei suuda. Lähedastel tekib uus lootus, kuid jälle tuleb pettuda. Pinge aina suureneb, seda maandatakse vaimse, tihti ka füüsilise vägivallaga. Ja kõik aina kordub… Muuhulgas on alkohol ka üheks lähisuhtevägivalla sagedaseks põhjuseks.
Osadel alkoholi pidevalt tarvitavatel inimestel ei tekki sõltuvust ja tänapäeva teadusel puudub siin ühene seletus. Enamusel siiski tekib, see on tõendatud. Paljud tiksuvad pikki aastaid, vaevas iseenda ja lähedaste kannatusega. Juua enam ei jaksa, loobuda ei suuda.
Alati on võimalus
Kuna tegemist on väga laialt levinud ja kogu ühiskonda mõjutava häirega, siis on arvukalt uuringuid, leidmaks toimivat abi. Mõtlemist saab mõjutada mitmel viisil. Selleks on erinevaid ravimeid ja tehnikaid. Tulemus oleneb paljude asjaolude koostoimest ja ühte imerohtu pole olemas. Proovitakse ja mõnikord saadakse ka abi ampullist, kodeerimisest, AA grupist vms. Tõhusaim näib uuringute põhjal olevat sekkumine, mille käigus õpetatakse kontrollima ja juhtima oma mõtteid ja nendest tulenevat käitumist. See pole lihtne, kuid väga paljud on sellega hakkama saanud. Eriti siis, kui ravisse on kaasatud lähedased. Ravi eesmärk on aidata patsientidel ja nende lähedastel jõuda eluni, mis toob rõõmu ega riku tervist.
„Kainem ja tervem Eesti“
Viimsis PERHi psühhiaatriakliiniku kabinetis on võimalus ravi saada Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Vastuvõtt on tasuta. Vastuvõtule võivad tulla nii sõltlased kui ka nende lähedased. Vajalik on eelregistreerimine kte@regionaalhaigla.ee.
Artikli autor Jane Alop on Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühholoog, MA, MPH, “Kainem ja tervem Eesti” juht.
