Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas möödus aasta paljuski vaktsineerimisküsimustega tegeledes, kuid avati ka Viimsi hoolekandekeskus ning tegeleti palju muuga.
Alustuseks soovime siiralt tänada valla elanikke, kes on aidanud läbi vaktsineerimise kogukonnal tervemaks jääda. Aasta lõpu seisuga on vaktsineeritud 81,5% täisealistest viimsilastest. See on võrreldes Eesti keskmisega enam kui 10% kõrgem.
Sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal mööduski kogu aasta vaktsineerimise ja selle edendamist toetavaid tegevusi läbi viies. Alustasime sihtrühmade kaardistamise, elutähtsa teenuse osutajate, õpetajate ja sotsiaalvaldkonna töötajate ning raske ja sügava puudega inimeste hooldajatele vaktsineerimisvõimaluse korraldamisega. Appi tuli erahaigla Fertilitas, tänu kellele saime tegevustega kiirelt alustada. Esimese vaktsineerimispunkti tegime Haabneeme kooli moodulitesse ning maist tekkis võimalus korraldada vaktsineerimist Viimsi Raamatukogus – kogukonna keskuses, kus viimsilased said poodlemise või raamatu laenutamise kõrval mugavalt vaktsiinisüsti teha. Suur aitäh Fertilitase meeskonnale, kes alati heatujuliselt inimesi vastu võtsid ja raamatukogu personalile, kes aitasid vaktsineerimissaali õdusa õhkkonna luua!
Väga heaks partneriks olid Viimsi perearstid ja koduõendusteenuse osutaja OÜ Medendi. Suutsime üheskoos organiseerida nii kodust vaktsineerimist kui ka läbi sotsiaaltranspordi korraldada arsti juurde inimesed, kellel on liikumine pisut raskendatud.
Võimalus teha PCR testi kodu lähedal
Novembris avasime koostöös Terviseameti ja Medicumiga Viimsis PCR testimispunkti, mille käivitamisel ei pea viimsilased enam koroonaviiruse PCR testi tegemiseks sõitma Tallinnasse, vaid saavad seda teha kodu lähedal. PCR testimispunkti avamine aitas leevendada teiste testimispunktide koormust seoses koolilaste testikohustusega ja teeb ka teistele elanikele selle vajaliku protseduuri tegemise lihtsamaks.
Avasime Viimsi Hoolekandekeskuse
Märtsikuus alustas tööd Viimsi Hoolekandekeskus, mis esmalt võttis üle varasemalt MTÜ Viimsi Päevakeskuse poolt pakutavad tegevused. Hoolekandekeskuse eesmärk on luua eakatele ja ka erivajadusega inimestele loovust toetav, turvaline ja kaasav vaba aja veetmise keskkond, pakkudes võimalusi olla ühiskondlikult ja füüsiliselt aktiivne ja leevendada isolatsiooni ning toimetulekuraskusi. Keskus toimib avatud keskuse põhimõttel, kus on võimalik veeta aega ka siis, kui otseselt mõnest ringitegevustest osa ei võeta. On võimalik kokku saada sõpradega, üheskoos kokata, lugeda raamatuid ja ajalehti või vaadata mõnda filmi.
Viimsi Päevakeskus toimetas eakatele aktiviseeriva tegevuse pakkumisega vapralt alates 2006. aastast, nüüd oli Viimsi Vallavalitsusel au jätkata MTÜ poolt alustatuga ja läbi Hoolekandekeskuse pakkuda veelgi laiemat ringi- ja vaba aja tegevuste osutamist. Sügisel õnnestus peale keerulist aastat avada päevakeskuste hooaeg nii Randvere kui ka Haabneeme keskuses. Osalejaid oli väga palju ja ringitegevustesse registreerumine käis kibekiirelt – inimesed ootasid väga, et kujunenud sõpruskonnaga ühisest toimetamisest taas rõõmu tunda.
Lisaks ringi- ja vaba aja tegevuste osutamisele koondab hoolekandekeskus enda alla valla sotsiaalteenused, et tagada jätkusuutlikku arengut ja kvaliteetset kompetentsi sotsiaalvaldkonnas. Ühe katuse alt teenuseid koordineerides tagame teenuste osutamisel optimaalse töökorralduse ja parema kättesaadavuse valla inimestele leevendades ka abivajaduse tekkimisel liikumist ühelt teenuselt teisele. Kui keegi ringitegevusest kõrvale jääb, saavad vahvad keskuste koordinaatorid võtta inimestega ühendust, et pakkuda abi või murele leevendust mõne teise teenuse näol, olgu selleks sotsiaaltransport, koduteenus, vabatahtliku seltsilise teenus või päevahoiuteenus. Samuti osutab keskus tugiisiku- ja isikliku abistaja teenust erivajadusega inimeste toetamiseks. Uuest aastast püüame alustada riiklike erihoolekandeteenuste osutamisega. Hoolekandeteenuste osutamine võimalikult kodulähedasena on oluline ja valdkondlikku ekspertiisi ja -inimesi koondava keskuse loomine soodustab ka nende teenuste pakkumist, mida senini saame osutada naaberomavalitsuste toel.
2020. aasta lõpus kirjutasime koos Hoolekandekeskusega Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Viimsi vallas“, saime positiivse rahastusotsuse ja järgmiseks kaheks aastaks ca 200 000 eurot toetust koduteenuse ja sotsiaalse suunamise (social prescribing) teenuse väljaarendamiseks. Viimase näol on tegemist teenusega, mis aitab siduda sotsiaalvaldkonda ja esmatasandi tervishoidu (tervisekeskused). Teenuse täpsema kirjelduse ja toimemudeli töötame välja ja piloteerime projekti käigus – eesmärgiks on vähendada tervishoiuteenuste koormust ja inimeste isolatsiooni läbi sotsiaalsete programmide või tegevuste.
Vabatahtlik seltsiline – kes see veel on?
Sotsiaalministeeriumi tellimusel viib Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2021-2023 Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemi“. Projekti raames pakutakse üle 65-aastastele eakatele ning erivajadustega täiskasvanuile vabatahtliku seltsilise tugitegevusi. Sageli tahab eakas inimene jagada oma mõtteid ja emotsioone, arutleda elu üle, kuid pole kuulajat. Vabatahtlike seltsiliste põhiline tegevus ongi toetada üksindust tundvaid eakaid või erivajadusega inimesi, olla nendega koos ja suhelda, korraldada ühiseid tegevusi, käia näiteks koos jalutamas või raamatukogus.
Maakonnas toimetab koordinaator, kes omavalitsuselt saadud info põhjal viib kokku vabatahtliku seltsilise ja abivajaja. Koordinaatori ülesanne on värvata vabatahtlikud ja teostada neile eelnev taustakontroll. Vabatahtlikku seltsilist kontrollitakse ka tegevuse ajal, seega on nad on ühed paremini kontrollitud abistajad vabatahtlike maastikul. Oluline on abivajaja ja vabatahtliku kokkuviimine, nende sobivuse väljaselgitamine. Kui vastastikune sobivus ja ühishuvi on olemas, siis sõlmitakse hea tahte kokkulepe nii vabatahtliku kui ka abivajajaga.
Vaimse tervise toetamine
Koroonaviiruse leviku süvenemisel oli ühiskonna sulgemine ja kontaktide vähendamine haiguse edasise leviku piiramiseks hädavajalik. Paraku tõi see kaasa vajaduse senist elukorraldust olulisel määral ümber korraldada. Pidevate muutuste ajal on üha keerulisem tagada lastele ja noortele stabiilset keskkonda, milles nad saaksid õppida, suhelda, teha sporti ja end lihtsalt välja elada. Pingete süvenedes on tõsine oht vaimsele tervisele. Kevadel alustas vallavalitsuses tööd Vaimse tervise töörühm, et märgata muresid ja leida lahendusi, kuidas kogukonnale tuge pakkuda. Tegime koostööd MTÜ Peaasjadega, viies nii koolikollektiivides kui ka kogukonnas läbi Vaimse tervise esmaabi koolitusi. Vaimse tervise esmaabi on lihtne, viiest sammust koosnev tugi, mida saad pakkuda, kui märkad oma lähikonnas kedagi, kes võib abi vajada (nt muutunud meeleolu, hajevil tähelepanu vms). Sarnaselt füüsilise tervise esmaabiga on vaimse tervise esmaabi andmine jõukohane igaühele, kes on end esmaabi põhimõtetega kurssi viinud ja läbinud vastava koolituse. Pakkusime samuti kiiret tuge õpetajatele, et kiirete muudatustega koolielus toime tulla ja õpilastele keerulises olukorras nõu ja toetust pakkuda.
Koostöös Tervisearengu Instituutiga viis sotsiaal- ja tervishoiuosakond juba viiendat korda läbi koolitusprogrammi „Imelised aastad”. Tegemist on 4-kuulise programmiga vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Fotod: Tiit Mõtus
