Viimsi vabaõhumuuseum kutsub kõiki viimsilasi osa saama vahvast laupäevast. Põnevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele.
Laupäeval künname Viimsi vabaõhumuuseumis üles väikse põllulapi ja külvame sinna kaera. Selleks, et meie lambad Meeli, Juuli, Tuuli ja Tuule saaksid eheda kohaliku Viimsi toiduga maiustada. Atra veab hobune, kes tuleb siia Juurust. Meie muuseumil hobust pole ja Viimsist ei leia me ühtegi suksut, kes atra vedada oskab. Eestis on selliseid hobuseid üldse veel ainult mõned. Igati unikaalne vaatepilt.
Pilk ajalukku
Põllumajandus ja sellega seotud tööd jäävad meist järjest kaugemale ning on järjest unikaalsemad. Kunagi olid need aga väga tavalised. Ka Viimsis, kus võib tunduda, et elasid ainult kalurid, oli põllumajandusel omal ajal väga suur roll. Sellest annab tunnistust kasvõi meie vabaõhumuuseumi rehielamu, mis on ju olemuselt viljakuivati ja elamu kombinatsioon. Kuid ka põllumajandus oli omal ajal väga uudne elukorraldus.
Viimsis, ja Eestis laiemalt, hakati tõsisemalt põldu pidama ja karja kasvatama alles neli ja pool tuhat aastat tagasi. Enne seda elasid inimesed sellest, mida õnnestus loodusest jooksvalt hankida. Põllumajanduslik pööre oli inimajaloos kindlasti seni kõige radikaalsem muutus, mil kogu elukorraldus muutus dramaatiliselt.
Püügimajanduslik elukorraldus enne põllumajanduslikku oli hoopis teistsugune. Inimesed proovisid saada loodusest saaki nii palju, et jooksvalt saaks kõhumured lahendatud. Kuna soola veel ei kasutatud, polnud võimalik toitu pikalt säilitada. Energiat hoiti jahil ja kalal käimiseks ning otseselt tegutseti ainult paar tundi päevas. Ülejäänud ajal inimesed suhtlesid omavahel, jutustasid seiklustest jahil, tegid nalja ja veetsid mõnusalt aega. Nõrk külg oli see, et kui toitu ei õnnestunud piisavalt saada, surdi kergesti ära.
Kuidas maailm muutub
Põllumajandus muutis kõik. Mida rohkem tööd teha, seda suuremad varud tekkisid ja peale nälja sai kustutada ka omandijanu. Tekkisid ülejäägid ja need sai realiseerida millegi ilusa vastu. Näiteks omandada väärismetalle, mida kaela riputada. Teadlased on leidnud, et põllumajandusega tegeledes muutusid inimesed vähem loominguliseks, kuna töö oli hommikust õhtuni väga rutiinne. Teisalt tagas ladustatav toiduvaru pikema eluea ja seega inimkonna kasvu.
Kui mina veidi üle poole sajandi tagasi sündisin, oli maailma rahvastikust üle poole seotud põllumajandusega. Tänaseks on see veel paarkümmend protsenti.
Ehk olen üle elanud järjekordse suurima globaalse muutuse inimkonna ajaloos, milleks on industriaalne pööre. Ma väga loodan, et see pööre pole veel läbi ja muutub ka inimeste elukorraldus. Praegu rügavad inimesed endiselt terved päevad nagu põllumajanduse aegadel. Adra asemel on küll arvuti või muu masin. Kindlasti tuleb aeg, mil inimene hakkab taas töötama paar tundi päevas ja ülejäänud aja suhtleb teistega, teeb nalja, jutustab lugusid ja laulab koos laule. Mingi kasu ju peab sellest pöördest inimestele tulema!
Tulge siis laupäeval hobukündi vaatama! Lisaks on kõigil hea võimalus näha, kuidas pügatakse lambaid. Üritus algab kell 10 ja lõpeb kell 13.
