Esimene maakaitsepäev toimus aastal 1996 võidupühal Rae vallas Jüris. Tol ajal oli vabadussõja meenutamine kõigile hingelähedane, mistõttu oli üritus eelkõige isamaaline. Ürituse lipukirjaks sai „Mees, sa pead kodu kaitsma!“.
Harjumaal teevad tsiviilstruktuurid, operatiivteenistused ja kaitsejõud mitmekülgset ning laiapõhjalist koostööd, et tagada nii Harjumaa kui ka Eesti pealinna elanike turvalisus. Selleks, et koostööd korraldada, oli juba aastal 1995 Harju maavalitsuses olemas ametikoht, mida teistes maakondades ei olnud – maavanema nõunik sisejulgeolekualastes küsimustes.
Pärast maavalitsuste likvideerimist ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu loomist on siseturvalisuse nõuniku roll jätkuvalt oluline. Harju maavalitsuse juurde oli moodustatud korrakaitsekomisjon, mille liikmeteks olid kaitseliidu, politsei, piirivalve ja päästeteenistuse esindajad, kes ühiselt tegelesid maakonna turvalisuse probleemidega.
Tekkis ka arusaam väärtustada noortes isamaalist kodanikukasvatust, populariseerida maakonnas militaar- ja eriteenistusliku hariduse ning elukutse omandamist. Teemat arutati ka tolleaegse Harju maavanema Mait Kornetiga ning otsus oli ühene – maakaitsepäev hakkab Soome eeskujul toimuma ka Harjumaal.
Pikk traditsioon
Maakaitsepäeva kui maakondliku suurürituse eripära seisneb selles, et igal aastal toimub see erinevas kohas ja lisaks pärgade panekule toimub vaatamisväärne ja muljet avaldav militaar- ja operatiivstruktuuride tehnika paraad.
Kõik maakaitsepäevad algavad alati vabadussõja mälestusmärgi juures pärgade asetamise ning piduliku tseremooniaga. Samuti peavad kõne Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja kohaliku omavalitsuse juht, millele on järgnenud pidulik kontsert Politseiorkestri või Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.
Tegevusplatsil ehk korraldajate keeles nn actionväljakul on toimunud mitmesugused üritused ja telkides struktuuriüksuste esitlused. Päeva keskseteks üritusteks on olnud aga militaar- ja operatiivteenistuste demonstratsioonesinemised, sportmängud ja kultuuriprogramm.
Spordivõistlustest oli varasematel aastatel üks oodatumaid aastajooks, mille distantsi pikkus vastab aastaarvule ja sellel osalesid ametkondade võistkonnad.
Alates kümnendast maakaitsepäevast osaleb üritusel ka ajalooklubi Frontline. Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ning demonstratsioonlahingu „Viimane sõjasuvi” esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljetavaldav.
Maakaitsepäeva kõnejuhina toetas ürituse kordaminekut vabatahtlik päästja ja kaitseliitlane Madis Milling. Tema on pälvinud teenete eest turvalisuse arendamisesse Kotkaristi V klassi teenetemärgi, Päästeliidu Suure Kuldristi ja siseministeeriumi Kuldteenetemärgi (kõik postuumselt).
Antakse üle võidutuli jaanitulede süütamiseks
Maakaitsepäeva programmi kuulub ka Eesti Vabariigi Presidendi poolt süüdatud võidutule pidulik ja teatraliseeritud vastuvõtmine. Võidutuli jagatakse Harjumaa vallajuhtidele ja linnapeadele, kes viivad selle koos kaitseliitlastega kohalike jaanitulede süütamiseks.
Hea meel on tõdeda, et Harju maakaitsepäeva mastaapsus ning selle kodanikukasvatuslik ja isamaalisuse dimensioon äratas aastal 1999 ka tollase Eesti Vabariigi Presidendi Lennart Meri tähelepanu. Maavanemate vastuvõtul tolleaegselt Harju maavanemalt Mait Kornetilt saadud selgituste põhjal soovitas Meri ka teistes maakondades seda algatust järgida. Alates aastast 2001 on Harjumaalt alguse saanud traditsioon muutunud üleriigiliseks.
Kümnendal Harju maakaitsepäeva korraldustoimkonna koosolekul käis Vojeikin välja mõtte jäädvustada maakaitsepäeva traditsioon mõne tammepuuga. Asja arutati ka tollaste Jõelähtme valla juhtidega ja nii saigi alguse Jõelähtme vallas Loo alevikus vana kivikalme kõrvale rajatud vabaduse hiis, kuhu toimunud maakaitsepäevade omavalitsuste esindajad, Harju maavalitsus ja väliskülalised istutasid 12 tammepuud. Igal aastal lisandub korraldaja omavalitsuse, kaitseliidu Harju maleva juhatuse liikmete ja väliskülaliste poolt istutatud uus tamm.
Meie riik püsib kaljukindlalt, kui traditsioonid on hoitud ja inimesed hoiavad kokku. Iga-aastane maakaitsepäeva tähistamine kõigis maakondades on hea võimalus mälestada meie riigile vabaduse toojaid ja hoidjaid! Ma kõik saame teha midagi sellist, et igapäevaelu turvaline püsiks ja meie riik oleks hästi hoitud!
Senised Harjumaa maakaitsepäevad:
I 1996 Rae vald
II 1997 Saue linn
III 1998 Viimsi vald
IV 1999 Keila linn
V 2000 Anija vald
VI 2001 Vasalemma vald
VII 2002 Saku vald
VII 2003 Maardu linn,
IX 2004 Kernu vald
X 2005 Jõelähtme vald
XI 2006 Kuusalu vald
XII 2007 Keila vald
XIII 2008 Tallinn
XIV 2009 Loksa linn
XV 2010 Kose vald
XVI 2011 Paldiski linn
XVII 2012 Raasiku vald
XVIII 2013 Saue vald
XIX 2014 Nissi vald
XX 2015 Harku vald
XXI 2016 Padise vald
XXII 2017 Kiili vald
XXIII 2018 Tallinna linn
XXIV 2019 Anija vald
XXV 2020 jäi ära
XXVI 2021 Rae vald
XXVII 2022 toimub Viimsi vallas
