Esimene maakaitsepäev toimus aastal 1996 võidupühal Rae vallas Jüris. Tol ajal oli vabadussõja meenutamine kõigile hingelähedane, mistõttu oli üritus eelkõige isamaaline. Ürituse lipukirjaks sai „Mees, sa pead kodu kaitsma!“.

Harjumaal teevad tsiviilstruktuurid, operatiivteenistused ja kaitsejõud mitmekülgset ning laiapõhjalist koostööd, et tagada nii Harjumaa kui ka Eesti pealinna elanike turvalisus. Selleks, et koostööd korraldada, oli juba aastal 1995 Harju maavalitsuses olemas ametikoht, mida teistes maakondades ei olnud – maavanema nõunik sisejulgeolekualastes küsimustes.

Pärast maavalitsuste likvideerimist ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu loomist on siseturvalisuse nõuniku roll jätkuvalt oluline. Harju maavalitsuse juurde oli moodustatud korrakaitsekomisjon, mille liikmeteks olid kaitseliidu, politsei, piirivalve ja päästeteenistuse esindajad, kes ühiselt tegelesid maakonna turvalisuse probleemidega.

Tekkis ka arusaam väärtustada noortes isamaalist kodanikukasvatust, populariseerida maakonnas militaar- ja eriteenistusliku hariduse ning elukutse omandamist. Teemat arutati ka tolleaegse Harju maavanema Mait Kornetiga ning otsus oli ühene – maakaitsepäev hakkab Soome eeskujul toimuma ka Harjumaal.

Pikk traditsioon

Maakaitsepäeva kui maakondliku suurürituse eripära seisneb selles, et igal aastal toimub see erinevas kohas ja lisaks pärgade panekule toimub vaatamisväärne ja muljet avaldav militaar- ja operatiivstruktuuride tehnika paraad.

Kõik maakaitsepäevad algavad alati vabadussõja mälestusmärgi juures pärgade asetamise ning piduliku tseremooniaga. Samuti peavad kõne Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja kohaliku omavalitsuse juht, millele on järgnenud pidulik kontsert Politseiorkestri või Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.

Tegevusplatsil ehk korraldajate keeles nn actionväljakul on toimunud mitmesugused üritused ja telkides struktuuriüksuste esitlused. Päeva keskseteks üritusteks on olnud aga militaar- ja operatiivteenistuste demonstratsioonesinemised, sportmängud ja kultuuriprogramm.

Spordivõistlustest oli varasematel aastatel üks oodatumaid aastajooks, mille distantsi pikkus vastab aastaarvule ja sellel osalesid ametkondade võistkonnad.

Alates kümnendast maakaitsepäevast osaleb üritusel ka ajalooklubi Frontline. Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ning demonstratsioonlahingu „Viimane sõjasuvi” esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljetavaldav.

Maakaitsepäeva kõnejuhina toetas ürituse kordaminekut vabatahtlik päästja ja kaitseliitlane Madis Milling. Tema on pälvinud teenete eest turvalisuse arendamisesse Kotkaristi V klassi teenetemärgi, Päästeliidu Suure Kuldristi ja siseministeeriumi Kuldteenetemärgi (kõik postuumselt).

Antakse üle võidutuli jaanitulede süütamiseks

Maakaitsepäeva programmi kuulub ka Eesti Vabariigi Presidendi poolt süüdatud võidutule pidulik ja teatraliseeritud vastuvõtmine. Võidutuli jagatakse Harjumaa vallajuhtidele ja linnapeadele, kes viivad selle koos kaitseliitlastega kohalike jaanitulede süütamiseks.

Hea meel on tõdeda, et Harju maakaitsepäeva mastaapsus ning selle kodanikukasvatuslik ja isamaalisuse dimensioon äratas aastal 1999 ka tollase Eesti Vabariigi Presidendi Lennart Meri tähelepanu. Maavanemate vastuvõtul tolleaegselt Harju maavanemalt Mait Kornetilt saadud selgituste põhjal soovitas Meri ka teistes maakondades seda algatust järgida. Alates aastast 2001 on Harjumaalt alguse saanud traditsioon muutunud üleriigiliseks.

Kümnendal Harju maakaitsepäeva korraldustoimkonna koosolekul käis Vojeikin välja mõtte jäädvustada maakaitsepäeva traditsioon mõne tammepuuga. Asja arutati ka tollaste Jõelähtme valla juhtidega ja nii saigi alguse Jõelähtme vallas Loo alevikus vana kivikalme kõrvale rajatud vabaduse hiis, kuhu toimunud maakaitsepäevade omavalitsuste esindajad, Harju maavalitsus ja väliskülalised istutasid 12 tammepuud. Igal aastal lisandub korraldaja omavalitsuse, kaitseliidu Harju maleva juhatuse liikmete ja väliskülaliste poolt istutatud uus tamm.

Meie riik püsib kaljukindlalt, kui traditsioonid on hoitud ja inimesed hoiavad kokku. Iga-aastane maakaitsepäeva tähistamine kõigis maakondades on hea võimalus mälestada meie riigile vabaduse toojaid ja hoidjaid! Ma kõik saame teha midagi sellist, et igapäevaelu turvaline püsiks ja meie riik oleks hästi hoitud!

Senised Harjumaa maakaitsepäevad:

I          1996    Rae vald

II         1997    Saue linn

III       1998    Viimsi vald

IV       1999    Keila linn                   

V         2000    Anija vald

VI       2001    Vasalemma vald

VII      2002    Saku vald

VII      2003    Maardu linn,

IX       2004    Kernu vald

X         2005    Jõelähtme vald

XI       2006    Kuusalu vald

XII      2007    Keila vald

XIII    2008    Tallinn

XIV    2009    Loksa linn

XV      2010    Kose vald

XVI    2011    Paldiski linn

XVII   2012    Raasiku vald

XVIII 2013    Saue vald

XIX    2014    Nissi vald

XX      2015    Harku vald

XXI    2016    Padise vald

XXII   2017    Kiili vald

XXIII 2018    Tallinna linn

XXIV 2019    Anija vald

XXV   2020    jäi ära

XXVI 2021    Rae vald

XXVII 2022   toimub Viimsi vallas