Viimsi Happy Jazz Festival on sel aastal pühendatud bluusile. Ühe esinejana astub üles maestro Tõnu Naissoo, kes tähistab sellega ühtlasi oma 70. sünnipäeva ja kelle Hammond Trio kava on austusavaldus varalahkunud Wes Montgomeryle. Festivali eel rääkisime helilooja ja džässpianistiga pisut muusikajuttu.
Teie esimene suurem etteaste avalikkuse ees oli 16-aastaselt rahvusvahelisel džässifestivalil Tallinn ’67. Kuidas Te üldse muusika juurde jõudsite?
Mind pandi laste muusikakooli, kui olin 7-aastane. Minu isa Uno Naissoo oli helilooja ja muusikapedagoog ning seetõttu tundus loomulik põhikooli kõrvalt klaverit õppida.
Kas Teile meeldis kohe klaverimäng või proovisite ka teisi pille?
Kuna mind pandi klaverit õppima, siis olengi jäänud n-ö klahvpille mängima. Klaverile lisandusid aja jooksul orel ja süntesaatorid. Enda lõbuks olen sõrmitsenud kitarri ning kui olin ansambel Laine saatebändis, siis mõnes loos tuli mängida ka basskitarri.
Kuidas sattusite Bostonis asuvasse mainekasse Berklee muusikakolledžisse?
1988. aastal esinesin Bostoni sümfooniaorkestriga USA-s. Ühte kontserti juhtus kuulama seal elanud vene saksofonist Igor Butman, kellega koos seda kolledžit külastasimegi. Teadsin seda kooli juba teismeeast. Proovisin seal ka klaverit mängida ning mulle tehti ettepanek tulla end täiendama. Oli nõukaaja lõpp ja mul õnnestuski seal esimese eestlasena õppida, kuigi inglise keel oli alguses väga vilets. Ühe semestri õppisin instrumendiõppes ja teiseks läksin üle filmimuusikakursusele. Õppeedukus oli hea, olin A-grade student ehk meie mõistes viieline.
Miks Te armastate džässmuusikat?
Siinkohal pean jällegi isast rääkima, kes oli džässmuusik. Ta mängis mitmeid pille – akordion, klaver, kontrabass ja ventiiltromboon. Lisaks tegeles ta džässifestivalide korraldamisega, mistõttu võeti ka mind kaasa esimestele kontsertidele Tallinnas 1960. aastate alguses. Tema kõrvalt sai ka makilintidelt kuulatud Ameerika Ühendriikide tolleaegsete tuntud džässiartistide Miles Davise, John Coltrane’i, Bill Evansi ja paljude teiste muusikat. Teisisõnu, džäss on mu lapsepõlvemuusika, kasvasin sellega üles.
Milliste kodu- ja välismaiste muusikutega on Teile meeldinud kõige rohkem koos töötada?
Pea kogu oma teadliku elu olen elanud Nõukogude Eestis ning kokkupuuted välismaiste artistidega olid väga harvad. Tuntumatest nimedest võiks välja tuua Taani trompetimängija Jens Wintheri, USA trompetisti Jimmy Owensi, saksofonimängijad Tony Lakatose Ungarist ja Jari Perkiömäki Soomest.
Viimastel aastatel olen palju Venemaal mänginud ning teinud koostööd sealsete džässmuusikutega. Saksofonist Aleksei Kruglov, bassimängija Viktor Šestak ning trummar Peter Ivšin on mehed, kellega salvestasime hiljuti Moskvas plaadi, mis ilmus plaadifirma Art Beat egiidi all.
Kuna minu lemmikformaat on olnud kas trio või kvartett, siis sellest tulenevalt on mu partnerid olnud peamiselt bassi- ja trummimängijad. Näiteks bassivirtuoosid Toivo Unt, Taavo Remmel ja Mihkel Mälgand, löökpillide poolelt aga Ahto Abner.
Džässmuusika puhul on elementaarne, et kõikidele ansambliliikmetele meeldiks see muusika, mida mängitakse, sest muidu ei teki sünergiat. Kõigil peab olema ka võimalus väljendada end soolode kaudu ehk improviseerida.
Mis Teid heliloojana kõige rohkem inspireerib?
Heliloojana saan inspiratsiooni elust enesest ning erinevatest nähtustest ja situatsioonidest. Näiteks loodusest seoses aastaaegade vaheldumisega. Vahel ka raamatutest või ajalehtedest loetu kaudu.
Kas Teid Viimsiga seob ka midagi erilist või kuidas on mere lähedus Teie loomingut mõjutanud?
Meri on mulle alati meeldinud. Olen sündinud Nõmmel, aga juba kesklinnas elades sõitsin rattaga Piritale ja tihti just Merivälja muuli juurde, kus käisin sukeldumas. Nõukogude ajal oli Viimsis palju piirivalvepunkte ja ega igale poole ei saanudki sõita.
Kas olete varem Viimsis esinenud?
Olen Viimsis esinenud vaid kahel korral ja üsna hiljuti. Suvel, Viimsi kohvikutepäeval, džässifestivali peakorraldaja Aivar Vassiljevi koduõuel koos Eesti ja Soome muusikutega ning oktoobri alguses muusikapäeval Viimsi raamatukogus.
Mida on Viimsis toimuvalt kontserdilt oodata?
Viimsi kontserdil esinen esmakordselt Venemaal väga tuntud ja talendika kitarristi Gasan Bagiroviga. Gasan elab Peterburis ja on teise vene väga väljapaistva muusiku David Gološjokini ansambli liige. Olen Gasani palju kordi mängimas kuulnud, aga varem pole õnnestunud koos esineda.
Kui Aivar Vassiljev tegi mulle ettepaneku esineda oma Hammond Trioga, siis mõtlesin vahelduseks kasutada saksofoni asemel kitarri ning valik langes Gasanile. Põhjus kitarri kasutamiseks peitub ka selles, et üks minu lemmikartiste on olnud USA kitarrist Wes Montgomery ja Viimsi festivali kontserdi otsustasin just temale pühendada. Tema helikeel on väga lähedane bluesile ning samaaegselt on ta esitanud omaaegset popmuusikat džässilikus laadis. Ajaliselt jäi tema tegevus 1950. aastate lõppu ja 1960. algusesse. Kahjuks lahkus andekas iseõppijast USA džässartist meie hulgast juba 1968. aastal, olles vaid 45-aastane.
Rääkige palun mõne sõnaga ka Hammond Triost ja samanimelisest orelist.
Minu Hammond Trio on tegutsenud väikeste vahedega 2011. aastast.
Hammondi oreli leiutas USA insener Laurens Hammond 1934. aastal. Algselt oli see mõeldud esitama kiriku- ja kontserdimuusikat. Peagi leidis see elektriorel koha teistes saalides ja ka kinodes. Mõned aastad hiljem soovis teine USA insener-leiutaja – Don Leslie – orelit täiustada ühe erilise võimendusega ning kuigi Hammond ei tahtnud sellest midagi kuulda, on just Leslie Box andnud Hammondi orelile erilise kõla ja teinud selle instrumendi kuulsaks.
Kirikusse sobis see pill hästi tänu seal esitatavale džässmuusikale. Kuid 1950ndatel hakkasid seda pilli kasutama ka džäss- ja popmuusika artistid. Kõige tuntum ilmselt on olnud Jimmy Smith.
1990. aastate alguses hakkas Jaapani firma Suzuki tootma selle pilli digiversioone, mis on oluliselt vähendanud instrumendi kaalu ja teinud ta sobivaks just transportimisel. Õnneks on viimased mudelid juba lähemal ka Hammondi analoogkõlale.
Millal Te ise Hammond orelit esmakordselt kasutasite?
Esimest korda sain Hammondit proovida 1973. aastal, kui esinesime ansambel Lainega Budapesti TV-s. Oma esimese Hammondi oreli plaadi salvestasin 2011. aastal Hammond Trioga, kus mängivad Danel Aljo saksofonil ja Ahto Abner trummidel. Mina kasutan juba 15 aastat mudelit XK-3c, mis on päris hea digipill.
Kas Te tavalisel klaveril ka veel mängite?
Oh, muidugi! Viimasel ajal olen ka klaveri sooloplaate teinud. Sel aastal on mul kuuest ilmunud plaadist kolm just sooloklaveriga – kaks Moskvas ja üks Jaapanis. Trioga mängides on klaver olnudki mu põhipill. Jaapanis olen tänaseks välja andnud kokku 15 albumit, enamuses trio koosseisuga.
Kuidas Teie meelest Eesti džässil praegu läheb?
Minu meelest läheb Eesti jazzil praegu hästi. On mitmeid andekaid noori interpreete ja tegutseb Eesti Jazzliit. On mitmeid džässifestivale, milledest pikemalt on tegutsenud Jazzkaar. Ja põhiline – noortel on võimalus õppida ka välismaal.
Kuna mul endal on päris tihe graafik, siis pole nooremate tegemisi väga palju jõudnud jälgida, aga mõned nimed võiksin välja tuua. Näiteks Mihkel Mälgand, Peedu Kass, Heikko Remmel, trummaritest Peep Kallas, Ramuel Tafenau. Ka hiljuti EMTA kontserti külastades jäi silma mitu andekat muusikut.
Viimsi Happy Jazz Festival toimub 4.–7. novembrini
Tõnu Naissoo Hammond Trio esineb 6. novembril kell 20 Viimsi huvikeskuses.
Lisaks huvikeskusele toimuvad kontserdid Viimsi raamatukogus, Viimsi koolide saalides, restoranis Ribi ja EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus.
„Kirikudžässi“ raames esineb näiteks EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 7. novembri kell 17 Tartu kitarrivirtuoos Paul Neitsov. Sarnase stiiliga kitarriste Eestis üles lugedes jääb ka ühel käel sõrmi üle. Fingerstyle’i mänguviisis, mida Neitsov harrastab, kostab kitarril samaaegselt nii meloodia, harmoonia kui ka rütm. See on mees nagu orkester.
NB! Varasemalt välja öeldud festivalikava on tänaseks muutunud, sest mitu välismaist esinejat on seoses Eestis valitseva Covid-10 viiruse laia levikuga esinemisest loobunud.
Aktuaalne info ja kava:
Lisainfo:
Aivar Vassiljev
Peakorraldaja
tel 502 6507
Fotod: erakogu
