Viimsis ei mängita hästi mitte ainult korvpalli, jalgpalli ja käsipalli. Viimsilased Marily Lass ja Ave Kuusk mängijatena ning Laos Lukas treenerina tulid Eesti meistriteks võrkpallis, kuuludes Tallinna Ülikool/Kikas võistkonda, kes võitis tiitli 16-aastase vaheaja järel.
Kahjuks sai Ave Kuusk novembrikuises mängus TK-Kaunas/VDU vastu vigastada, kui tegi põlvele haiget ning pidi hooaja lõpuni naiskonda pingilt toetama. Tolles mängus aga valiti Ave naiskonna parimaks, kui ta diagonaalründaja tõi 19 punkti. Marily Lass on naiskonna kandev jõud, kes valiti ka Eesti meistriliiga dream teami ning keda naiskonna peatreener Sten Esna peab Balti liiga parimaks liberoks üldse.
Kuidas tüdrukud võrkpalli juurde jõudsid ning kuidas viimane hooaeg meistritiitli võitmiseni kulges, sellest rääkisime neljakesi Beach House Ülemiste liivaväljakute ääres enne nende järgmist trenni.
Kõik sai alguse Piritalt Laos Lukase trennist
Ave (18) ja Marily (20) alustasid umbes 10-aastastena võrkpallitreeningutega Pirital Laos Lukase juhendamisel. „Kuulsime tuttavatelt, et Pirital hakkab Laos Lukas võrkpallitrenne andma. Võrkpall ei olnud sel ajal väga popp, aga treeneri nimi oli siiski tuttav ning nii me trenni sattusime,“ räägivad tüdrukud algusest.
Võrkpall meeldib neile ilmselgelt siiani, kuigi alguses tegeleti ka muude aladega. „Mina mängisin ka tennist ja jalgpalli ning mingil käisin kolmes trennis korraga, kuna energiat jäi kogu aeg üle. Aga ühel hetkel jäi vaid võrkpall, samuti kasvasin küllaltki kiiresti, olles täna juba 180 cm pikk. Selle pikkusega kannatab naiste võrkpallis ka ründes mängida,“ räägib Marily oma sportlikust taustast.
Ave tegeles varem iluvõimlemise ja kergejõustikuga. „Mõlema ala juures oli komponente, mis mulle väga ei istunud, aga võrkpallis meeldis kõik,“ kirjeldab Ave, miks tema jäi võrkpalli juurde.
Võrkpall on meeskonnamäng
Tüdrukud ütlevad ühest suust, et võrkpallis köidab neid ennekõike just see, et tegu on võistkonnaalaga. Üksteise toetamine, innustamine ja ühine pingutamine aitab sooritusele palju kaasa. Noorteklassides, kui mängitakse neli nelja vastu, ei ole ka positsioonid välja kujunenud, hiljem läheb asi tõsisemaks. „Konkreetsed positsioonid võiksid hakata välja kujunema 12–13-aastaselt. Siis tekivad kindlad inimesed, kes löövad ja need, kes ette tõstavad,“ sõnavad mõlemad justkui ühest suust.
Siinkirjutaja peab neile sõna otseses mõttes alt üles vaatama, kuigi maailma mõistes ei ole tüdrukute pikkus midagi väga erilist – Marily 180 ja Ave 184 cm. Suurtes võrkpalliriikides, kus ka valikut rohkem, küündib keskmine pikkus 190 cm kanti.
Uurin ka, kuidas viimase aja ärevad pinged ja olukord maailmas trenne mõjutavad. „Pigem mõjub sporditegemine väga teraapiliselt. Trenni ajal unustan kõik muu, kui saan palli kõvasti lüüa ja kaaslastega koos olla. Samuti ei mõtle ma trenni ajal kooliasjadele,“ ütleb Ave, kes kevadel gümnaasiumi lõpetab.
Pingeline teekond Eesti meistritiitlini
Etteruttavalt saab öelda, et Eesti liiga tiitel tähendas naiskonnale väga-väga palju, kuna karikavõistlustel langeti esimeses ringis ja Balti liigas jäädi neljandale kohale, mis on alati see kõige õnnetum positsioon. „Hooajale läksime vastu ikka medalimõtetega. Balti liiga Final Fouris kahjuks põlesime läbi. Neljandas Eesti meistrivõistluste finaalmängus oli tiitel mitu korda juba meie, aga kaotasime selle matši. Siiski suutsime taastuda ja end viiendaks mänguks kokku võtta, mis ei olnud ka kerge, kuid seda magusam oli lõpuks see tiitel,” lausub Marily.
Kui hooaja sees elasid tribüünidel kaasa peaasjalikult pereliikmed ja sõbrad, siis finaalmängudel oli näha juba suuremat rahvahulka. Pisike Tallinna ülikooli võimla oli pilgeni publikut täis. Treener Laos Lukas arvab, et sellele aitas kaasa tekkinud intriig ja põnevus, mis kestis kuni viimase punktini. „Minu jaoks oli see emotsioon veidike deja vu vallast, kui ise 1995. aastal Eesti tiitli eest võitlesin ja võitlus kestis viienda geimi lõpuni. Mängijana oli närvitsemist võib-olla rohkem. Mida pingelisem mäng, seda ühtsemaks tiim muutub,” ütleb ta.
Tänasel päeva keskenduvad mõlemad neiud Eesti liigas mängimisele, Ave peab enne ka lõplikult terveks saama ning kevadel on kõige olulisem kooli lõpetamine.
Dream teami liige Marily
Tallinna Ülikool/Kikas naiskonnast valiti Eesti meistriliiga nn unistuste naiskonda kõige rohkem mängijaid, kelle hulka kuulus ka Marily Lass kui liiga parim libero. „Marily puhul on mul meeles üks esimesi võistlusi, kus vähem trennis käinuna oli tal veel pisut vähem sõnaõigust. Aga võistlustel oli just tema see, kes kõik kokku liitis ja see jäi meelde. Mängutaju ja platsitunnetus on tal väga hea. See on asi, mida ei saagi väga õpetada,” pole treener kiitusega kitsi.
Marily lisab, et dream teami valimine oli tema jaoks väga tähtis ning pani tundma, et lõpuks on ta võrkpallimaastikul ka midagi väga erilist korda saatnud.
Ave loodab septembriks tagasi platsil olla
„Vigastus oli tõsine ning hetkel on mu suurimaks eesmärgiks terveks saada ning sügisel mängukõlblik olla. Hooaja viimastes pallitrennides olin kohal, aga täie jõuga ei saanud midagi teha,“ kommenteerib ta oma seisu.
Treener Laose sõnul näitas Ave esimestes trennides suurt painduvust ja akrobaatikaoskust, kuna tuli iluvõimlemisest. „Plastilisus ja painduvus olid väga head. Mõlemad, Ave ja Marily, tulid teistest veidi hiljem, aga on alati väga tublid olnud. Ave tugevus lööb välja rünnakul, kus ta tihtipeale hiilgab just ootamatute ja ebastandardsete lahendustega,“ ütleb juhendaja.
Kodune EM kannustab
Eesti kui võrkpallimaa on end tõestanud suurepärase korraldajana ja nii võõrustatakse Tallinnas 2023. aastal naiste Euroopa meistrivõistlusi ning selline võimalus motiveerib kõiki siinseid naismängijaid. „Võrreldes suurte riikidega ei ole meil nii palju valikut – kõige andekamad paistavad kohe silma. Praegu ongi koondise juures rohkem kandidaate, et areng oleks n-ö laiem ja kiirem,“ räägib Marily.
Koondises valitsevat kliimat ja suhtlemist peavad mõlemad heaks. Nooremate vastu ollakse sõbralikud, aga kõigilt nõutakse siiski võrdselt.
Treener Laos Lukas täiendab: „Marily on selles ringis sees. Ave ei saa kahjuks hetkel vigastuse tõttu osaleda, aga muidu oleks ta kindlasti olnud kandidaat.“ Ta lisab, et Avel ja Marilyl pole kindlasti raske kandidaatide hulka jõuda, kuna nad on korralikult ja kvaliteetselt trenni teinud.
„Mina sooviksin näha, et koondis oleks juba rohkem ettevaatavam ja panustaks enam noortele. Audentese noored näitasid sel aastal väga head minekut. Loodan, et ei keskenduta vaid kodusele EM-ile,” avaldab treener arvamust.
Rannavõrkpall pakub saalihooajale vaheldust
Saalihooaeg kestab augusti lõpust aprilli alguseni. Kuna jutuajamine toimub parasjagu liivaväljakute serval, ei saa jätta küsimata, kui palju on suvel aega liival mängida. „Sõltub, kas oled koondise laagris ehk treenid saalis. Kui mitte, siis mulle meeldib suvel alati rannas mängida. Kaks kahe vastu tähendab, et oled kogu aeg mängus sees, rannas saad kogu aeg palli puutuda ning paarilisega suhtlus peab väga hea olema,“ kasutab Marily igat võimalust rannas mängimiseks.
Kindlasti tasub info mõttes mainida, et Eesti naiste liigas mängitakse võrkpalli põhitöö või õppimise kõrvalt, mõned meie parimad on aegade jooksul pääsenud välismaale ehk palga peale. Eesti liigas ei ole hetkel isegi mitte ühtegi poolprofessionaalsetel alustel mängivat naisvõrkpallurit.
„Kahel korral nädalas on meil ÜKE trenn, neli korda nädalas pallitrennid. Pärast hooaja lõppu jäävad koondise kandidaadid saali treenima ning teised, eriti noorteklasside mängijad lähevad liivale turniire mängima,“ kirjeldavad tüdrukud treeningprotsessi.
Viimsis muutub tüdrukute võrkpall populaarsemaks
Kui varem pidid Viimsis võrkpalli vastu huvi tundvad noored Pirital trennis käima, siis nüüd saab mängida juba Haabneeme kooli kahel väljakul. Kuid tõsise võistkonna moodustamiseks tulevikus oleks kindlasti vaja rohkem ruumi ja võimalusi, sest hetkel ei jätku saaliaegu. „Meie kunagisest Pirita grupist, on juba viis tüdrukut koondise kandidaadid. Vaadates tüdrukute hulka, kes hetkel Viimsis treenivad, on potentsiaal tegelikult tohutu,“ usub Laos Lukas.
Hinnatud treener ei pea sugugi võimatuks, et kunagi hakatakse Viimsi naiskonna nime all ka Eesti liigades mängima, kui olud ja võimalused seda lubavad.
Avafoto: Tallinna Ülikool/Kikas võidukas naiskond aastal 2022. Foto: Gertrud Alatare
