Riikliku spordi elutööpreemia pälvis tänavu viimsilane ja spordipedagoog Kaarel Zilmer – Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedaja, kes on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja suusaliidus. Muuhulgas annab ta loenguid Viimsi gümnaasiumis, teeb kohalikele koos Viimsi Spordiga suusakoolitusi ja propageerib igal võimalusel tervislikke eluviise.

Millega just suusatamine Teie südame võitis?

Suusatamine hakkas üha enam meeldima siis, kui läksin 1964. aastal Tartu Ülikooli õppima ja tegin valiku suusatamise eriala kasuks. Seda ala mõistma ja armastama panid mind õpetajad Erna ja Herbert Abelid ning toonane väga tugev suusakateeder, kus töötasin hiljem üheksa aastat õppejõuna. Selle järel olen tänaseni töötanud Tallinna Ülikoolis.

Kui palju olete sellel talvel ise suusatanud?

Sel talvel suusatasin n-ö „soojenduseks“ Tädu rajal, et olla valmis õppetööks tudengitega Kõrvemaal. Seal sai oldud kolme kursusega 10 päeva ja iga päev nii 4-5 tundi suusatamist õpetades. Mõned tunnid tuleb sel talvel veel teha.

Kodus Tammneemes olles suusatan Tädul ning kui on aega, siis vahel Kõrvemaal, kus on suurepärane maastik ja head rajad. Soovitan seda kanti kõigile viimsilastele, kuna see on meile nii lähedal.

Enamasti sõidan klassikat ja korralikult pidava suusaga – nii saab hea koormuse. Uisku sõidan peamiselt siis, kui pean seda õpetama, ja vahel siis, kui klassikaks on keerulised lumeolud.

Kui palju Teie hinnangul Viimsis kohalikke suusaradasid kasutatakse ehk kas suusatajata arv radadel pigem rõõmustab või võiks olukord olla teistsugune?

Viimsis on murdmaasuusatamine heal tõusuteel, aga vajame veel rohkem just kodulähedasi radasid nagu Tädu pikendus Randvere koolini või Rohuneeme, kus on head lumeolud ja peamine võimalus sealkandi rahvale.

Mida saaks Viimsis teha, et siinne rahvas suusatamist veelgi kõrgemalt hindama hakkaks?

Just asumite juurde jäävad rajad tuleks korda teha ning lisaks kasutada metsasihte, kus rakendada n-ö ühist radade hooldust, nagu seda tänavu on päris hästi tehtud. Rahvas tahab suusale minna, eriti praegusel ajal, mil see on odavaim ja sobiv liikumisvõimalus välistamaks ka nakkusohu. Kindlasti vajaksime Viimsis mõnele rajale ka kunstlume tootmise võimalust.

Kas Teil on anda mõned tarkuseterad vanematele, kuidas oma lapsi suusatamist nautima panna?

Laste puhul on peamine isiklik eeskuju, samuti vajalike õpetamiskohtade olemasolu ning hästi korraldatud laenutusvarustus. Tore, et nägin Haabneeme koolis, kuidas klasside kaupa olid laste suusad koolis – nii et võta ning mine vaid. Oleme saanud meie koolidesse ka head õpetajad, kes appi tulevad.

Kahel viimasel talvel on olnud suusatamist soosivad lumeolud. Kuidas aga suusatajana „üle elada“ kehvema suusailmaga talved?

Lumevaesed talved on suusatamislusti piiranud, aga mulle tundub, et vahel võtame liiga palju hoogu. Siis tuleb järjekordne sula ning sõidud jäävad sõitmata. Kui aga suusatada ikkagi ei saa, võib kõiksugust muud väljas liikumist ette võtta. Ses osas on aastaringne liikumispilt meil paranemas, sest vajalikud tingimused on samuti edasi arenenud.

Milline on Teie elu suurim elamus, mida suusatamine on pakkunud?

Suusatamisega seotud elamusi on olnud mitmeid. Erilisena meenub, kui läbi imelise juhuse pääsesin 1978. aastal Lahti MM-i vaatama ja suu jäi mitmel korral seda kõike nähes lahti. Siis aasta 1992, kui olin Eesti esindajana FIS-i kongressil, kus taastati meie liikmelisus ja avati uks suusamaailma. Samuti esimene murdmaasuusatamise MK etapp Otepääl 1999. aastal, millele on järgnenud kahevõistlus ja õige pea ka laskesuusatamine. Tartu maratoni jõudmine maailma parimate hulka on aga omaette fenomen, milles on olnud õnn mitmel moel kaasa lüüa.

Milliste emotsioonidega võtsite vastu uudise, et olete pälvinud riigilt spordi elutööpreemia?

Kui nii suur ja väärikas tunnustus antakse, on hea tunne, kuna pole ju mitte ainult selle nimel töötanud ja pikisilmi oodanud. Äärmiselt meeldivaks tegid selle aga peagi saabuma hakanud tervitused ja tänud endistelt õpilastelt, kolleegidelt ja igat masti teekaaslastelt eri aegadest. Nende kaudu mõistsin, et just nendega koos ongi nii palju asju teha saanud. Ka Viimsis.

Mida veel soovite suusatamise edendamiseks kindlasti ära teha?

Ikka pisut suusaõpetust jagada, aga jätkata ka kirjatööga oma vabas veebis suusatades.weebly.com, kust iga huviline saab lugeda väga paljudest suusatamise ja liikumisega seotud asjadest. Olen rahul, kui mõnes suusateemas veel kedagi aidata saan.

Head suusatalve jätku praeguse kodukandi rahvale!

Foto: Eesti Terviserajad