Tänavune talv on rõõmustanud talispordihuvilisi erilise lumerohkusega. Üle mitme aasta on soovijatel üle Eesti olnud taas võimalik ennast erinevateks suusamaratonideks vormi ajada ja üle paari aasta toimusid Tartu Maratoni lastesõidud jälle Tähtvere pargis.

Suusatamine on teadaolevalt üks vanimaid sportlikke liikumisviise, mida tänapäevani mitmel pool maailmas harrastatakse. Vanimad leitud suusad on dateeritud ajavahemikku 8000–7000 e.m.a ja need avastati Venemaalt. Algelisi suuski on leitud ka Põhja-Euroopa piirkondadest. Siiski ei piirdunud suusatamine iidsetel aegadel ainult Euroopaga, sest esimesed kirjalikud viited suusatamisele on pärit hoopis Hiina põhjaosast Hani dünastia perioodist ning need pärnevad esimestest aastasadadest nii enne kui ka pärast meie ajaarvamist.

Eesti suusatajad ja ala entusiastid tähistavad käesoleval aastal Eesti Suusaliidu 100. juubelit ja selle tähtpäeva tähistamiseks toimus jaanuaris suusanädal „100 suusatundi“, mille raames andsid suusatreenerid üle Eesti kokku pea 100 tasuta suusatundi. Ilmselt vajab suusatamine propageerimist ja õpetamist ka 21. sajandil. Ja kui uskuda ERMi andmeid, siis polnud ka 100 aastat tagasi suusatamine Eestis väga populaarne, kuna suusavarustus oli lihtsalt tavainimese jaoks liiga kallis.

Suusahuvi kasvas

Nüüd viidi tasuta suusatunde läbi ka Viimsis ja neis osales umbes 30 inimest. Tegelikult toimus sarnane aktsioon juba ka eelmisel aastal, aga lumerohke talv on inimeste huvi suusatamise vastu märgatavalt kasvatanud. Seda väidet kinnitavad nii terviseradade külastatavus kui ka tõik, et spordipoodides leiduv suusavarustus on praktiliselt läbi müüdud. Kui olemasolevad suusarajad oleksid paremini hooldatud, oleksid inimesed ilmselt veel altimad Viimsis suusatamist nautima. Kindlasti oleks palju abi kunstlumega radadest, mis tagaksid stabiilsemad olud ning muudaksid rajahoolduse kergemaks.

Eeskuju on nakkav

Haabneeme kooli liikumisõpetaja ja suusatreener Bert Tippi on suusatamise tuleviku suhtes optimistlik. Tema sõnul on kasu sellest, et riiklik õppekava näeb ette põhikooli kehalise kasvatuse tundides suusatamise õppe. Oluline on, et suusarada on olemas lausa kooli taga ning ka kooli hoovis on loodud selle spordiala algõpetuseks suurepärased tingimused, et Haabneeme kooli lapsed saaksid esmased teadmised suusatamisest juba varakult omandatud. Tippi sõnul mitte lihtsalt ei suunata lapsi suusatundi, vaid pakutakse neile suusatamise õpet. Kõik kooli kehalise kasvatuse õpetajad on ka ise tunnis suuskadel. Kui siinkohal eeskuju puuduks, ei tuleks ka lapsed nii hästi kaasa.

Algklasside lapsed osalevad suusatundides kindlasti meelsamini kui põhikooli vanemad õpilased. Peamiselt on vastumeelsus suusatundide vastu õpilastel, kes Haabneeme kooli tulnud teistest koolidest, kus suusatamise baasteadmisi pole omandatud. Nii võib väita, et vastumeelsust ei tunta mitte otseselt suusatamise vastu, sest on ju üldteada, et tegevus, mis ei õnnestu, ongi alati lastele vastumeelne.  

Suusavarustuse olemasolu õpilastel Haabneeme koolis suur probleem pole. Tõsi, algklassides on isiklik varustus olemas rohkematel, suurtel vähematel. Aga oleme aasta-aastalt kooli suusavarustust täiendanud ning võime täna juba  kõikidele lastele liikumistundides suusad alla panna. Siinkohal tuleb tänada ka lapsevanemaid, kes on oma lapsele väikseks jäänud suusavarustuse koolile annetanud.

Nagu juba mainitud on hästi ettevalmistatud suusarada suusaõppel suureks abiks. Jäine ja kõva rada lapsele positiivset emotsiooni ei paku. Liikumisõpetajad teevad omalt poolt kõik, et vähemalt kooli hoovis oleksid lastele tagatud head tingimused erinevateks suusaharjutusteks.

Lapsed õue!

Meie laste madal kehaline aktiivsus on probleemiks olnud juba aastaid. Bert Tippi toob selle tõestuseks välja, et mõne aasta eest läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest. Seda ei ole just palju. Eriti oluline on liikumisõpetajate arvates, et õpilased liiguksid õues. Sellega nõustub kooli õppealajuhataja Tiina Pukk, kelle hinnangul on kõik võimalik, kui on loodud tingimused. Haabneemes on selliste tingimuste loomisega alustatud ja mida kevadele lähemale, seda rohkem näeb õpilasi õues õppimas. Loodusõpetuse ja keemia-füüsikatunde tehakse väljas sageli, aga on nähtud ka värskes õhus peetavaid eesti keele ja matemaatikatunde. Tulles tagasi tingimuste juurde, siis Haabneeme koolis on olemas matkatoolid ja lapsed käivad KIKI programmide raames juba aastaid tegemas loodustunde väljaspool kooli. Seega, õues õppe tunnid on alati tervitatavad, aga ainult ettevalmistatult ja hästi läbiviidult. Niisama „lähme õue jalutama“ tunde õpetaja Tiina ei poolda.

Kuna Haabneeme koolis toimuvad liikumistunnid põhimõtteliselt kogu aeg väljas ja pikkadel vahetundidel ollakse samuti palju õues, siis saame öelda, et meie kooli õpilased saavad päris palju värskes õhus viibida. Niisiis, tingimused on loodud/loomisel, iseasi, kas kõik neid kasutada tahavad.

Suusatamise suured plussid

Tulles tagasi suusatamise juurde, siis see spordiala on Bert Tippi hinnangul oma olemuselt väga loomulik liikumisviis, eriti kui sõita klassikalises stiilis. Suusatamine annab väga hea koormuse ning toetab südame ning lihasaparaadi funktsionaalset arengut. Rääkimata tasakaalu ja käte-jalgade vahelisest koordinatsioonist ning rütmist.

Tähtis ei ole, et lapsed peaksid võimalikult palju regulaarselt suusatamist harrastama. Pigem on oluline varajases eluetapis omandada võimalikult palju erinevaid liikumisoskusi, et edaspidi edukamalt hakkama saada, olenemata spordiala valikust. Olgu selleks siis palli põrgatamise, hüppamise, viskamise, ujumise või suusatamise oskus.

Tähtis on protsessi nautida

Kuna artikli kirjutamise ajal on käimas taliolümpiamängud Pekingis, ei saa kuidagi puudutamata jätta tippspordi teemat. Suusatreener Bert Tippi leiab, et suusatamises on tipptegija potentsiaaliga lapsi teiste seast väga keeruline välja sõeluda. Tegemist on vastupidavusspordiga ning tipptasemele jõudmiseks on vaja teha väga palju tööd. Suusatamine on kindlasti spordiala, kus järjekindlus ületab loomuliku ande. Kui need kaks tegurit – andekus ja tahe tööd teha – kokku saavad, võime rääkida tipptegijatest. Laps, kellel on lootust jõuda tippu, on see, kes suusatamist naudib. Ta läheb suusarajale ka väljaspool koolitundi.

Bert Tippi on veendunud, et vastumeelselt ei saa ühtegi spordiala hästi teha. Tähtis on protsessi nautida ning lapsed, kes seda suudavad, olenemata spordialast, tuleb suunata õige tegevuse juurde. Sportlikust tulemusest on siinkohal mõnevõrra tähtsam, et sportimine ei lõpeks ega piirduks vaid kehalise kasvatuse tundidega, vaid entusiasmi selleks jätkuks kogu eluks.

Kaarel Zilmer – eeskuju ja inspireerija

Loomulikult ei piisa spordis tippu jõudmiseks vaid kehalistest eeldustest ja tahtest. Inimene on loodud nii, et ta vajab alati innustavaid eeskujusid, kes motiveeriksid püüdlejat ennast maksimaalselt kokku võtma ja pingutama.

Suusatamises on viimsilastele selline eeskuju ja inspireerija juba pikka aega olnud suusaentusiast ja treener Kaarel Zilmer, keda riik sel aastal ka spordi elutööpreemiaga tunnustas. Kuna auväärne elutööpreemia laureaat vallarahvale ilmselt pikemalt tutvustamist ei vaja, siis piirdugem siinkohal vaid paari mõttekilluga, mille ütlesid välja Haabneeme kooli liikumisõpetajad Bert Tippi ja Jarno Nurm.

Bert: „Kaarel Zilmer oli üks neist, kelle tõttu ma Viimsisse tööle üldse asusin – mul oli au panna oma CV-sse soovitajana kirja just tema. Härra Zilmer on mitmeid kordi käinud vaatamas meie suusatunde ning igakülgselt kiitnud meie panust noorte suusaharidusse. Möödunud aastal sai koostöös Kaarli ja Eesti Koolispordi Liiduga loodud õppevideod kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, mille metoodilise ja ka korraldusliku poole eest seisis hea samuti Kaarel Zilmer. Nii sündisid koostöös Haabneeme kooli, CFC Spordiklubi, Eesti Koolispordi Liidu ja Kaarel Zilmeriga õpetajatele ja õpilastele mõeldud suusatamise algõpet käsitlevad õppevideod.

Samas on Kaarel üks nendest, kes erinevate projektide raames on ise Viimsi inimestele suusaõpet andnud, kaasa arvatud projekti „100 suusatundi“ raames.

Teda võiks nimetada Eesti suusatamise grand old maniks ning on väga tore, et teda märgati ja tunnustati just sel aastal, mil Eesti suusatamine oma suurt juubelit peab.“

Jarno: „Aastani 2018 mina veel suusatada ei osanud, aga Tallinna Ülikooli kehakultuuri eriala suusatamise aine raames sain tänu Kaarel Zilmeri õpetussõnadele suusatamise selgeks ning nüüd naudin seda tegevust väga ja oskan ka lapsi õpetada. Zilmeri suusafanatism on erakordne ja inspireeriv.“

Nii võikski loo lõpetada Kaarel Zilmeri poolt ellu kutsutud spordiveebi motoga: kui ujuda peab oskama, siis Eestis võiks osata ka suusatada!

Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis

– suusatamine sobib igas vanuses

– suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ka ülekaalulistele

– suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid kui ka siseelundeid

– suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400–1000 kcal tunnis

– suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks

– suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk

– vigastuste risk suusatamisel on madal

– suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe

Allikas: tlu.ee/opmat/tp/harrastused_treening/suusatamine

Fotod: Annela Tammiste