Augusti keskel toimus taas Prangli spordipäev, mis on oodatud sündmus igal suvel. Tänavu oli osavõtjaid väga palju, sest ilm oli ilus ja tuju kõigil sporti teha hea. Rahvas tuli kokku erinevatest kohtadest üle Eesti.

Kõige esimene spordipäev Pranglil korraldati aastal 1961. Sel aastal ühines Pranglil asuv kolhoos „Noor Kaardivägi” S. M. Kirovi nimelise kalurikolhoosiga. Raivo Sikemäe, kes töötas kolhoosis ehitusel, oli aktiivne kergejõustiklane ja suur spordientusiast. Tema eestvedamisel hakati korraldama Kirovi kolhoosi erinevates osakondades spordivõistlusi. Hiljem sai temast Kirovi kalurikolhoosi (k/k) spordiosakonna juhataja. Esimestest spordipäevadest Pranglil võtsid osa ka  teiste osakondade inimesed, kuid paari aasta möödudes jäi spordipäev saare oma rahvale. Toona olid aladeks laskmine, kuulitõuge, jooks ja kaugushüpe.

Spordipäevade ajalugu

Aastal 1970 olid spordipäeva korraldajaks Prangli külanõukogu liikmed Mati Leppmets ja Urmas Mererand, kes tol ajal oli 23-aastane. Nimetati seda Prangli külanõukogu esivõistluseks. See aastaarv pärineb Urmas Mereranna diplomitelt, mille on välja andnud S. M. Kirovi nimeline k/k spordinõukogu. Tema mäletamist mööda ja diplomitelt võib välja lugeda, et võistlusaladeks olid kõrgushüpe, kaugushüpe, granaadivise, kuulitõuge, kettaheide, jooksmine, õhupüssist tulistamine ja võrkpall, kus omavahel võtsid mõõtu pranglikad ja piirivalvurid. Võistlusi peeti Rätsepamäel, kus noored käisid õhtuti koos võrkpalli mängimas.

Rõngaid keerutas Marta Liisa Linholm.

1985. aasta diplomilt võib lugeda, et üheks alaks oli veel ka sangpommi tõstmine ja diplomi oli välja andnud Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi spordiklubi. Osavõtjad kinnitavad, et rikas Kirovi kolhoos pani alati välja uhked auhinnad ja neid oli rohkelt.

1986-88 korraldati Pranglis kolm päeva kestvaid suvepäevi, kus toimusid kontserdid ja esinesid isetegevuslased. Laupäev oli spordipäev. Mängiti võrkpalli, toimus köievedu ja erinevad mängud lastele. Õhtuti olid rahvamajas peod, mis kestsid hommikul kella seitsmeni. Esinesid tuntud ansamblid ja Allan Roosileht tegi videodiskot. Rahvamaja juhatas siis Kalle Erm.

1982.–2012. aastani, kokku 30 aastat, korraldas Prangli saare spordipäevi Tiia Tamm, kes oma ametilt oli tol ajal Kirovi kolhoosi erinevate osakondade spordimetoodik. Osakonnad asusid Neemes, Loksal, Kakumäel, Omedul jm ning loomulikult ka Pranglis. Viimsi valla taasiseseisvumisel sai Tiia Tamme ametinimetuseks Viimsi valla sporditöö koordinaator ja Prangli spordipäeva korraldas ta ikka edasi. Sel ajal oli üheks alaks veel ka odavise, kuid spordipäeval armastati ka kangemaid karastusjooke tarbida ning odavise muutus vähe ohtlikuks. Järgmiseks sporditöö koordinaatoriks oli Remo Merimaa, kes samuti jätkas spordipäeva korraldamise traditsiooni.

Fotol klannavad „haavatuid“ võistkond Tüdrukud.

Kõige populaarsem ala on läbi aastate olnud laskmine. Laskevõistluse protokollid olid 1970ndatel väga pikad – osales oma 70 inimest. Õhupüssist võisid lasta nii mehed, naised kui ka lapsed.

Hiljem lasti Lool, kus asus vana piirivalve laskeplats, juba pärisrelvadest. Nüüd on üle 20 aasta laskevõistlust läbi viinud Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkond, neli viimast aastat Avo Aljase eestvedamisel. Lisaks laskmisele airsofti relvadest toimus rahvamaja õues veel ka haavatu kandmine, viikingi kirve viskamine ja granaadi täpsusvise.

Rahvamajal on kolm aastat aidanud Prangli spordipäeva korraldada ka Viimsi kooli kehalise kasvatuse õpetaja Marika Seppor, kes ise tuli Kirovi spordikooli tööle aastal 1978 kergejõustikutreenerina. Ta on Viimsis sporditööd teinud 44 aastat.

Hoota kaugust hüppas teiste seas ka Jan- Erik Jäätes.

Spordivaim ei rauge

Kolmandat aastat peetakse jällegi võistlusi Rätsepamäel ja aladeks on hoota kaugus, kummikuvise, 30 m ja 60 m jooks, kuulitõuge ja laste viske- ning muud mängud. Igal alal osalevad nii naised kui ka mehed ja seda erinevates vanusegruppides. Täname väga Endel Linholmi, kes andis lahkesti loa just seal võistluste korraldamiseks!

Korvpalli vabavisked ja võistkondlik jalgpall toimusid palliväljakul. Sel aastal võtsid omavahel mõõtu seitse võistkonda. Kokku sai diplomeid välja antud 180, sest erinevaid vanusegruppe oli igal alal omajagu. Kõikidel aladel kokku panid kohtunikud kirja 780 sooritust. Pooltel aladel oli aga osavõtjatel võimalus sooritada mitu katset. Spordipäeva õhtul mängis rahvamajas tantsuks kõigi poolt armastatud VLÜ, mis oli päevale väga ägedaks lõpuks.

Siinjuures tänan kõiki kohtunikke ja vabatahtlikke, kes rõõmsal meelel ja mõnusa huumoriga kuumal suvepäeval kõik katsed ära mõõtsid, parimatele diplomid välja kirjutasid ning õhtul üle andsid! Täname ka Viimsi valda ja Paavo Naela diplomite valmistamise eest!

Järgmisel aastal toimub Prangli spordipäev augustikuu teisel laupäeval ehk 12. augusti 2023.