Öeldakse, et sea endale eesmärk, tükelda see väiksemateks eesmärkideks ja hakka tegutsema. Martin Reimi Jalgpallikooli esindusmeeskonnaks olevas Viimsi JK täpselt nii tehtud ongi.
Kolm hooaega tagasi tuli Ivo Lehtmets 2003–2004 poistega meeste sekka mängima. Esimene aasta mängiti noortega peamiselt II liigat, aga kuna paralleelselt oldi Esiliiga B-s, siis noored said ka kõrgemat liigat proovida. Treener uskus neisse algusest peale, aga teadis, et kohe ahneks minna ei tohi. Nii oli esimese hooaja eesmärk liigasse (nii esiliiga B-sse kui ka II liigasse) püsima jääda, poisse harjutada meestega mängima ja vaikselt kasvada veel suuremaks ja tugevamaks.
Võidust sai tõsiasi
Selle hooaja eesmärgiks seati edasipääs esiliigasse ja see sai valjult välja öeldud. Ivo Lehtmets nägi, et see on võimalik. Ta uskus poistesse.
Hooaeg tekitas juba alguses tunde, et kõik on liiga hea, et tõsi olla. Püsisime stabiilselt tabeli eesotsas. Samas kogu aeg peas vasardamas mõte, kas poisid ikka peavad lõpuni vastu. Harju JK Laagri oli püsivalt kuklasse hingamas. Omavahelised mängud on olnud tasavägised ja väga pingelised lõpuni välja. Isegi viimane mäng, kus juba mõlemale osapoolele oli selge, milline tulevik neid ootab, oli täis üllatusi. Meie jaoks kulmineerus see kaotuse, Sõerde silmakoopapõhja ja ülalõualuu murruga. Samas, nagu öeldud, kõik oli juba varem otsustatud ja mängu lõppedes kuulus just meile võitjate karikas. Ka parim värava kütt esiliiga B-s tuli Viimsi JK-st – Karl Anton Sõerde. Aasta eesmärgiks oli edasipääs esiliigasse, aga me võtsime midagi enamat! Me võtsime võidu!
Publik on meiega
Tegelikkuses kinnitasime oma liiga võidu ära juba paar mängu varem kodustaadionil, kus saime oma kergendust ja esimesi emotsioone kodupublikuga jagada. Siinkohal tulekski esile tõsta fakti, et Viimsi jalgpallipublik on kõige aktiivsem kodumängudel käia ja seda nii esiliiga B kui ka esiliiga keskmisi publiku numbreid vaadates. See teeb võidust meie jaoks ka võidu meie publikule. Oleme olnud algusest peale arvamusel, et koos suudame rohkem. Kodus, kõigi toetajate ees pingutad juba alateadlikult rohkem. Oma sõbra, vanemate või üldse kogukonna ees on kaotus paratamatult valusam. Usume siiralt, et meie edus mängisite rolli ka teie kõik, kes mängudele kohale tulite ja olite osaks ajaloost.
Meeskonnas peitub jõud
Esiliiga B-s mängisid kandvat rolli Oskar Jõgi, Martin Jälle, Rasmus Kala, Karl Erich Kaljuvere, Johannes Theodor Kollist, Markus Kont, Karl Markus Kõivastik, Johann Kõre, Robert Laidvee, Gregor Lehtmets, Aleksander Ojamets, Oscar Ollik, Miikael Johann Raassalu, Karl Anton Sõerde, Ken-Marten Tammeveski, Robert Vahe, Markus Valkna, Robin Kane, Rasmus Armas, Oskar Mägi. Asja teeb eriti ägedaks see, et kahekümnest mängijast neli ei ole meie oma klubi kasvandikud. Rasketel hetkedel olid abiks Rauno Otsasoo, Alari Verev, Andres Oper, Geir-Kristjan Suurpere, Mirko Nõmmsalu, Arli Salm, Andres Joosep, Oliver Vaks, Rain Rähni, Julius-Mihkel Hiie.
Kõik koos oleme teinud ajalugu!
