Ajalugu käib ikka ringiratast ja nii puhutakse tänavu kevadel elu sisse purjetamisõppele Miidurannas. Kui kunagi asus seal Kirovi nimelise kalurikolhoosi juures tegutsenud purjespordikool, siis nüüd viib lapsed merele Uku Kuusk Purjespordikool.
Purjetaja ja treener Uku Kuusk on sündinud ja üles kasvanud Haapsalus purjetamise ja jääpurjetamise traditsioonidega perekonnas. Tänu sellele oli tal võimalus juba kolmeaastaselt ema-isaga purjekaga merele minna. „Ise ma seda loomulikult ei mäleta, küll aga meenub, kui seitsmeaastaselt pidin Haapsalu tagalahele „ookeani“ lainetega võitlema minema,“ räägib ta.
Esimene aasta oli väga raske ja mehehakatisel oli hirm naha vahel, aga aeg möödus ja kõik muutus. „Kerge tuul ei tundunud enam tormina ja lained polnud enam majade suurused. Tekkisid oskused ja usaldus enda vastu. Tulid ka edusammud ning medalid ja diplomid innustasid edasi pingutama. Nii see kõik 48 aastat tagasi alguse saigi ning hetkel ma selle meeldiva harrastuse lõppu veel ei näe,“ sõnab Uku.
Treeneritööd alustas ta 2015. aastal. „Soovisin edasi anda teadmisi, mis on kogunenud ja aastate jooksul settinud. Purjetamine on ju palju enamat kui sillerdava ja sooja mere nautimine. Pigem nimetaksin seda isiksuse vaimseks ja füüsiliseks kasvatamiseks läbi meeldiva harrastuse. Treeneritöö on pidev õpe, sest iga noor on erinev ning tema mõistmiseks ja motiveerimiseks tuleb pingutada,“ ütleb ta.
Miiduranna võimalused
Sel aastal on Uku jõudnudki nii kaugele, et avab koos Mari Rausiga Miidurannas omanimelise purjetamiskooli. Kui Uku tegutseb merel, siis Mari ajab kooli asju maismaal. „Lähiümbruses on piisvalt noori, kes sooviksid purjetamisega tutvust teha. Saime oma küsimise peale Miiduranna sadamalt purjespordikooli avamise suhtes positiivse vastuse. Ja siin me nüüd oleme,“ lausub Uku. Miidurand on tema sõnul purjetamiseks igati sobiv. „See on Tallinna lahe seisukohalt eriline koht, olles lõuna-, edela- ja läänetuultele kõige avatum. Seega on siin võimalus suuremate lainetega purjetama õppida. Kui tuul puhub põhjast ja idakaarest, siis on väga keerulised maatuuleolud, mis kasvatavad nutikust. Samas on alustajate jaoks turvaline suur sadamasisene akvatoorium,“ kirjeldab treener.
Purjespordikooli oodatakse nii poisse kui ka tüdrukuid alates 7-eluaastast. Treeneri sõnul ei pea noorel purjetamishuvilisel eelnevalt erilisi oskusi ega teadmisi meresõidust olema. „Algaja purjetaja ei pea oskama ideaalselt ujuda. Samuti võivad väikse lapse jaoks igasugused veeohutusreeglid olla liiga keerulised. Selleks ongi purjespordikool, et nende teemadega tegelema hakata. Ohutusvestid seljas ja treenerite valvsa silma all lähevad lapsed paika pandud tegevuskava alusel merd nuusutama,“ kinnitab ta.
Algkursusest iseseisva meresõiduni
Nagu ikka, alustatakse A-st ja B-st. Mere ja purjetamisega tutvumiseks on programmis algkursus, mis sisaldab kaheksa kahetunnist treeningut. Nende 16 tunni jooksul selgub, kas keskkond on lapsele meeldiv, kas ta on veeinimene ja soovib sellega edaspidi tegeleda. „Päris esimene treening algab kaldal, kus õpime selgeks purjeka osad, aga juba samas trennis käime ka ilma purjeta vee peal roolimist õppimas. Iga järgmise treeninguga kordame õpitut ja tasapisi püüame jõuda iseseisva purjetamiseni. Lähtume lapsest, näiteks mõni laps on valmis terve treeningu iseseisvalt paadis olema, kuid mõnele on vaja toetavat seltskonda,“ selgitab Uku õppe olemust. „Algaja esimeseks paadiks on Optimisti tüüpi purjekas. See on mõeldud kuni 15-aastastele noortele, kel maksimaalseks kaaluks 55 kg. See on lihtne ja maailmas kõige suurema arvukusega laste esimene purjekas,“ lisab ta.
Treeneri sõnul on algajale purjetajale kõige suurem väljakutse iseendaga hakkamasaamine. „On purjekas, sina ise ja meri. Loomulikult on toeks ka treener, aga muulide varjust väljudes on ees tohutul hulgal vett,“ kirjeldab ta.
„Purjetamistrenn sobib esmajoones tüdrukutele ja poistele, kes on enesekindlad ja kellele meeldib end merel proovile panna. Pole vahet, milline on nende kodune kultuur ja keel. Meri on kõigile avatud,“ lisab ta.
Rohkem kui lihtsalt seilamine
Kui perel merega varasemat kokkupuudet ei ole, võib see ala lapsevanemale esmapilgul tunduda ohtlikum kui mõni muu, aga Uku sõnul ei erine purjetamine sugugi teistest tehnilistest spordialadest või harrastustest. „Merd tuleb austada ja ohutusreegleid jälgida. Igal merele minejal on ohutusvest ja ilmastikule vastav riietus alati seljas. Treenerid oskavad hinnata laste võimeid ja ilmastikuolusid, kuna nad on üldjuhul ise juba pikka aega professionaalsed purjetajad olnud. Seega liigseid riske ei võeta ja arenetakse koos võimete ja oskuste kasvuga,“ kinnitab ta. „Heaks purjetajaks kasvamine võtab palju aega ja vajab ka tugevat harjutamist füüsise kallal talveperioodil. Purjetamises on ka palju harivat. Enesekindlus, eesmärgid ja nende saavutamine, töökus ja iseseisvus on vaid mõned märksõnad noore purjetaja arengu iseloomustamiseks.“
Lõpetuseks ütleb Uku, et Miidurannas on alati tuult, mis on purjetajale primaarne, siin on ka suuremad lained. „Need ongi põhjused, miks Miidukas uuesti seilama hakata. Ka sadam suhtub meie plaanidesse positiivselt ning kõik kokku annab hea võimaluse kohalikele noortele mereharidust anda.“
Sadamas tegutsetakse koos Kuusalu jahtklubiga, kes seniks, kui neile oma baas tekib, kasutab suvisteks treeninguteks samuti Miiduranda.
Võta ühendust
Facebook: Uku Kuusk Purjespordikool
E-post: ukulapsed@gmail.com
Telefon: 5554 0118 (Uku) või 521 3262 (Mari)
