Sport on Viimsis alati populaarne olnud ning mis võiks olla rannarahvale veel sobivam spordiala kui purjetamine. Selle tõestuseks on Haabneeme kooli õpilane Martin Lipp, kes tuli 2020. aastal purjetamise Zoom8 klassis Eesti meistriks.
Kuidas sa purjetamise juurde sattusid ning kui kaua oled sellega tegelenud?
Kuna mulle meeldis väiksena kogu aeg mere ääres olla ja veega solistada, mõtlesid vanemad, et võiksin purjetamist proovida. Esimeses trennis oli väga lõbus ning sellepärast hakkasingi käima.
Nüüd olen purjetamisega tegelenud seitse aastat – alates esimese klassi lõpust. Kogu aja olen treeninud Rein Ottosoni Purjespordikoolis. Esimesed aastad oli mu treener Anne-Mari Luik, praegu Raivo Randmäe.
Kus sinu treeningud toimuvad?
Meie klubi asub Pirital ja minu treeningud toimuvad peamiselt seal, kuid osad minu klubikaaslased on käinud trennis ka Viimsis Leppneemes. Kuna õpilased tulevad nii linnast kui ka Viimsist ning Pirita on enam-vähem vahepeal, siis see sobib kõige paremini. Talvel toimuvad osad trennid, näiteks ujumine, Viimsis ega pea Piritale minema.
Mis sulle purjetamise juures kõige rohkem meeldib?
Purjetamine on ala, kus on vaja korraga mõistust ja füüsilist jõudu ning ma tunnen ennast purjetades lihtsalt hästi. Meeldib see, et edukaks purjetamiseks pead mõtlema ja jälgima paljusid detaile korraga, näiteks tuule keeramine, väljaku jälgimine, konkurentide jälgimine, õige kursi hoidmine, kehaasend ja palju muid pisiasju. Meeldib ka see, et trennikaaslased on väga toredad ja head sõbrad.
Kui suure väljakutse esitab purjetajale tuul?
Kõva tuul on alati väljakutse, kuid millise kiirusega tuul suurimaks katsumuseks on, oleneb purjetaja kaalust. Kergel purjetajal on kõva tuulega palju raskem. Samas võib raskemale purjetajale vaikne tuul olla veel suurem väljakutse, sest suurem kaal muudab päris palju aeglasemaks. Keerutav tuul on veel omamoodi pähkel.
Kas purjetamisega tegeledes oled mõnda ekstreemsesse olukorda sattunud?
Midagi väga hullu pole juhtunud, kuid napikaid on olnud küll. Vahel olen äärepealt kividesse sõitnud ja mõnikord olen peaaegu poomiga (metallist toru, mis hoiab purje all ja liigub suure tuulega väga kiiresti üle purjeka) vastu pead saanud. See võib olla päris ohtlik.
Millises purjetamiseklassis võistled?
Viimastel aastatel võistlesin Zoom8 klassis. Zoom8 on paadiklass, mis on mõeldud neile, kellele Optimist on juba natuke väike, aga Laser veel veidi suur. Võrreldes eelmise paadiklassi, Optimistiga, mis oli kandilise esiotsaga, on Zoom8 terava otsaga, suurema purjega ning kiirem. Zoom8-st järgmine paadiklass on Laser, mis on pikem ja veel kiirem kui Zoom8.
Klasse valitakse kaalu ja füüsiliste võimete järgi. Mina olin sel aastal Zoom8-l oma kehakaaluga juba väga piiri peal, hoolimata sellest, et olen eesotsas üks nooremaid. Kaalusin isegi juba Laseri peale minekut, kuid tahtsin Zoomilt kõik võimaliku välja pigistada ning see õnnestus.
Millised on sinu parimad saavutused purjesportlasena?
Suurim saavutus ongi tänavune Eesti meistriks tulek Zoom8 klassis, kuid enne seda oli parim tulemus Kuldseekli regati võit. Seal on lisaks purjetamisele kavas ka jooksmine ja ujumine. Eesti meistrivõistluste sarjas tulin ka Saaremaa regati võitjaks.
Millised eesmärgid oled endale sportlasena seadnud?
Praegu võtan kõike samm-sammult ning vaatan, kuidas edasine kujuneb. Igal juhul suhtun purjetamisesse väga tõsiselt. Kui kõik õnnestub, siis vähemalt praegu mõtlen küll, et soovin olümpiani välja jõuda.
Palun kirjelda lähemalt oma treeninghooaega. Purjetaja suvine ja talvine hooaeg on ju väga erinevad?
Mai algusest septembri lõpuni kestavad veetrennid. Tavaliselt on nädalas neli vee- pluss üks üldfüüsiline treening. Ühes trennis oleme veepeal umbes kolm tundi, mis teeb nädala lõikes kokku umbes 12 tundi. Sügisel ja talvel toimuvad üldfüüsiline treening ning teooria. Üldfüüsilist on nädalas umbes 7–8 tundi ning teooria kestab poolteist tundi.
Mida soovitaksid teistele noorele, kes tahaksid purjetamistrenni minna?
Ei tohi karta märjaks saamist ega külma, kõva tuulega peab olema julge.
Õpid Haabneeme kooli 8.c klassis. Kuidas sul õnnestub ühendada sport ja õppimine nii, et üks teist ei sega?
Tavaliselt jõuan kõik õpitud, kuid väga palju aega üle ei jää ning vahel jäävad õppimised päris hilisele õhtule. Koolist peab puuduma ainult siis, kui on võistlused, ning võib juhtuda, et pärast võistlusi ei jõua kõike kohe tehtud. Aga kuna võistlusi kooli ajal ei ole nii palju, siis see väga ei mõjuta.
Mis on su lemmik õppeaine?
Mulle meeldib ühiskonnaõpetus, kuna seal räägime maailma asjadest ja saame ise ka arvamust avaldada. Ajalugu on samuti huvitav.
Mida sulle vabal ajal meeldib teha?
Sõpradega õues rattaga sõita ning jõulinnakus olla, samuti arvutis mängida.
Kommenteerib Martini treener Raivo Randmäe
Milline sportlane Martin on?
Martin tahab asjadest ise päris lõpuni aru saada, seetõttu ta süveneb, mõtleb kaasa, proovib, katsetab. Temaga saab hiljem arutada, kas siis taktikalisi või tehnilisi nüansse ja neid edasi arendada. Seda võib nimetada põhjalikkuseks.
Mis olid tegurid, mis talle Zoom8 klassis Eesti meistri tiitli tõid?
Selles vanuses sportlaste seas mängib suurt rolli iseseisvus. Mitte ainult oma aja ja toimetuste planeerimises, vaid pigem regattidel oma otsuste ja vigade ees vastutamises. Ta julgeb teha otsuseid, ei jälgi oma otsustes seda, mida teised enamuses teevad, vaid julgeb erineda, kui tal on selleks põhjus. Martinil on üldiselt plaan, mida täitma läheb.
Purjetamine on küll individuaalspordiala, aga üksi on raske trenni teha. Martinil on olnud väga head trennikaaslased ja selles pundis, kellega ta koos veetreeninguid teeb, on paljud võimelised regattidel sõite võitma või esikolmikusse purjetama. Seega, sparring on hea ja tugevad konkurendid treeningutel panevad igas trennis pingutama. Lihtsalt ei tule midagi.
Paatide logistika võistluspaika ning vanemate toetus on samuti oluline. Martinil on sellega vedanud. Vanemad tunnevad spordiala vastu huvi ning aitavad ja toetavad tema teekonda.
Raivo Randmäe: purjetamisega saab tegeleda nii 7- kui ka 77-aastane
Purjetamine sobib kõigile, kellele meeldib pigem vabas õhus olla, kes tahavad loodusest ja tuulest aru saada. Loomulikult peavad meri ja vesi sõbrad olema. Purjetamises peab arvestama, et alati ei saa oma tahtmist ja otsuseid tuleb muuta vastavalt ilmaolude muutumisele.
Meie ala on väga mitmekesine, ühest küljest akadeemiline ning teisest küljest füüsiliselt palju nõudev. Purjetamine õpetab kasutama loodust, tundma selle rütme ja eripärasid. Samas on purjetamisel pikk ajalugu, alates purjede all maadeavastamisest kuni ümbermaailmaregatini. Nii saab iga väike purjetaja olla omamoodi maadeavastaja, kasvada oma kodulahelt maailmameredele, avastada oma tugevusi ja karastada iseloomu.
Tihti on vaja olla kannatlik, kui tuult väga palju ei ole, aga kui tuult on liiga palju, on kasulik olla veidi alandlik ja ettevaatlik.
Purjetamine on ala, millega saab tegeleda nii 7-aastane kui ka 77-aastane, igaüks võimetekohaselt, kuid tuul ja purjed on samad. Kes on korra proovinud, saab aru, et see on midagi enamat kui lihtsalt sport.
