KK Viimsi ridades tegutsevad Tarmo, Gregor ja Georg Kährik, kes on korvpallipisikuga jäädavalt nakatunud. Lisaks sellele, et kossumängimine aitab kõikidel heas vormis olla, muudab ühine hobi pereliikmed omavahel lähedasemaks.

Tarmo Kährik, kes lööb klubis kaasa abitreenerina, sai korvpallipisiku varases nooruses Lõuna-Eesti kuplite vahel ühel südatalvisel päeval õues lumekuulidega korvi visates. Gregor nakatus isa eeskujul ning koos temaga korvpallimängudel käies. 2015. aasta sügisel päädis see esimese trenniga KK Viimsis. Isa ja venna tegemistest omakorda sai innustust pere noorim poeg Georg, kes liitus sel sügisel samuti KK Viimsi trennidega.

Lihtsalt lahe mäng

Nii Tarmo kui ka Gregor leiavad, et koss on lihtsalt lahe. „See on ka hea võimalus uute sõprade leidmiseks. Samuti on võistlused ja turniirid väga põnevad,“ sõnab Gregor. Isa täiendab, et laste ja noorte jaoks on korvpall väga mitmekülgne ja arendav. „Spordialana on see nõudlik – füüsiline, tehniline, kiiret mõtlemist ja otsustusvõimet vajav. Emotsioone pakub samuti ohtralt nii platsil kui ka platsi kõrval olles.“

Isa ja pojad on oma klubiga väga rahul. „Siin on head treeningtingimused, pühendumus, ambitsioonikus, head logistilised võimalused. Ka klubi liikmetasu suurus teiste klubide ja aladega võrreldes on igati konkurentsivõimeline,“ kiidab Tarmo. „Eriti hindan KK Viimsis kõiki jäägitult aega ja energiat panustavaid inimesi. Samuti mõistlikku ambitsioonikust ning panustamist kogukonna ja Eesti korvpalli arengusse,“ lisab ta. Gregorile meeldivad kõige rohkem kossukaaslastest sõbrad, lahedad treenerid ja head treeningtingimused.

Ühine hobi liidab

Sporti tehakse ikka mingi eesmärgiga, nii on ka Kähriku pere puhul. Kui Gregor on enda kõrgemaks eesmärgiks võtnud Euroliigasse pääsemise, siis Tarmo tahab eelkõige toetada poegade ja klubi arengut. „Isegi, kui kumbki poegadest ei tule võitjaks korvpallis, siis ehk aitab sellega tegelemine neil elus võitjaiks tulla,“ mõtiskleb ta.

Kõik korvpallipere liikmed on rõõmsad, et ühine hobi annab võimaluse koos rohkem aega veeta ja ühiseid jututeemasid leida. „Kui juhtub, et omavahel tõesti muust rääkida pole, siis kossuteemad täidavad sellised tühimikud kindlasti ära. Eriti veel nüüd, kus mõlemad pojad samal alal toimetavad. Ei kujuta ette, mis siis veel saaks, kui abikaasa KK Viimsi naisharrastajate rühmaga liituks,“ ütleb pereisa naljaga pooleks.

Kohtume kossusaalis!

Kuigi korvpall võtab suure tüki nii isa kui ka poegade ajast, jääb neil selle kõrvalt aega ka muudeks ühisteks tegevusteks. Kogu perele meeldivad näiteks reisid ja väljasõidud Eestimaa erinevatesse paikadesse. 

Kui aga kodus ollakse, siis on korvpall kaaslaseks ka väljaspool trennisaali. 

Näiteks novembris peetavat isadepäeva võiks Tarmo arvates tähistada tordisöömise asemel koos poegadega PAF liiga Tartu ja Pärnu kossumängu vaadates. „Kõigile isadele soovin aga kuhjaga kannatlikku meelt järelkasvu kasvatamisel ja loodetavasti saalis näeme!“ ütleb ta lõpetuseks.