KK Viimsi/Sportland kirjutas Viimsi spordiajalukku uue peatüki, kui võitis oma debüüthooajal PAF Eesti-Läti korvpalliliigas hõbemedalid. Kindlasti mängisid saavutuses oma osa tulihingelised poolehoidjad, kes kodumeeskonda alati kogu hingest toetavad. Fännid Heigo Maamägi ja Vahur Pormeister käisid meeskonnale pöialt hoidmas ka Riias peetud Final Four turniiril.

Nii Heigo kui ka Vahur sattusid KK Viimsi kogukonda tänu lastele, kes hakkasid aastaid tagasi korvpallitrennis käima. Nüüd tulevad mõlemad kogu perega kaasa elama nii tihti, kui võimalik. „Saali toob ikka ja jälle õhkkond ja emotsioon, millega sellel aastal teatavasti koonerdatud pole. Kui mäng ja inimesed nii platsi peal kui ka selle ääres sind kõnetavad, siis on lihtne tulla ja anda oma tugi meeskonna pingutusele ja käekäigule,“ ütleb Heigo.

Üllatus või mitte?

Mehed tunnistavad, et KK Viimsi/Sportland jõudmine Eesti-Läti liigas nelja parema hulka oli oodatud üllatus. Pääsu 10. ja 11. aprillil toimunud finaalturniirile tagas Viimsile Läti suurklubi BK Ventspilsi alistamine aprilli alguses. „Minu silmis oli Ventspilsi 2:0 alistamine pigem pisike üllatus, teadjamad mehed defineeriksid selle kindlasti loogiliseks üllatuseks. Treenerid Valdo Lips ja Kristjan Evart käisid tegelikult juba tükk aega selliste nägudega ringi, et nad saavad oma tahtmise. Meil on ägedad treenerid,“ kiidab Heigo.

Vahur lisab: „Hooaja alguses ei osanud kindlasti Final Fouri ennustada, kuid kuna tiim on hooaja algusest saati väga meeskondlikku mängu näidanud ja võistkonnal on liidrid, kes raskel hetkel mängu enda peale võtavad, siis sai üsna varakult selgeks, et niisama meistriliigasse ei tuldud ning eesmärgid on kõrged.“

Fännide toetusel täiskäik edasi

Nelja parema hulka jõudmine tähendas mõistagi väga pingelisi otsustavaid matše ning hea tulemuse saavutamiseks oli vaja mängu panna kõik, mis võimalik. Seepärast otsustasid Heigo ja Vahur fännidena Riiga kaasa minna. Klubi oli selleks puhuks rentinud ka bussi, millega huvilised sinna ja tagasi toimetati. „Meie lemmikmeeskonna esimene Final Four, seega polnud kahtlustki, et tuleb minna ja nautida ajaloolist hetke, saada osa korvpallipeost, olla võistkonnale toeks ning aidata võit koju tuua,“ lausub Heigo. Ta meenutab, et vaevalt oli Ventspilsiga veerandfinaali teise mängu lõpuvile kõlanud, kui fänniarmee silmist võis välja lugeda, mis on järgneva nädalavahetuse plaanid. „Kõik oli sõnadetagi selge, tagasiteed enam polnud, plaanid tehti ümber – kes porgandipeenra kaevamise, kes koertenäituse osas – ja suund võeti Riiga. Suur tänu klubile fännisärkide ja -bussi organiseerimise eest!“

Fännid toetavad oma meeskonda alati tulihingeliselt – nii kodus kui ka võõrsil.

Tõeline korvpallitriller

Final Fouris ootas ees kaks mängu: esiteks poolfinaal ja siis kohamäng. Poolfinaalis kohtus Viimsi Pärnu Sadamaga ning fännide ootused olid suured. Poolehoidjatel ei tulnud pettuda, sest lõpuvile kõlades särasid tablool numbrid 83:81 Viimsi kasuks. „Pärnu võitis ju viimase omavahelise kohtumise enne finaalturniiri Viimsi koduväljakul ühe punktiga viimase sekundi viskest. Poolfinaalist ootasin põnevat lahingut ning lootsin, et ei lähe liiga rabistamiseks, kuna mõlemale võistkonnale oli tegemist üliolulise kohtumisega, kus kaalul oli väga palju. Loomulikult lootsin, et Viimsi võtab revanši. Poolfinaal oli uskumatu triller, mis lõppes taaskord viimase sekundi viskega ning seekord õnnestus Viimsil oma paremus maksma panna,“ meenutab Vahur. „Pinge oli laes kogu aeg ning kuna Pärnu fännid tegid kõva häält, siis pidid Viimsi pooldajad endast viimase välja pigistama. Loodetavasti oli meid ka platsile kuulda,“ lisab ta.

Heigo sõnul tegi Riia poole teel olev toetajate hulk südame soojaks ja meeleolu oli mõnus. „Mängu käik oli väga pingeline ja ärev, kordagi ei tekkinud hetke, mil oleks saanud vabamalt hingata ja öelda, et nüüd tuleb ära. Vähe sellest, loetud minutid lõpuni ja leidsime ennast miinus seitsme pealt. Eelnevat arvestades oli see juba kerget paanikat tekitav number. Siis tuli kuulus paarkümmend sekundit ja üheksa punkti – seis juba meie kasuks. See hetk ajas oranžiks värvitud tribüüni niimoodi pöördesse, et seda oleks raske pidurdada olnud. Kuues mees oli väljakule toodud. Hoog ei raugenud ka Pärnu kolme väga valusa kolmepunktiviske peale, mis neid lõpuks, loetud sekundid enne lõppu, viigile aitasid. Kiitus Devin Lee Harrise imelisele käele ja Rain Veidemanile, kes palli viimaseks viskeks talle käskis anda. Poolfinaali võit oli kodus ja emotsioonid said Arena Rigal uue tähenduse! Imeline õhtu, tunded olid laes ja pinged maas,“ kirjeldab Heigo erilist hetke.

Võidetud hõbemedal

Finaalis tuli vastamisi minna ilmselge favoriidi Riia VEF-iga, aga õige spordimees ei lähe kunagi kaotama. „Ootuseks oli ikkagi võit, kuigi olgem ausad, pinged olid maas ning tollel hetkel oli hinges juba rahulolu. Samas, ükski proff ei lähe väljakule niisama kulgema, see käib ka meie lemmikmeeskonna kohta – võitlus kuni lõpuni ning seda loomulikult toetajaskonna tulise ergutamise toel. Tribüün värvus oranžiks ja kõik hakkas nullist,“ sõnab Heigo.  

„Finaal kulges raskelt, Riia VEF-i jõud ja klass pääses mõjule. Eelneva õhtu triller ja pingutus oli tõenäoliselt meestel jalgades. Üks käik jäi vajaka olenemata sellest, et tribüün tegi kõik, et meestel väljakul hea ja toetav fiiling oleks. Esimesest minutist kuni medalite kaelapanekuni kajas üle saali Viimsi poolehoidjate trummirütm ja skandeerimine – selles kõiges oli jätkuvalt võidu- ja rahulolutunne.“

Vahur tõdeb, et kahjuks oli VEF-il väga hea viskepäev ning esimeste kolmepunktivisetega tehti turvaline vahe sisse. „Viimsi võitles edasi, kuid VEF-ile lähemale enam ei jõudnud ning peale Zakise väljalangemist oli võiduvõimalus ainult teoreetiline. Teine koht Eesti-Läti liigas on aga fantastiline tulemus ning kindlasti tuleb meeles pidada, et KK Viimsi/Sportland on hetkel selle tulemusega Eesti parim kossutiim. See on uhke tunne, kui omad võidavad hõbeda.“

Tööd peab tegema

Fännide arvates tõi Viimsi meeskonnale tulemuse tõsine töö. „Teise koha tagas Harrise viimase sekundi vise, mis sisse läks ja poolfinaali võidu kindlustas, kuid selle viskeni jõudmiseks on palju vaeva nähtud nii mängijate, treenerite kui ka kogu ülejäänud KK Viimsi/Sportlandi personali poolt. Viimsi on terve hooaja lõbusat kossu mänginud – omavahel jagatakse lahkelt sööte ning võimalusel vajutatakse pall ülevalt alla, sisekliima tundub hea olevat ning eelkõige mängitakse võistkonnana. See on edu alus,“ leiab Vahur.

Heigo leiab, et kõige enam omab väärtust ja iseloomustab Viimsi mängu poolfinaali järgses intervjuus Devin Lee Harrise öeldu: „We are fighters.“ („Me oleme võitlejad.“ – toim). „See oli määrav nii finaalturniiril kui ka veerandfinaalides,“ arvab ta.

Sport pakub emotsioone

Fännid on seda meelt, et alati tasub oma meeskonnale kaasa elama sõita. „Need kes kodus vaatasid, ilmselt kahetsevad, et kohale ei tulnud, sest läbi teleka saadud emotsioonid on kordades väiksemad, kui kohapeal mängu vaadates. Alati tasub saali minna!“ kinnitab Vahur.

Heigo lisab, et vaatama tasus minna juba sellepärast, et tänapäeval on mängu ümber ka korralik ja nauditav show üles ehitatud. „Poolfinaali õhtust alates oli mitu päeva kerge muie näol, sest see kõik oli lihtsalt vaimustav,“ ütleb ta.

KK Viimsi/Sportland pakub tulevikus kindlasti oma fännidele uusi võimsaid emotsioone ning fännid toetavad neid edaspidi veelgi tulisemalt. „Õnneks saime hõbeda, nüüd on vähemalt eesmärk, mille poole uuesti püüelda,“ naljatab Heigo.

„Tahaks tulevikus näha mänge, kui KK Viimsi/Sportland võtab uues koduhallis ette mõne Eurosarja finaali vastase ja tuhanded inimesed elavad omadele nii kõvasti kaasa, et vastastel on juba enne mängu mott maas,“ viskab Vahur lõpetuseks õhku oma unistuse.

Fotod: Kaspar Kalle

Avafoto: KK Viimsi/Sportland teenis debüüthooajal Eesti-Läti korvpalliliigas hõbemedalid.