Käesoleva aasta kevadel Miidurannas tegutsemist alustanud Uku Kuusk Purjespordikoolil on selja taga edukas hooaeg. Eesti meistrivõistlustelt ja karikasarjast toodi hulk medaleid. Teiste seas särasid individuaalselt Zoom8 klassis ja üheskoos kahepaadil RS Feva võistlevad Sandra Sinivee (14) ja Mia Maria Lipsmäe (16).
Tänaseks on mõlemad tüdrukud purjetanud seitse aastat ning naudivad oma ala täiega. „Mulle meeldib tunne, mida purjetamine minus äratab. Samuti meeldib tugeva tuulega mööda merd kihutamine, kus saab oma negatiivsed emotsioonid välja elada ja neid positiivsetega asendada. Erinevalt koolipingis istumisest saab merel ennast vabalt tunda. Tänu purjetamisele olen kindlasti saanud palju „elukooli“, mis tuleb tulevikus rohkem kasuks, kui lihtsalt koolipingis istumine. Olen saanud ka palju tutvusi ning unustamatuid mälestusi,“ kirjeldab Mia Maria.
Sandrat köidab see, et purjetamine on alati erinev ja väljakutsuv. „Iga päev on erinevad tingimused ja olud. Merel ununevad kõik kaldapealsed probleemid ja saab paariks tunniks ennast vabalt tunda. Tänu purjetamisele olen leidnud väga palju sõpru, kes teevad trennid ja võistlused alati väga lõbusaks. Lisaks on mul tore treener, kes mind alati toetab ja nõu annab,“ sõnab ta.
Mõlema neiu meelest on Viimsis purjetamiseks väga head ja mitmekülgsed tingimused. „Mitmekesised ilmastikuolud on treenimiseks väga kasulikud. On hea, kui oma kodukohas saad kogeda eripalgelisi tingimusi, mis tulevad tulevikus võistlustel kasuks,“ leiab Mia Maria. „Miidurannas on alati keerutav tuul, millega on väga hea treenida ning sadamas on mõnusal rahulik ja piisavalt ruumi,“ lisab Sandra.
Väljakutseid ja põnevust jagub
Igaüks, kes on korra merel käinud, teab, et purjetamine on väljakutseid pakkuv ala, kuna ilmast sõltub väga palju. „Kergekaalulistele nagu mina on tugev tuul väga suur väljakutse ning sellega toimetulemine eneseületus. Veelgi suuremaks proovikiviks on aga enda emotsioonidega tegelemine, rahulikuks jäämine ja kaine mõistuse säilitamine, sest purjetades juhtub nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid üllatusi, mida ise kontrollida ei saa. Näiteks tuule pööramised, varustuse purunemine, konkurendid jne,“ selgitab Mia Maria. Ta lisab, et mõõnaperioodidel mitteallaandmine ja edasivõitlemine paremate tulemuste nimel on üks suurimaid väljakutseid. „Kui raske töö ja vaev hakkab vilja kandma, siis saad ennast tänada ja olla uhke, et alla ei andnud ja sihikindlalt eesmärgi poole püüdlesid,“ ütleb ta.
„Minu kõige suurem väljakutse ühepaadiga on vaikne keerutav tuul, kuna siis pead keskenduma sada protsenti. Närv peab olema väga tugev. Kahepaadil on aga vastupidi, siis on hästi suur väljakutse just tugev tuul,“ sõnab Sandra. Tema kõige ekstreemsemad kogemused ongi pärit kahepaadist. „Esimene aasta oli väga raske, kuna olime paadi jaoks liiga kerged ja puhusid tugevad tuuled. Meil oli väga palju ümberkäimist ja ujumist. Ükskord läksime tugeva tuulega vahetult enne finišit ümber. Kui tahtsime paati püsti tõmmata, avastasime, et svert on kadunud. Olukord lahenes sellega, et Uku tuli meile appi ja aitas paati veidi keerata. Sain sverdi kätte ja tõmbasime paadi püsti. See sõit kahjuks kirja ei läinud, kuid võistluse lõpetasime kolmandatena. Lõpp hea, kõik hea.“
Mia Marial on samuti jagada üsna ekstreemne kogemus. „Kolm aastat tagasi Türgi treeninglaagris lükkas suur laine mu kai vahel paadiga ümber, nii et lendasin purje peale. Järgmise lainega oleksin lennanud koos paadiga kividesse, kuid õnneks sõbrad ujusid minuni ja päästsid nii minu kui ka paadi. Sellistes olukordades peabki kõige rohkem endaga võitlema ja rahulikuks jääma, sest paanikasse sattumine ajab sõna otseses mõttes põhja,“ ütleb südikas tüdruk.
Noored purjetajad võivad enda üle uhked olla, sest kooli kõrvalt ei ole kerge mitu korda nädalas trenni teha ja suvehooajal pea igal nädalavahetusel võistlemas käia. Raske töö tasuna on neil saavutustena mõndagi ette näidata. Mia Maria tuli 2020. aastal U16 Optimist klassis tüdrukute Eesti meistriks ja kvalifitseerus EM-iles, sel aastal võitis ta Zoom8 klassis Eesti karikasarja. Sandra saavutas Zoomi Eesti meistrivõistlustel tänavu üldkokkuvõttes 2. koha ja tüdrukute arvestuses sai kaela kuldmedali. Kahekesi koos tulid noored purjetajad RS Feval tüdrukute arvestuses Eesti meistriks (üldarvestuses 2. koht).
Ühepaat vs kahepaat
Kuna Sandral ja Mia Marial on kogemus nii ühepaadis kui ka kolm aastat kahepaadis, oskavad nad kahte klassi võrrelda. „Paadid on päris erinevad. Kahepaadis pead kindlasti arvestama teise osapoolega, leidma omavahel kompromissi ja tegema järeleandmisi, sest muidu tekivad tülid. Ennast tuleb teisele selgelt väljendada, et vältida arusaamatusi. Ühepaadi eelis on see, et kui midagi plaanipäraselt ei lähe, oled ainult sina süüdi ning kedagi teist otseselt alt vedada ei saagi. Kui kahepaadis teeb üks vea, siis kannatavad mõlemad,“ selgitab Mia Maria. Ta armastab kahepaadi juures aga seda, et selles saab õppida teineteist paremini tundma ja austama. „Samuti on kirjeldamatult hea tunne, kui saad koos sõbra ja soodimehega rõõmustada kordaminekute üle. Peale rõõmu jagub mõistagi teisi emotsioone – viha, pisaraid, raevu, jne, kuid kõik need emotsioonid aitavadki meil areneda inimesena ja teevad mind ja mu soodimeest lähedasemaks,“ tõdeb ta.
Sandra lisab, et pärast võistkondlikku sõitu võtavad nad tavaliselt kokku, mis läks halvasti ja mis hästi, teevad uue plaani ja üritavad eelmise sõidu vigadest õppida. Paratamatult tuleb alguses teineteise teravaid nurki maha lihvida ja üksteist tundma õppida. „Sel aastal meil erimeelsusi ei esinenudki, kuna meie kommunikatsioon on juba väga hea ja mõistame üksteist paadis väga hästi. Kahel varasemal aastal oli väga palju erimeelsusi. Need lahendasime enamasti vee peal ära, et uueks sõiduks koostöö sujuks. Kui kord pidime oma merepealse tüli kaldal ära lahendama, siis sõlmisime kokkuleppe, et kõik, mis merel on, jääb merele. Kaldal oleme alati sõbrad,“ räägib Sandra.
Tema sõnul võtavad nad võistlusi väga tõsiselt ja üritavad alati maksimumi anda. „Muidugi on vahepeal keskendumisega probleeme, kui jääme lobisema asjadest, mis sõitu ei puutu, kuid võtame ennast jälle kokku ja keskendume sõidule,“ ütleb ta. Kokkulepitud reeglid on sellised, et roolimees (Mia Maria) annab soodimehele (Sandra) kogu aeg teada, mida ta teeb. Kui näiteks tahab pautida, siis ütleb ja soodimees saab ennast paudiks valmis panna.
„Me ei süüdista halbades sõitudes enam teineteist, vaid liigume järgmise sõidu juurde ja üritame paremini teha. Esimesel aastal oli meil pidevalt tülisid sõitude pärast, kuna kord ei sobinud ühele see ja teisele teine. Kolmandal aastal saime kogu aeg läbi ja tegime otsuseid ühel meelel. Oleme kõvasti edasi arenenud ja kavatseme veel areneda,“ võtab Sandra kokku.
Uku Kuusk Purjespordikoolist
- Kooli esimene purjetamise hooaeg 14. mai – 18. november = 23 nädalavahetust.
- Osaleti 21 võistlusel: 17 Eestis, 4 välismaal (Taani, Itaalia, Türgi).
- EKV ja EMV sarjas (ühepaadid, kahepaadid, meeskondlik) toodi 15 medalit (10 kulda, 4 hõbedat, 1 pronks). Lisaks medaleid teistelt kohalikelt võistlustelt.
- EKV ja EMV sarjas osales 18 noort. Teistel kohalikel ja algajate võistlustel osales lisaks 20 noort.
- Hetkel õpib koolis ligi 50 last.
- Suvel läbis purjetamise algõpetuse kursuse 45 last, kellest umbes pooled jätkasid regulaarsete treeningutega.
- Suvehooajal on kodusadamaks Miiduranna sadam. Talvehooajal treenitakse Pirita terviseradadel, ujulas, spordisaalides (PMG, Viimsi kool).
Võta ühendust, kui tunned huvi purjetamise vastu! Hea füüsilise ettevalmistusega saab alustada juba talvehooajal.
Esimese hooaja kohta saab rohkem lugeda ja pilte vaadata Uku Kuusk Purjespordikool Facebooki lehel.
