Viimsi noormees Joonas Lember tuli lõppenud aastal veemoto noorteklassis GT-15 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedalile ja täiskasvanute võistlusklassis F-125 Balti meistriks. Eesti meistrivõistlustel sai ta hõbeda ja Euroopa meistrivõistlustel IV koha.
„Kui selleks aastaks plaane tegime, oli kindel soov võtta viimasest juuniorite klassi hooajast maksimum, aga läks teisiti. Keset suve seisime fakti ees, et GT-15 klassi MM-i ei toimu. Inglismaa oli taotlenud korraldusõigused, aga juulis teatas, et tänu Covid-19 viirusele ei ole võimalik MM-i läbi viia. Uut korraldajat ei suudetud väikese ajaga leida,“ räägib Joonase treener Algo Kuus.
Tehti meeskonna koosolek ja üksmeelne otsus oli, et noorteklassiga on kõik. Edasi tuleb minna uues võistlusklassis. Kuna hooaeg oli pooleli, pandi paika tööplaan, mille peamiseks eesmärgiks oli Joonasel uues võistlusklassis kogemuste omandamine. Kui GT-15 klassi võistluskiirus oli 67 km/h siis F-125 klassis tõuseb see juba üle 130 km/h. Kahe võistlusklassi vahe on päris suur. F-125 klassi jõuallikaks on ühesilindriline Itaalia G.R.M. tehase sportmootor, mille silindri maht on 125 cc. „Esimesed treeningud olid päris keerulised. Ei olnud harjunud, et kõik käib nii palju kiiremini, sujuvamalt, aga samas on palju kapriissem – üks vale liigutus ja mootor seisab,“ olid noore sportlase esimesed muljed treeningutelt.
Kohe poodiumil
Esimeseks tuleprooviks uues klassis said Lätis Aizkraukles toimunud Balti meistrivõistlused. Selleks, et saaks sõita kaasa MM-sarjas või siis EM-il peab osalema vähemalt ühel väiksemal võistlusel ja Balti MV andsid selleks võimaluse.
„Tegelikult olid Baltikad mulle eksamiks. Kui ma seal oleks mõne suurema vea teinud, siis treener mind veel suurtele tiitlivõistlustele võistlema ei oleks lubanud,“ räägib Joonas „Balti meistriks tulemine aga oli suur üllatus meile endalegi. Tuul ei lasknud päeval võistelda ja stardid toimusid vahetult enne päikese loojumist. Viimane sõit lõppes 21.05 ja selleks ajaks oli juba päris hämar. Püüdsin sõita ettevaatlikult ja liigseid riske võtmata. Kõik õnnestus ja Balti meistritiitel oligi meie. Kuna Balti meistrivõistlused läksid ka Eesti meistrivõistluste arvestusse, siis selle tulemusega lükkasin esikolmikust välja oma isa ja võitsin kokkuvõttes hõbemedali.“
Esimesed tuleristsed MM-sarjas
Järgmiseks sõideti kaasa MM-sarja Ukraina etapil. Treener oli küll sinna mineku vastu, sest eesmärgiks olid seatud Poolas toimuv EM. Lõpuks räägiti ta pehmeks ning kogemuste omandamise eesmärgil sõideti kaasa MM-sarja etapil ehk õige nimega Ukraina HydroGP-l. „Meie jaoks oli see esimene tõsisem võistlus. Kui GT-15 klassis käivitati mootorit stardinupust ja keegi hoidis paadil ainult suunda, siis nüüd on suur vastutus just mehaanikutel. Üks neist tõmbab foori kustudes mootori käima ja teine laseb paadi vette kui mootoril pöörded üleval on. Isal ja Algol see kogemus puudus, kuna nad olid ise varem piloodid olnud,“ sõnab Joonas.
Ajasõit läks hästi ja Joonas sõitis oma elu esimesel MM-etapil välja paremuselt teise aja ja see tähendas esimeses sõidus teist stardikohta. Kui esimese sõidu stardituled fooris kustusid sai Joonas hea lähte, aga Sanna Aaslav-Kaasiku ja poolaka Henryk Synoracki kokkupõrge esimeses pöördes peatas võidusõidu. Sanna oli startinud esikohalt, kuid tänu avariile ta enam sõitu ei tulnud. Joonasel oli võimalus oma elu esimesel F-125 tiitlivõistluse esimeses sõidus startida esikohalt. Kordusstardi fooritulede kustudes sai ta hea lähte ning asus sõitu juhtima. Palju rohkemate kogemustega kiiremad konkurendid püüdsid mööduda, aga Joonasel õnnestus koht säilitada ning võita. Peale sõitu käisid juba paljud uudistamas, mis meestega tegu on. Neid polnud ju varem nähtud ja nüüd tulevad MM-etapilt sõiduvõite korjama.
Teises sõidus sai Joonas startida samuti esikohalt, aga nii hästi enam ei läinud. Mehaanikud andsid stardi õigel ajal, aga poolel stardisirgel läks summuti pooleks ja see tähendas mootorile korralikku jõu kadu. Sõidust Joonasele kuues koht. Kolmas sõit läks paraku tehniliste viperuse nahka, asendussummuti ei sobinud mootoriga kokku ning pöörded tõusid ja langesid nagu ise tahtsid. Etapi kokkuvõttes saavutati neljas koht, mis oli algajate kohta ikka väga hea.
„Ei osanud midagi sellist loota, eriti esimesest sõidust. Eks see sõiduvõit pani pinged peale, aga peale summuti purunemist teises sõidus sai juba vabalt võetud. Eesmärk oli etapp läbi sõita, aga saavutasime lausa neljanda koha,“ võttis Algo kokku.
Mehaanikute-emotsioonid-Joonase-isa 
Katkine-summuti-Ukraina-HydroGP
Keeruliste olude kiuste
Tagasi Eestis hakkas meeskond valmistuma septembri lõpus toimunud Euroopa meistrivõistlusteks ja Joonas alustas õpinguid Viimsi Gümnaasiumi 10. klassis. Kooli kõrvalt treenimiseks palju ei jäänud, samuti oli tuul sageli liiga tugev. Mõned korrad siiski veele saadi. Algo vaatas mootori üle ja Itaaliast saadeti mootoritootjalt uus summuti. Treeningutel kõik toimis ja kiirus oli olemas.
Septembri viimasel nädalavahetusel ootas Poolas Rogoznos Emil F-125 sõitjaid üsna tuuline ilm. Laupäevaseks võistluspäevaks lubati tugevaid puhanguid, aga õnneks asi nii hull ei olnud. Rogozno võistlusrada oli üsna keeruline ja Joonas nägi kõvasti vaeva, et vabatreeningul aru saada kuidas seal keerama peab.
„Ükskõik kuidas keerata püüdsin, ikka vajusin liiga palju pöördepoi juures välja ja sellega andsin konkurentidele võimaluse möödumiseks,“ sõnas Joonas.
Ajasõidus oli tuul natuke tõusnud ja sõitjad oli rajal üsna ettevaatlikud. Sanna Aaslav-Kaasikul läkski paat lendu, aga õnneks jäid nii paat kui sõitja terveks. Ajasõidu kiireima resultaadi sõitis välja Marek Peeba. Järgmised viis võistlejat olid 0,3 sekundi sees. Joonase aeg oli kuues ja vastavalt sellele ka stardikoht. See luges Rogoznos palju, kuna iga stardikoht andis järgmise ees üle poole paadipikkuselise eelise. Mehaanikutele olid stardiks väga ebamugavad tingimused, aga samas olid need kõigile ühesugused. Esimene sõit läks Joonasel puhtalt selleks, et aru saada, kuidas sellisel keerulisel rajal võidu sõidetakse. Viimsi noormees lõpetas sõidu kuuendana.
„Pühapäeva hommikuses vabatreeningus proovisin erinevaid tehnikaid, et saada paati nii keerama nagu ise soovisin. Trenni lõpuks olin saanud asjad natuke selgemaks,“ räägib Joonas. Pühapäevases teises sõidus läks juba paremini. Saanud hea stardi võttis meie sportlane kaks kohta tagasi ja lõpetas neljandana. Kolmanda sõidu neljas stardikoht andis võimaluse juba kiirematega võidu sõita. Tuli teine koht. Viimases sõidus käis tihe rebimine Joonase ja itaallase Luca Finotti vahel, kes hoolimata on kogemustest pidi sõidu lõpuks tunnistama eestlase paremust. Kolme parema sõidu kokkuvõttes saavutas Joonas klassi F-125 EM-i neljanda koha.
„Mind rõõmustas väga, et suutsin nii kogenud võistlejat terve sõidu enda taga hoida. Kogemused, mis me kaasa võtsime on hindamatud. Kui oleks võimalik see võistlus kohe uuesti sõita, siis oleks juba alates ajasõidust hoopis teine minek ja saanuks võidelda medali eest. Varasemalt ma pole sellist rasket rada kuskil sõitnud. Mida sõit edasi, seda rohkem hakkas välja tulema,“ kommenteeris Joonas peale võistlust.
Treeneri hinnangul oli tänavune hooaeg algselt mõeldud F-125 klassiga tutvumiseks, aga kuna saadi juba tehtud arvestatav kogus starte, võib tuleval aastal MM-sarjas täishooaja osaleda. „Selles klassis on eestlased olnud palju aastaid edukad. 2021. aasta maailmameister on Sanna Aaslav-Kaasik ja Rogoznos tuli Euroopa meistriks Marek Peeba. Meil on palju eeskujusid. Tuleval hooajal tahame anda juba oma panuse eestlaste edusse selles paadiklassis,“ sõnas Algo.
Hooaeg 2022 on algamas Joonasele MM-sarja esimese etapiga juba mai alguses. Kokku on järgmise aasta MM-sarjas neli etappi, mis toimuvad Tsehhis, Itaalias, Rootsis ja Ukrainas. Euroopa meistrivõistlused peetakse Itaalias. Lisaks veel Eesti meistrivõistluste etapid ja Balti meistrivõistlused. On tulemas tihe hooaeg koos üheksa võistlusega.
Fotod: Viesturs Lacis
